1 Kriminaalasi nr 1-15-4461 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. jaanuar 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-4461 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 751

lg 3 p 2 määrata Deniss Tenissoni elektroonilise valve tähtajaks 2 (kaks) kuud.

§ 76

lg 5, 78 p 2 määrata Deniss Tenissoni katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 22.10.2016 ning allutada ta katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Deniss Tenissoni katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2 - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Deniss Tenissoni katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte suhtlema isikutega, kes tarvitavad või käitlevad narkootilisi aineid; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Deniss Tenisson kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Deniss Tenisson karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.11.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Deniss Tenissoni elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 02.09.2015 otsusega tunnistati Deniss Tenisson süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja temale mõisteti karistuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati Deniss Tenissoni karistusaja algust tema kinnipidamisest, s.o 22.12.

1. Tallinna Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Deniss Tenisson kriminaalkorras karistatud esimest korda ning vanglas viibib ta samuti esimest korda. Käesolevat karistust kannab kinnipeetav suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteo pani kinnipeetav toime üksi. Individuaalset täitmiskava kinnipeetavale koostatud ei ole ning resotsialiseerivates tegevustes ta osalenud ei ole. Deniss Tenissoni käitumine vangistuses on olnud rahuldav distsipliinirikkumise tõttu. Kinnipeetavale on 30.04.2015 määratud noomitus, kuna ta hoidis enda juures asju, mis ei ole vanglasse saabumisel kaasa võetud või soetatud vanglateenistuse vahendusel. 3 Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta ning kanda jääb tal veel enam kui 9 kuud vangistust. Enne vangistust elas isik oma sõnul koos elukaaslase I L ja kolme lapsega oma korteris xxxx. Vabanedes plaanivad nad perega elamist xxxx. Talu kuulub elukaaslase vanematele, A ja V L. Tegemist on kõigi mugavustega 6-toalise eramajaga. Majas elavad kinnipeetava elukaaslane, laps ja kasulapsed, ämm ja äi. Maja sobib elektroonilise valve kohaldamiseks ning seal elavad elukaaslane, ämm ja äi kinnitasid kirjalikult, et on nõus elektroonilise valve rakendamisega. Isikul on põhiharidus. Väidetavalt lõpetas kinnipeetav
2. klassi Kadrioru Gümnaasiumis ning alustas auto plekksepp-keevitaja eriala õppimist
3. Tehnikumis, mis jäi lõpetamata. Õppimisega oma sõnul isikul probleeme ei ole olnud. Enne kinnipidamist töötas kinnipeetav xxxx, xxxx, kus sissetulek oli hea. Narkootikume vedas isik oma sõnul tuttava palvel ning varalist kasu saada ei tahtnud. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kinnitas xxxx juhatuse liige A J, et kinnipeetav saaks vabanemisel firmasse tööle xxxx. Kinnipeetavat on nõus materiaalselt toetama ka elukaaslane I L. K-raha andmetel on isikul 12.11.2015 seisuga tasumata rahalisi nõudeid summas 7327,48 eurot, vabanemisfondi on kogunenud 81,12 eurot. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema O T, elukaaslane I L, tema lapsed L (sündinud xxxx) ja S (sündinud xxxx) ning ühine laps E (sündinud xxxx). Isiku enda sõnul on suhted lähedastega head ja toetavad. Elukaaslasega on vangistuse ajal korduvalt toimunud kokkusaamisi ning helistamisi. Isiku suhtlusringkond on väidetavalt enamasti seaduskuulekas, kuid kuriteo iseloom viitab suhetele kriminaalse taustaga isikutega, kelle poolt võib kinnipeetav olla mõjutatav. Hoolimatut ja riskeerivat eluviisi näitab asjaolu, et isikut on korduvalt karistatud väärteokorras liiklusseaduse alusel (sh 2 korda joobes juhtimise eest). Isiku enda sõnul ei ole tal probleeme alkoholi tarvitamisega. Väidetavalt tarvitas isik enne kinnipidamist alkoholi mõõdukalt ning joobes olekus agressiivne ei ole. Narkootikumidega seonduvad ohtlikkus ja risk puuduvad. Isik ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, samas kaldub oma kuriteole leidma õigustusi ja vabandusi. Ametnikesse suhtub kinnipeetav positiivselt. Isikut on väärteokorras karistatud 27 korda, neist 23 korda liiklusseaduse alusel. Kinnipeetav tahab oma sõnul edaspidi elada seaduskuulekalt. Isik tunnistab oma probleeme, kuid ei hinda neid alati objektiivselt ega saa aru oma osast probleemide tekkimisel. Isikul on realistlikud tulevikuplaanid ja võime oma plaane ellu viia. Kinnipeetava poolt on ohustatud avalikkus (rahvatervis). Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav suhtleb kriminaalse taustaga isikutega ja ei analüüsi põhjalikult oma teo ajendeid ja tagajärgi. Oht on tõenäoline ka siis, kui isik ei muuda oma hoiakuid kehtestatud reeglite ja normide täitmise suhtes. Lisaks võib oht avalduda ka siis, kui isik soovib saada kiiret majanduslikku kasu. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 8%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Tallinna Vangla Deniss Tenissoni tingimisi enne tähtaega vanglast vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Deniss Tenissonile tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll 8 kuud ja rakendada elektroonilist järelevalvet perioodiga 2 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Deniss Tenissonile KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,9 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Deniss Tenissoni päritoluperes on ema O T, kellega isik pidavat suhtlema vahel ning isa V Z. Juhul, kui kohus peab võimalikuks Deniss Tenissoni KarS § 76 järgi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb 4 kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Deniss Tenissonile katseaeg kuni 22.10.2016 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 8 kuud ja rakendada elektroonilist järelevalvet perioodiga 2 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Deniss Tenissonile KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,9 sätestatud kohustused. Deniss Tenisson ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Distsiplinaarkaristus on määratud selle eest, et tema kambrist leiti mängukaardid ja mälupulk. Keegi leidis dušširuumist need asjad ja tõi tema kambrisse. Selle eest sai ta noomituse. Muid arusaamatusi või konflikte vanglatöötajatega ei ole olnud. Deniss Tenisson kahetses juhtunut ning lubas, et ei tee enam midagi sellist, mis toob ta tagasi vanglasse. Ta selgitas, et tal on abikaasa ja lapsed, kelle pärast ta väga muretseb. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Deniss Tenissoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tallinna Vangla poolt 12.11.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur kinnitab, et ei seisa vastu vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav D. Tennissoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tema käitumine vangistuses viitab sellele, et kinnipeetav on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada eelnimetatud süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks D. Tennissonil jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest vanglas kuni 22.10.
4. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. D. Tenisson on varem karistamata isik. Kohtueelsel menetlusel kandis riigile vabatahtlikult üle kogu kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud kriminaaltulu. Kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed alused (KarS § 76 lg 2 p 1, § 751 mõttes) on täidetud. Katseajal saaks süüdimõistetu kinnistada positiivseid hoiakuid ning püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetav omab motivatsiooni enda käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Isikule saaks anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist on toetanud ka vangla. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosust järgmise kahe aasta jooksul on hinnatud madalaks – 8%. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja elektroonilise valve tähtaja kohta ning teeb ettepaneku määrata D. Tenissonile käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni (22.10.2016). Eeltoodu alusel toetab prokuratuur varem karistamata Deniss Tenissoni vangistusest ennetähtaegset vabastamist. See oleks igati põhjendatud, mõistlik ja otstarbekohane. Kaitsja toetas Tallinna Vangla taotlust ning märkis, et kõik asjaosalised, kes on andnud arvamuse, toetavad Deniss Tenissoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja leidis, et kuna reeglina lahendab ennetähtaegseid vabastamisi ringkonnakohus, siis on asjakohane silmas pidada ringkonnakohtu praktikat. Kaitsja on aru saanud, et kohus ei ole seotud ühegi menetlusosalise arvamusega ja võib ikkagi teha teistsuguse lahendi. 5 Ringkonnakohus on öelnud, et selleks peaksid olema eriti kaalukad ja läbimõeldud alused. Neid erakordseid asjaolusid käesoleval juhul ei ole olemas ja kaitsja nõustub täielikult prokuröri põhjaliku ja hästi analüüsitud seisukohaga. Kuna kaitsja osales ka põhiasjas kaitsjana, siis teab ta neid tehiolusid ja seda, miks on karistus suhteliselt väike. Tõenäosus, et isik paneb vabaduses toime uue kuriteo on 8%, seega miinimumilähedane, mida tuleb kohtul kindlasti silmas pidada. Distsiplinaarkaristusel, mida kohus peab hindama, on käesoleval juhul vähetähtsa rikkumise olemus. See ei näita mingit vastupanu vanglavõimudele ega allumatust. Tegemist on juhusliku rikkumisega, isik lihtsalt teleka omanikuna vastutas nende lubamatute esemete eest. Kaitsja leidis, et selliseid aluseid ja põhjusi, mis tingiks esitatud arvamuste ignoreerimise, ei esine. Kaitsja palus taotlus rahuldada ja määrata Tallinna Vangla poolt määratud katseaeg ja kohustused. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Deniss Tenissoni võib kahe kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et ta kannab karistust esimese raskusastme rahvatervisevastase narkokuriteo toimepanemise eest, sest ainuüksi kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohus peab antud juhul oluliseks ka asjaolu, et tegemist on isiku esimese kriminaalkaristusega. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud rahuldav, sest talle on määratud üks distsiplinaarkaristus noomituse näol. Kohus arvestab asjaolu, et tegemist ei ole raske rikkumisega. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht elukaaslase vanematele kuuluvas talus, kus on olemas tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetaval on vabaduses toetav sotsiaalvõrgustik elukaaslase, laste ja elukaaslase vanemate näol. Elukaaslane on nõus kinnipeetavat vabanemisel ka materiaalselt toetama. Lisaks on kinnipeetaval vabanemisel olemas garanteeritud töökoht xxxx xxxx, mis soodustab tema majanduslikku toimetulekut. Uue kuriteo toimepanemisega seonduv risk seoses sõltuvusainete tarvitamisega puudub. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on Tallinna Vangla iseloomustuse kohaselt 8%, mis on madal risk. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad nii vangla kui ka prokuratuur. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Deniss Tenisson viibib. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski, saaks kohtu hinnangul veelgi maandada käitumiskontrolli ajaks, s.o kuni 22.10.2016 Deniss Tenissonile KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,9 sätestatud kohustuste panemisega. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava Deniss Tenissoni elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus leiab, et Deniss Tenissonile, keda ei ole varem kriminaalkorras karistatud, tuleb anda võimalus näidata, et ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekat elu elada ning kriminaalhooldaja järelevalve all kontrollnõudeid ja talle pandud kohustusi täita. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
5. /allkirjastatud digitaalselt/ 6 Heli Väinaste Kohtunik