) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.
lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (
§-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt
§-dele 99 ja 101 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 01.oktoobrist 2014.a. so ajast, kui kostja lõpetas lapse toetamise.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu enne elatishagi kohtule esitamist tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest. Kostja vaidleb vastu elatise väljamõistmisele tagasiulatuvalt. Leiab, et võlgnevuse tekkimises on süüdi lapse ema, kes viivitas elatise väljamnõudmisega, nüüd ei jõua kostja sellist suurt summat tasuda. Pealegi on mõttetu elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt seetõttu, et tagasiulatuv periood on juba möödas ja väljamõistetud summa ei täida enam lapse ülalpidamise ülesannet. Kohus leiab, et kostja kui lapsevanem peab teadma, et tema kohustuseks on oma lapse ülalpidamine ilma meeldetuletusteta ja ilma kohtu nõudeta. Seega on võlgnevuse eest vastutav vaid kostja. Pealegi ei ole kostja huvi tundnud, kuidas tema laps on seni hakkama saanud ilma isa toetuseta. Kohus nõustub hagejaga, et taotledes elatist kostjalt minimaalsuuruses, ei ole vaja tõendada lapse kulutusi. Seadusandja on arvestanud, et iga laps vajab normaalseks toimetulekuks toetust temast eraldi elavalt vanemalt vähemalt poole minimaalpalga ulatuses. Kostja väidab, et tema tütar elab Venemaal, kus minimaalpalk on tunduvalt väiksem, saab hakkama 100 euroga kuus, lasteaed on täiesti tasuta. Lapse ema on lapse kulutusteks märkinud summa, mida ta ei saaks lapsele kulutada, selle puudumise tõttu. Kohus leiab, et last kasvatav vanem tuues ära lapse kulutused, ei peagi piirduma reaalselt tehtud kulutustega, vaid lähtuma lapse vajadustest, ka neist, mis on seni jäänud rahuldamata selleks võimaluste puudumise tõttu. Kostja väited, et lasteaia eest ei ole vaja maksta, ei vasta tõele. Hageja seaduslik esindaja on kohtule esitanud lasteaia arved 2015.a. juuli- ja augustikuu eest, millest nähtub lasteaiakoha maksumus. Ka ülejäänud kostja väited on tõendamata ja paljasõnalised. Kohus ei pea üldteada asjaoluks väidet, nagu oleks Venemaal elu odavam kui Eestis.
lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud juhul on kostja kinnitanud, et temal ei esine töövõimetust ja hageja on tema ainus laps ja ainus ülalpeetav. Seega puuduvad käesoleval juhul põhjused, mille puhul kohus võiks kaaluda elatise väljamõistmist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Kostja on väitnud, et alternatiivselt ta võiks last kasvatada ja teda ise ülal pidada. Kohus leiab, et kui XXX on võimalus last ise üleval pidada, siis ei peaks olema probleemiks oma tütart 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.