KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-2498 Määruse tegemise aeg ja koht 3. november 2015, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Gaida Kivinurm Tsiviilasi IM (M)

§ 1045

lg 1 p 7 kohaldamise osas leidis maakohus, et hageja ei ole välja toonud kaitsenormi, mida kostja on rikkunud. Hageja on tuginenud

§ 6

lg-st 1 tulenevale üldisele hea usu põhimõttele, kuid kohtu hinnangul ei saa sellega sisustada

§ 1045lg 1 p 7 koosseisu.

Samuti leidis kohus, et kostja käitumist 12.04.2011 äriühingu võlausaldajate üldkoosolekul ei saa käsitleda heade kommete vastase tahtliku käitumisega.

§ 1045

lg 1 p 8 kohaldamisel peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-62-13, p 17). 3 Apellatsioonkaebus

1. 24.09.2015 esitas hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtusse. Ühtlasi on hageja esitanud taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2. Aegumine ei hakanud kulgema 12.04.
3. Ka pärast seda kuupäeva käisid läbirääkimised kompromissi sõlmimise üle ning arutati äriühingu tervendamisplaani elluviimist. Alles 2013.a lõpus selgus, et pankrotimenetluses võimalust kompromissile jõudmiseks ei ole. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja väitega, et aegumine algas 28.02.2014, s.o kui kostjale esitati kirjalik nõue ning tasaarvestusavaldus. Maakohus ei ole piisava põhjalikkusega ka selgitanud, miks ta leiab, et aegumine ei olnud peatunud. Kuna äriühing soovis pankrotimenetlust lõpetada kompromissiga ning läbivalt esitas ja täiendas kompromissikava ning tervendamisplaani, siis oli nõude aegumine 12.04.2011 – 28.02.2014 peatunud.
4. Maakohus ei ole hageja sisulist nõuet analüüsinud. Maakohus on küll leidnud, et hageja nõude eeldused ei ole täidetud, kuid vastavasisuline analüüs puudub.
5. Maakohus on valesti sisustanud ka haginõude piire. Maakohus hindas üksnes kahjuhüvitise nõuet summas 20 480,34 eurot, kuid oleks pidanud hindama ka hageja poolt tehtud tasaarvestust. Määruse põhjendused
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda. TsMS § 637 lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.
7. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja nõude eeldused ei ole täidetud.

§ 1045

lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-62-13 (p 17) tuleneb, et selle normi kohaldamiseks peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada. Ringkonnakohus märgib, et kompromissettepaneku poolt hääletamine ei ole võlausaldaja kohustus. Kompromissettepaneku poolt või vastu hääletamisel lähtub võlausaldaja oma huvidest. Võlausaldaja poolt enda huvides kompromissettepaneku vastu hääletamist ei saa käsitleda pankrotivõlgniku osaniku kahjustamise tahtena. Kompromissettepaneku üle otsustamisel ei pea võlausaldaja eelistama pankrotivõlgniku ja pankrotivõlgniku osaniku huve iseenda huvidele. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest järelduks, et kostja ei hääletanud kompromissettepaneku vastu mitte enda huvidest lähtuvalt, vaid lähtuvalt soovist tekitada hagejale kahju. Kolleegiumi arvates ei tulene hageja esitatud asjaoludest, et kostja on tema suhtes käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt. Samuti ei saa kompromissettepaneku vastu hääletamist käsitleda seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisena (

§ 1045lg 1 p 7).

Eeltoodust tulenevalt ei saaks apellatsioonkaebust rahuldada ja selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

1. Vastuseks apellatsioonkaebuse seisukohale, et hageja nõue ei ole aegunud, märgib kolleegium, et kuna hagejal ei ole esitatud asjaoludel nõuet kostja vastu, siis ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise otsustamisel vaja käsitleda nõude aegumisega seonduvaid hageja vastuväiteid. 4
2. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus oleks pidanud võtma seisukoha hageja tasaarvestuse osas. Tulenevalt TsMS § 442 lg 5 peab kohus lahendama poolte nõuded. Hageja esitas kostja vastu nõude kahju hüvitamiseks summas 20 480,34 eurot. Selle nõude on maakohus lahendanud. Tasaarvestusest tulenevat nõuet (näiteks nõue tuvastada, et tasaarvestuse tulemusel puudub hagejal võlgnevus kostja ees) ei ole hageja esitanud. Seega ei pidanud maakohus tasaarvestuse osas seisukohta võtma.
3. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust hagejale ei tagasta.
4. Arvestades, et ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, siis puudub vajadus lahendada hageja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel.
5. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm 5