1-15-6512/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6512 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kriminaalasi Vitali Baikovi süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
3. oktoobri
4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Vitali Baikovi kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, apellatsioon RESOLUTSIOON
5. Jätta Vitali Baikovi kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga apellatsioon Viru Maakohtu
6. oktoobri
7. a otsuse peale läbi vaatamata.
8. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt OÜ K. Kooga Advokaadibüroo kaudu vandeadvokaat Kaido Koogale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sh käibemaks 16 eurot.
9. Mõista kaitsja tasu summas 96 eurot Vitali Baikovilt riigituludesse. Vitali Baikovil tuleb temalt riigituludesse mõistetud menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank) või kontole nr EE502200221014193355 (Swedbank) või kontole nr EE401700017002872300 (Nordea Pank) või kontole nr EE873300333499990003 (Danske Bank). Maksekorraldusele märkida viitenumber „99915700074254“ ning selgitus „Vitali Baikov, 1-15-6512 menetluskulu“. Kui Vitali Baikov ei tasu temalt riigituludesse mõistetud menetluskulu ära täielikult või tähtaegselt, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Vitali Baikovile esitati süüdistus KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, mis seisnes selles, et tema 06.06.
11. a kella 03.36 paiku Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Ahtme linnaosas Estonia pst 20 maja juures juhtis sõiduautot Ford Transit, reg nr XXX , olles alkoholijoobes, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,92 mg/l.
12. Viru Maakohtu 21.10.
13. a otsusega lühimenetluses tunnistati V. Baikov KarS § 424 järgi süüdi ja mõisteti temale karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks 4 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg-le 2 suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 31.01.
14. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 5-e kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõistis V. Baikovile liitkaristuseks 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohus määras, et karistuse algusaega arvestatakse V. Baikovi ilmumisest kinnipidamiskohta. Lisaks põhikaristusele otsustas kohus kohaldada V. Baikovi suhtes lisakaristusena KarS § 50 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga 7 kuud. Kohus määras, et lisakaristuse kandmise algust arvestatakse kohtuotsuse jõustumisest. 2.
15. Kohus leidis, et V. Baikovile süüdistuses süüksarvatava KarS § 424 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemine on tõendatud asjas uuritud tõenditega, sh tunnistaja P.R. i ütlustega, joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga ja sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsusega V. Baikovi tabamise ja kõrvaldamise kohta mootorsõiduki juhtimiselt ilmselgete alkoholijoobe tunnustega, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille kohaselt näitas indikaatorvahendi näit V. Baikovi väljahingatavas õhus alkoholi 0,92 mg/l kohta ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, mis kinnitab, et V. Baikovi väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,92 mg/l kohta. Süüdistatav V. Baikov tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Kohus ei tuvastanud V. Baikovi süüd ja teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ning leidis, et V. Baikov tuleb KarS § 424 järgi süüdi tunnistada. 2.
16. Karistuse mõistmisel võttis kohus KarS § 56 kohaselt arvesse süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud V. Baikovi karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna võttis kohus arvesse V. Baikovi poolt süü tunnistamist ja kahetsust. Kohus tegi kindlaks, et V. Baikovi on varasemalt samalaadse kuriteo, s.o alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest kriminaalkorras karistatud kahel korral. Lisaks on käesolev kuritegu toime pandud kohtuotsusega määratud katseajal. Kohtu hinnangul saab seetõttu V. Baikovi lugeda enam ohtlikuks kui isikuid, kes panevad kuriteo toime esmakordselt ning temale mõistetav karistus ei tohiks seega jääda sanktsiooni alammäära juurde. Samas, arvestades karistust kergendavate asjaolude esinemist, s.o süü tunnistamine ja kahetsus, võiks süüdistatavale mõistetav karistus jääda alla sanktsiooni keskmist määra. KarS § 424 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus leiab, et kõiki asjaolusid arvesse võttes on põhjendatud mõista V. Baikovile karistuseks 6 kuud vangistust. Kuna tegemist on lühimenetlusega, siis tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel karistust ühe kolmandiku võrra ning mõistetavaks karistuseks on 4 kuud vangistust. V. Baikovile oli Viru Maakohtu 31.01.
17. a otsusega mõistetud 5 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus tingimisi 18-kuulise katseajaga, mida pikendati 3 kuu võrra, s.o kuni 30.10.
18. a. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liita Viru Maakohtu 31.01.
19. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud ja 28 päeva vangistust ning mõista V. Baikovile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 9 kuud ja 28 päeva vangistust. 2 Süüdistatava kaitsja taotles mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et kuigi KarS § 69 lubab vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, ei ole see antud juhul põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole V. Baikov taotletud asenduskaristuseks sobiv ja temaga seotud isiklikud asjaolud võivad raskendada üldkasuliku töö reaalset täideviimist. Selliseks arvamuseks annab alust asjaolu, et V. Baikovile on Viru Maakohtu 15.05.
20. a otsusega juba mõistetud asenduskaristusena 240 tundi üldkasulikku tööd, sh KarS § 424 kvalifitseeritava kuriteo eest. Vaatamata sellele ja peale tingimusliku vangistuse mõistmist Viru Maakohtu 31.01.
21. a otsusega, jätkas V. Baikov kuritegude toimepanemist. Lisaks esineb V. Baikovil alkoholi kuritarvitamist, mida kohtupraktika kohaselt loetakse asenduskaristuse määramist takistavaks asjaoluks. 2.
22. Kohus leidis, et lisaks põhikaristusele tuleb V. Baikovi suhtes kohaldada ka KarS § 50 lg-s 1 sätestatud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist tähtajaga 7 kuud. Kohtu hinnangul on lisakaristuse määramine põhjendatud arvestades üleastumise korduvust ja raskust. Süüdistatav on enda käitumisega selgelt näidanud, et varasemalt mõistetud karistused, ka lisakaristus, ei täitnud oma eesmärki, seega on põhjendatud rangema karistuse määramine, sh viimati mõistetud lisakaristusest pikemaajalise juhtimisõiguse äravõtmine.
23. Süüdistatava V. Baikovi kaitsja advokaat K. Kooga esitas Viru Maakohtu 21.10.
24. a otsusele apellatsiooni, taotledes otsuse tühistamist põhikaristuse osas ning uue otsuse tegemist, millega asendada karistuseks mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. 3.
25. Kaitsja leiab, et kohus on põhjendamatult jätnud rahuldama tema taotluse V. Baikovile KarS § 424 järgi mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Kaitsja ei nõustu kohtu järeldusega, et V. Baikovil esineb alkoholi kuritarvitamist, mida kohtupraktika kohaselt käsitletakse üldkasuliku töö täideviimist takistava asjaoluna. Kohtuotsusest ei selgu, millistest asjaoludest lähtudes on teinud kohus järelduse, et V. Baikov kuritarvitab alkoholi. V. Baikov ei ole toime pannud teisi alkoholi tarvitamisega seotud kuri- ja väärtegusid peale alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise. Kaitsja nõustub sellega, et alkoholijoobes võib V. Baikov tegutseda mõtlematult, kuid ta ei kuritarvita alkoholi ning see ei takista temal üldkasuliku töö tegemist. Varasemalt on V. Baikov sooritanud üldkasuliku töö edukalt, mis kinnitab, et asenduskaristusena määratavat üldkasulikku tööd on võimalik täide viia. 3.
26. Kaitsja teatel sai V. Baikov hiljuti esmakordselt isaks (see sündmus viiski käesoleva kuriteo toimepanemiseni). Ta peab ülal oma peret ja hooldab oma haiget ema. Ta tunnistab oma süüd ja kahetseb. V. Baikovi karistamine reaalse vangistusega paneks väga raskesse materiaalsesse olukorda tema pere. Seoses lapse sünniga on V. Baikovi käitumine ka vastutustundlikumaks muutunud. Kaitsja leiab, et nimetatud asjaoludel on põhjendatud reaalse vangistuse vältimise viimase võimaluse kasutamine ja süüdistatavale mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. 3.
27. Kaitsja nõustub kohtu hinnanguga, et süüdistataval on olnud püsivalt hoolimatu käitumismuster ja talle üksnes põhikaristuse määramine ei mõjuta teda niivõrd tõsiselt, et ta hakkaks süütegude toimepanemisest hoiduma. Kaitsja nõustub ka kohtu järeldusega, et süüdistatavalt juhtimisõiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ülekaalukam kui talle või tema perele ebamugavuste tekitamine. Põhikaristusena vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega mõjutatakse süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitstakse õiguskorra huvisid. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28. Ringkonnakohus, hinnates V. Baikovi kaitsja apellatsiooni põhjendusi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. 4.
29. KrMS § 326 lg 3 näeb ette, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on määruses nr 3-1-1-49-10 (p 5) antud suunistes märkinud, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. 4.
30. Kaitsja vaidlustab apellatsioonis V. Baikovile KarS §-s 424 sätestatud kuriteo, s.o mootorsõiduki joobes juhtimise eest põhikaristusena reaalse vangistuse kohaldamist. Kaitsja taotleb, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse mõistetud reaalse vangistuse osas ja teeks uue otsuse, millega asendataks karistuseks mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. 4.
31. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on V. Baikovile karistuse mõistmisel juhindunud õigesti KarS §-st 56 ja arvesse võtnud nii isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus on põhjalikult motiveerinud mõistetava karistuse liiki ja määra. Kohus on kergendava asjaoluna arvesse võtnud süüdistatava poolt süü tunnistamist ja kahetsust, määrates karistuse alla KarS § 424 sanktsiooni keskmist määra, määrates karistuseks 6 kuud vangistust. Kuna kohtuotsus tehti lühimenetluses, siis vähendas kohus KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 4 kuud vangistust. Reaalse vangistuse kohaldamise seisukohalt on kohus pidanud oluliseks seda, et süüdistatavat on varasemalt korduvalt samalaadse kuriteo eest karistatud ning mõistetud karistus on ühel korral juba asendatud üldkasuliku tööga, kuid süüdistatav on hoolimata varasemast karistatusest jätkanud kuritegude toimepanemist, seda kohtuotsusega määratud katseajal. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et arvestades korduva samaliigilise kuriteo toimepanemist katseajal, saab järeldada, et varasemad karistused, sh asenduskaristusena määratud üldkasulik töö ega tingimisi vangistus, ei ole suutnud oma eesmärki täita ning ei ole mõjutanud V. Baikovi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, mistõttu ei ole karistuse eripreventiivne ja õiguskorra huvide kaitsmise eesmärk saavutatav isiku tingimisi vangistusest vabastamisega või karistuse asendamisega üldkasuliku tööga ning põhjendatud on kohaldada karistusena reaalset vangistust. Selline seisukoht on kooskõlas kohtupraktikas karistuse määramisel selgelt välja kujunenud seisukohtadega. Samuti on kohtupraktikaga kooskõlas maakohtu seisukoht, et asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamine ei ole antud juhul põhjendatud ka seetõttu, et süüdimõistetu kuritarvitab alkoholi. Riigikohus on 20.04.
32. a otsuses nr 3-1-1-87-08 (p 13) leidnud, et isik, kellel on alkoholi probleemid, ei ole asenduskaristuseks sobiv, kuna alkoholiprobleem võib takistada üldkasuliku töö reaalset täideviimist. Apellandi väide selle kohta, et V. Baikov ei kuritarvita alkoholi ei ole põhjendatud. Puudub vaidlus selle üle, et V. Baikov on juba varasemalt korduvalt karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Käesolevas kriminaalasjas on V. Baikovi taas karistatud sama kuriteo eest. Süüdistatav on oma süüd teo toimepanemisel ka tunnistanud. Arvestades korduvalt alkoholijoobes toime pandud mootosõiduki juhtimisi, saab üheselt järeldada, et V. Baikovi puhul on tegemist isikuga, kes kuritarvitab alkoholi, mis võib takistada üldkasuliku töö täideviimist. 4 Kuna apellatsiooniga taotletakse karistuspraktikaga igati kooskõlas oleva karistuse kergendamist, siis saab järeldada, et apellatsioonil puudub ilmselt edulootus ja tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. 4.
33. Eeltoodud asjaoludel leiab kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. 4.
34. V. Baikovi kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kaitsealuse nõustamisele ja apellatsiooni koostamisele kokku 4 pooltundi, mille eest taotleb ta tasu 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb RÕS § 21 lg-st 3, § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
35. detsembri
36. a otsuse (viimati muudetud 15.09.
37. a otsusega) punktidest 1, 2 ja 16 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium jätab kaebuse läbi vaatamata, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 alusel V. Baikovi kanda ja tuleb temalt riigituludesse välja mõista. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 5 /allkiri/ Mati Kartau