Obsah (7)

§ 368§ 371§ 3401§ 373§ 663§ 657§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-14-30368 Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2015, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Gaida Kivinurm Tsiviilasi Osaü

§ 368lg 1 järgi esitada juhul, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.

Seoses eeltooduga leidis kohus, et kostjal tuleb kohtule selgitada, milles seisneb antud juhul kostja tuvastushuvi. Kohus selgitas seejuures kostjale, et vastavat kostja taotlust on võimalik kohtul läbi vaadata hagi vastuväitena. Lisaks juhtis kohus tähelepanu, et kostja poolt esitatud vastuhagilt on tasumata riigilõiv ning kostjal tuleb tasuda riigilõiv lähtuvalt oma vastuhagiavalduse hinnast.

1. 10.06.2015 esitasid kostja ja Osaühing HEDVIGER (likvideerimisel) kohtule (vastu)hagi hageja ja Nordea Bank AB Eesti filiaali vastu. Kostja ja Osaühing HEDVIGER (likvideerimisel) palusid kohtul tunnistada panga ning hageja vahelise nõude loovutuse lepingu ning kostja ning panga vahelise laenulepingu 09320817822 tühisust (kehtetust). Samuti paluti vastuhagis mõista hagejalt välja ühine leppetrahv 300 eurot või solidaarselt pangaga leppetrahv kostja ning Osaühingu HEDVIGER (likvideerimisel kasuks). Maakohtu määrus ja selle põhjendused 2
2. 09.11.2015 määrusega keeldus Harju Maakohus

§ 371

lg 1 p-de 5, 9 ja 10,

§ 3401

lg 2 ning

§ 371

lg 2 p 2 alusel kostja poolt 09.02.2015 vastuhagina esitatud nõuete ning kostja ja Osaühing HEDVIGER (likvideerimisel) poolt 10.06.2015 vastuhagina esitatud nõuete menetlusse võtmisest nii vastuhagina kui eraldi hagina. Kostja ning Osaühing HEDVIGER (likvideerimisel) menetluskulud jäid nende endi kanda. 7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on

§ 373lg 1 järgi vastuhagi lubatud esitada üksnes kostjal hageja vastu.

Käesoleval juhul on 10.06.2015 kostja koos Osaühinguga HEDVIGER, kes ei ole seejuures käesoleva tsiviilasja menetlusosaliseks (põhihagis kostjaks), esitanud (vastu)hagi lisaks hagejale teise menetlusvälise isiku, s.o panga, vastu. Nimetatust tulenevalt ei ole lubatav 10.06.2015 esitatud hagi menetlemine vastuhagina

§ 373

mõttes (vt Riigikohtu 18.04.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3412, p 14 ja 03.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-12, p 20). 8.

§ 373lg 3 kohaselt kohaldatakse vastuhagi avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut.

Tulenevalt

§ 371

lg 1 p-dest 5, 9 ja 10 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse muu hulgas juhul, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel, rikutud on olulisi hagiavalduse vorminõudeid ning hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

§ 3401

lg 2 kohaselt jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata. Seejuures sätestab

§ 371

lg 2 p 2, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 9. Seoses 09.02.2015 ja 10.06.2015 vastuhagi avaldustes märgitud tuvastusnõuetega märkis kohus, et vastavate tuvastusnõuete, milles palutakse tunnistada (tuvastada) nõude loovutus ning laenuleping nr 09320817822 tühiseks (kehtetuks) või tuvastada nõude suhtes aegumise kohaldamine, puhul ei ole täidetud

§ 373lg 1 p-des 1-3 sätestatud vastuhagi esitamise eeldused.

Kostja (ja Osaühing HEDVIGER) on 10.06.2015 (vastu)hagis välja toonud, et esitatud vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise. Kohus leidis, et vastuhagides esitatud tuvastusnõuded ei ole kuidagi suunatud põhihagi tasaarvestamisele ning seetõttu ei ole kohtul võimalik nimetatud tuvastusnõudeid vastuhagi korras lahendada. Lisaks märkis kohus, et kostja võib

§ 368

lg 1 järgi esitada kohtule eraldi tuvastusnõude üksnes siis, kui tal on võlasuhte olemasolu tuvastamiseks eriline tuvastushuvi, mida tal tuleb ka kohtule vastavalt põhjendada ning mis tuleb kohtul kahtluse korral välja selgitada (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-11, p 26). Kostja ei ole aga praeguses asjas esile toonud, et tal oleks tuvastusnõuete esitamiseks erilist tuvastushuvi. Seda vaatamata asjaolule, et kohus on tuvastushuvi põhjendamise vajalikkusele (kohtu 11.05.2015 kirjas) kostja tähelepanu juhtinud. 10. Kohus asus seisukohale, et esitatud vastuhagi avaldustes nimetatud tuvastusnõuded on oma sisult vastuväited hageja hagiavaldusele ning ka sel põhjusel puudub kohtu hinnangul kostjal tuvastushuvi antud nõuete menetlemiseks. Seoses nimetatuga on ka Riigikohus oma 19.12.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12 p-s 36 märkinud, et sellise vastuhagi esitamine on üldjuhul tarbetu ja võib olla

§ 371

lg 1 p 5 alusel lubamatu ning tuleks jätta menetlusse võtmata, kui kohtu menetluses on juba sama vaidluse lahendamine, sh hageja(te) vastassuunalise hagi alusel (vt ka Riigikohtu 12.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 32-1-185-13, p 10). Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et ka praegusel juhul on kohtule esitatud vastuhagides toodud tuvastusnõuded lubamatud ning nende menetlemisest tuleb ka 3

§ 371

lg 1 p 5 alusel keelduda, kuivõrd need on käsitletavad vastuväidetena hageja hagiavaldusele. Seoses aegumise tuvastamisega viitas maakohus Riigikohtu 31.01.2014 otsuse nr 3-2-1-166-13 p-le 12 ning leidis, et kostja vastav aegumise taotlus on käesoleval juhul lahendatav hagi vastuväitena.

1. 11.05.2015 kirjas juhtis kohus kostja tähelepanu asjaolule, et kostja leppetrahvinõude kujunemine on ebaselge ning leidis, et kostjal tuleb nimetatut kohtule täpsustada ja selgitada, millisel õiguslikul alusel on kostja vastav nõue kujunenud. Kohus märkis, et kõigi nõude aluseks olevate asjaolude kohta tuleb võimaluse korral esitada asjakohased tõendid, viidates selgelt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Maakohus asus seisukohale, et kostja ei ole eeltoodud puudusi kõrvaldanud, kuivõrd kostja ei ole kohtule esitanud arusaadavaid selgitusi oma leppetrahvinõude kujunemise kohta. Kohus rõhutas, et kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad tulenema (vastu)hagist endast. 10.06.2015 vastuhagis on viidatud küll hagejapoolsele informeerimiskohustuse täitmata jätmisele, kuid samas ei ole kohtule selgelt välja toodud, millest konkreetselt vastav hageja kohustus (ning esitatud leppetrahvi nõue) tuleneb. Kohus juhtis tähelepanu, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole nimetatus, s.o informeerimiskohutuse rikkumise korral kohaldatavas leppetrahvis, kokkulepitud ka nt tarbimislaenu lepingu nr 09320817822 raames. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd vastuhagides esitatud leppetrahvi nõue on endiselt ebaselge, tuleb nimetatud nõude menetlemisest keelduda.
2. Lisaks eeltoodule juhtis kohus 11.05.2015 kirjas kostja tähelepanu asjaolule, et kostja poolt esitatud vastuhagilt on tasumata ka riigilõiv ning selgitas, et kostjal tuleb kohtule tasuda riigilõiv lähtuvalt oma vastuhagiavalduse hinnast. Vaatamata eeltoodule ei ole aga kostja oma (09.02.2015) vastuhagi avalduselt kohtule riigilõivu tasunud. Kohus selgitas, et kuivõrd kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks oma vastuhagi aluses ja esemes ebaselgusi kõrvaldanud, siis ei ole kohtul võimalik hinnata kostja vastuhagi avalduse hinda ning määrata sellelt makstavat riigilõivu suurust. Samuti ei ole riigilõivu tasutud ka 10.06.2015 kohtule esitatud vastuhagilt. Maakohus asus seisukohale, et eeltoodust tulenevalt tuleb vastuhagi(de) menetlemisest ka

§ 371lg 1 p 10 alusel keelduda.

Määruskaebus

1. 28.09.2015 esitasid kostja ja Osaühing HEDVIGER (likvideerimisel) määruskaebuse, mille maakohus jättis 02.10.2015 määrusega käiguta ja andis tähtaja kaebuses olevate puuduste kõrvaldamiseks ning kohustas kaebuse esitajaid esitama kohtule menetlusdokumendi, milles on selgelt väljendatud protsessulaane taotlus, märkides ära, millises ulatuses ja millist maakohtu määrust kaebuse esitajad vaidlustavad ning missugust lahendit kaebuse esitajad taotlevad.
2. 19.10.2015 esitas kostja täpsustatud kaebuse, millega palub tühistada Harju Maakohtu 09.09.2015 määruse kostjat puudutavas osas ning saata asi maakohtule uue otsuse tegemiseks, millega jätta hagi läbi vaatamata või tsiviilasjas menetlus lõpetada. Ühtlasi märkis kostja, et vaidlustab Harju Maakohtu 02.10.2015 määruse, millega määrati tähtaeg määruskaebuses olevate puuduste kõrvaldamiseks.
3. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus kontrollinud tsiviilasja kohtualluvust. Kostja elab alates 19.12.2014 püsivalt Soome Vabariigis. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.12.2012 määrus (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil-ja kaubandusasjades) art 16 lg 2 järgi ei allu käesolev tsiviilasi Eesti kohtule. 4
4. Maakohus ei ole eelmenetluses kontrollinud, kas nõude loovutus ning nõude omandamine hageja poolt on toimunud kehtivalt. Kostja on seisukohal, et nõude loovutamine ei ole toimunud kehtivalt kuna panga osanikud ei ole nõude loovutusega nõustunud. Kohus ei ole välja selgitanud kostja õiguslikku huvi tuvastusnõude esitamisel, milleks on 490 euro tasumise tuvastamine Osaühing HEDVIGER (likvideerimisel) poolt laenulepingu katteks kostja eest. Maakohus on ebaõigesti jaotanud tõendamiskoormise, kui nõuab kostjalt hageja informeerimiskohustuse täitma jätmise ja leppetrahvi nõude põhjendamist. Maakohus ei ole andnud kostjale rekvisiite riigilõivu tasumiseks. Vastus määruskaebusele
5. Hageja palub jätta kostja määruskaebuse rahuldamata. Edasine menetluse käik
6. 02.11.2015 määrusega keeldus Harju Maakohus Osaühingu HEDVIGER (likvideerimisel) 28.09.2015 esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest ja kostja 19.10.2015 määruskaebuse menetlusse võtmisest osas, milles vaidlustatakse Harju Maakohtu 02.10.2015 määrust.
7. Muus osas jättis maakohus määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 20. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 09.09.2015 määruse tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Maakohus jättis õigesti kostja hagi menetlusse võtmata.

1. Maakohus on asjakohaselt põhjendanud, et kostja hagis esitatud tuvastusnõuded kujutavad endast vastuväiteid hageja hagile, millele kohus saab anda hinnangu hageja poolt esitatud hagi lahendamise käigus. Kostja nõudeid ei ole alust menetleda iseseisva hagina. Hageja on kostja vastu esitanud laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõude, mida lahendades tuleb kohtul võtta seisukoht, kas lepingud on kehtivad ning kas vaidlusalune võlgnevus on tasutud. Maakohtul puudus alus võtta menetlusse ka leppetrahvi nõuet, kuna hoolimata maakohtu nõudmisest ei selgitanud kostja leppetrahvi nõude aluseks olevaid asjaolusid.
2. Alusetu on määruskaebuse väide, mille kohaselt ei ole maakohus andnud kostjale rekvisiite riigilõivu tasumiseks. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kohus oma 11.05.2015 kirjas kostjale selgitanud, et hagiavalduselt tuleb tasuda riigilõiv vastavalt vastuhagi hinnale, edastanud kostjale vastavad pankade rekvisiidid riigilõivu tasumiseks ja määranud riigilõivu tasumiseks mõistliku tähtaja.
3. Kuna määruskaebus on esitatud kostja hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale, siis ei ole asjakohased määruskaebuses esitatud kostja väited, mis puudutavad hageja hagi mitteallumist Eesti kohtule. Samal põhjusel ei saa kostja käesolevas määruskaebuses taotleda hageja hagi läbi vaatamata jätmist ja menetluse lõpetamist.
4. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus, lähtudes

§ 171lgst 1, määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kostja kanda.

5 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm 6