Obsah (10)

§ 424§ 74§ 25§ 68§ 75§ 78§ 50§ 56§ 57§ 58

1-15-6935 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. novembril 2015. a Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Tartus Kriminaalasja number 1-15-6935 (15278000251) Kohtuko

§ 424

järgi üldmenetluses Jüri Jaguson isikukood: 36104112764; elukoht: XXXX; Varasem karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus: 25.10.2010. a Tartu Maakohtu otsusega

§ 424

järgi 8 kuud

§ 74

alusel tingimisi katseajaga 2 aastat; 2 kehtivat väärteokaristust Kaitsja RESOLUTSIOON advokaat Aivar Kello Juhindudes KrMS § 306 ja § 309 lg 3 Süüdi tunnistada Jüri Jaguson

§ 25

lg 2 - § 424 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 16.

– 17.02.2015. a ning mõista Jüri Jagusoni kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Jüri Jaguson ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale katseajaks määratud kontrollkohustusi ja

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: 1.

elab kohtu määratud alalises elukohas: XXXX; 1

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 alusel määrata Jüri Jagusonile katseajaks kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - osaleda sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldaja määrab.

§ 78

p 1 alusel katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest 17.11.2015. a.

§ 50

lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta Jüri Jagusonilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. LS § 127 järgi on Jüri Jaguson kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile, viima ARK-le. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Jüri Jagusonilt KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Jüri Jagusonilt 873,68 eurot (kaheksasada seitsekümmend kolm eurot ja 68 senti riigituludesse muude menetluskulude katteks. Menetluskulud summas 1458,68 eurot (üks tuhat nelisada viiskümmend kaheksa eurot ja 68 senti) tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); Tasumisel märkida viitenumber

1. Selgituseks märkida: „Jüri Jaguson, 1-15-6935, menetluskulud 17.11.
2. a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja otsuse alusel“. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtaegadel menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebe kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. novembrist
4. a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
5. detsembrist
6. a. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
7. detsembrist
8. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. 2 Süüdistus, mida kohus arutas Jüri Jagusoni süüdistatakse selles, et tema 16.02.
9. a kella 19.20 paiku Tartumaal Tähtvere vallas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme mnt
10. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Honda Civic registrimärgiga XXXX, olles alkoholijoobes. Sellega Jüri Jaguson pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kohtus tuvastatud asjaolud, tõendid ja kohtu järeldused

§ 424

koosseisuks on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. LS § 69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Jüri Jaguson ei tunnistanud ennast temale esitatud süüdistuses süüdi. Ta tunnistas alkoholi tarvitamist, kuid eitas alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist. Vaidlust ei ole selles, et 16.02.

1. a kella 19.30 kõrvaldati Jüri Jaguson Tartumaal Tähtvere vallas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme mnt
2. kilomeetril mootorsõiduki Honda Civic registreerimisnumbriga XXXX juhtimiselt ja tal tuvastati alkoholijoove. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist ja Jüri Jagusoni alkoholijoovet tõendavad suulised ja järgmised dokumentaalsed tõendid. Tunnistaja S.S. ütluste järgi läks tema koos V.V. vahetult peale nende ees sõitnud Honda Civicu peatumist sõiduki juurde ja nad tuvastasid sõiduki roolis Jüri Jagusoni. Seejärel kutsusid nad politseipatrulli, kes viis läbi menetlustoiminguid. Jüri Jagusoni sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist tõendab 16.02.2015 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 31). Otsuse kohaselt kõrvaldati Jüri Jaguson 16.02.2015 kella 19.30 sõiduki Honda Civic registreerimisnumbriga XXXX juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel. Maanteeameti liiklusbüroo õiend kinnitab, et Jüri Jaguson kõrvaldati M1 kategooria mootorsõiduki juhtimiselt. Õiendi andmetel sõiduauto Honda Civic reg. märgiga XXXX kuulub M.S., kasutaja Jüri Jaguson (tl 34). Väljatrükk tõendusliku alkomeetriga joobe tuvastamisest tõendab Jüri Jagusonil väljahingatavas õhus olevat alkoholisisaldust. Väljatrükilt nähtub, et 16.02.
3. a kell 19.50 tuvastati Jüri Jagusonil alkoholijoove 0,97 mg/l väljahingatavas õhus (tl 30). Jüri Jagusoni alkoholi tarvitamise omaksvõtvaid ütlusi kinnitavad tunnistaja J.R. ütlused. Nad sõitsid samal päeval Rõhule sauna, kaasas saunaõlu ja pudel viina, mille ära jõid. Tunnistaja A.K. ütluste järgi tuvastati Jüri Jagusonil kriminaalne joove tõendusliku alkomeetriga. Jüri Jaguson nõustus alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga. Seda asjaolu kinnitab ka dokumentaalne tõend (tl 29), mille andmetel on Jüri Jagusonile 16.02.2015 enne alkoholijoobe kontrollimist või tuvastamist selgitatud tema õigusi Korrakaitseseaduse § 38 lõigete 1 ja 2 järgi. Jüri Jaguson on allkirjaga kinnitanud, et on teadlik õigustest, toimingu põhjusest ja eesmärgist. Ta nõustus alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga. Eelnimetatud tõendid: tunnistaja A.K. ütlused ja dokumentaalsed tõendid (tl 29, 30) tõendavad alkoholijoobe tuvastamise asjaolusid. Jüri Jagusonil esinenud joove tuvastati pärast tema sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist korrakaitseseaduses sätestatud korras, nagu seda näeb ette LS § 69 lg
4. Vaidlus on selles, kas Jüri Jaguson juhtis alkoholijoobes olles mootorsõidukit. Jüri Jagusoni poolt mootorsõiduki juhtimist tõendatakse suuliste tõenditega, tunnistajate ütlustega. KrMS § 291 lg 1 p 5 alusel avaldas kohus tunnistaja V.V. 16.02.
5. a ja 04.04.
6. a kohtueelses menetluses antud ütlused. Tunnistaja oli kohtuistungi ajal Austraalias. Tema Eestisse saabumist ei olnud pikema aja jooksul planeeritud ja tema ilmumine Eestisse kohtuistungile ei olnud võimalik liigsete kulutuste tõttu sõidule. Kuigi tunnistaja kohtusse 3 ilmumise takistused on kõrvaldatavad, on takistuste kõrvaldamine seotud väga suurte kuludega sõidule kaugelt kontinendilt ja tunnistaja igapäevategevusest kõrvalejäämisega. Tunnistaja kohtusse ilmumise kulud on ebaproportsionaalselt suured ning seetõttu võttis kohus tõendina vastu tunnistaja V.V. kohtueelses menetluses antud ütlused. KrMS § 291 lg 1 p 5 alusel avaldatud tunnistaja ütlused on lubatud tõend. Tunnistaja M.T. andis kohtus vastuolulisi ütlusi, mille tõttu tema ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati kohtus KrMS § 289 lg 1 alusel korduvalt tema kohtueelses menetluses antud ütlusi. Kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlused erinesid oluliselt ja need vastuolud jäid tunnistaja küsitlemise käigus kõrvaldamata. Kohus jätab tunnistaja M.T. vastuolulised ütlused tõendite hulgast kõrvale. Süüdistatava Jüri Jagusoni ütluste järgi hakkas tal viina joomise järel halb ja läks autosse juhi kõrvalistmele magama. Magas nagu kott. Ei mäleta, kas enne või peale Haaget ärkas üles, Jardini lilleaed oli vasakul. Ta nägi, et J.R. oli rooli taga. Ei tahtnud teda lüüa rusikaga. Võttis suusamütsi peast ja hakkas J. tampima sellega vastu pead. J. jättis auto seisma, isegi mootori jättis seisma, siis vahetasid kohad. Jaguson võttis R. tukast kinni ja tõmbas üle enda ära ja läks ise rooli. Seisvas autos toimus kohtade vahetus sekundite jooksul. Natukese aja pärast keegi koputas aknale. Ta tegi akna lahti ja keegi näitas piletit, politsei oli. Kui esimene politseiametnik tuli auto juurde, siis istus Jüri Jaguson roolis. Ei olnud veel rooli puutunud. J. ütles, et ära minema sõida. Kutsuti välja politseipatrull, mis ilmus poole tunni pärast. Jüri Jaguson oli nii närvis. Tuul oli ja pime, vihma sadas. Ta läks autosse tagasi. Politsei mõtles, et tahab ära sõita. Autovõtmed oli autol ees. Politsei tuli ja võttis võtmed ära. Tunnistaja J.R. ütluste järgi sõitsid nad Jüri Jagusoni ja M.T. maale, R. ja neil oli kokkulepe, et tulevad õhtuks linna tagasi. Nad tarvitasid alkoholi ja Jüri keeras autosse magama. Tunnistaja palus, et sõidame linna. Jüri lubas, et sõidame, sõidame, aga magas. Korduvalt proovis tunnistaja teda üles ajada, aga ta oli nii purjus, et ei tulnud üles. Magas sügavalt. Kuna ta ei tulnud üles, otsustas J.R. ise sõita tasakesi. Võtmed olid auto süüteluku ees. Nad sõitsid Viljandi-Tartu maanteel Tartu suunas, kui peale Haaget, M. umbes ärkas Jüri mingi moment üles. Kui ärkas, sai J.R. sugeda Jüri Jagusoni käest, kõigepealt lõi teda mütsiga, siis jõuga kakkus, sai ainult auto pidama. Kähmluse käigus R. ei näinud, et politsei sõidab taga, oli erasõiduk. R. peatas auto kinni, käsipiduri tõmbas peale. Jüri rebis teda jõuga rooli tagant ära, sai minu taguotsa alt läbi. Tulid 2 eraisikut. Pärast selgus, et olid politseinikud. Niikaua kui nad autost tulid, oli tunnistaja juba kõrvalistmel, aga Jüril ei lastud sõita, nad võtsid võtmed ära. J.R. küsis, et mis saab edasi. Temaga rääkida ei tahetud, tuli politsei patrullbuss, talle anti helkurvest ja kästi ära koju minna. J.R. jättis sõiduki sinna asfaldile. Mootori suretas kohe välja, kui peatas ja pani piduri peale. Jüri Jaguson ei sõitnud. Ta püüdis küll sõita, aga ei saanud, politsei ei lasknud tal sõita. Jüri tahtis võtit keerata, aga politseinikud võtsid võtme ära. Jüri tahtis lihtsalt paremini paigutada autot teepeenrale. Tunnistaja S.S. ütluste järgi 16.02.
7. a kella 19 ajal sõitis ta V.V. Viljandist Tartu poole, kui nägid M. kandis enda ees kahte sõiduautot, neist esimene Honda Civic reg. nr. XXXX liikus kiirusega umbes 50 km/h. Tunnistaja ja selle sõiduki vahel oli veel üks sõiduk, mis sõitis ees sõitvast sõidukist mööda pärast kiiruse silmaga fikseerimist. Honda Civic äratas tähelepanu kiirusega ja manöövritega, kaldus vahepeal keskteljele ja siis tagasi. Oli lubatud 90 km/h sel teelõigul, aga tema liikus kiirusega 50 km/h. Nad soovisid peatada autot, aga eraautoga ei ole see võimalik. Nende õnneks ta ise peatus tee ääres, teine auto möödus temast ja kohe pärast seda nad peatasime auto ja mõlemad väljusid. Nad tuvastasid roolis istunud Jüri Jagusoni. Tema kõrval paremal istus isik mees, kelle taga istus naisterahvas. Tunnistaja V.V. ütlused on samasisulised tunnistaja S.S. ütlustega selles, et ta tuvastas enda ees 50 km/h kiirusega sõitnud ja peatunud Honda Civic roolis Jüri Jagusoni. V.V. läks 4 esimesena peatunud auto juhipoolse ukse juurde, avas selle ja tundis tugevat alkoholilõhna (tl 64). Tunnistaja V.V. teisel ülekuulamisel antud ütluste järgi juhtis sõidukit S.S. ja tema istus juhi kõrvalistmel. Kui nad möödusid Honda Civicust, oli selgelt näha, kuidas juhi kõrval istub vanem meesterahvas, juhi kõrvalistmel noorem meesterahvas ning kõrvalistuja selja taga tagumisel istmel istub naisterahvas (tl 66). Tunnistaja A.K. ütluste järgi 16.02.
8. a veerand või pool kaheksa õhtul said nad väljakutse, et politseitöötajad olid joobes juhi kinni pidanud Viljandi mnt. alguses, Jardini aianduskeskuse juures suunaga Tartu poole ja olid seal juures. Neil oli tõenduslik alkomeeter peal ja nad reageerisid, kuna olid kõige lähemal ka. Ta läks kohale koos patrullpolitseiniku M.L.. Kui nad kohale jõudsid, olid kõik autost väljas, üks naine, kaks meest. Nad tuvastasid kohapeal, et joobes juht oli kinni peetud. Nende ülesandeks oli ta tõendusliku alkomeetriga puhuda ja vastavad materjalid vormistada. Joobes juht oli Jüri Jaguson. V.V. ütles, et see mees on ja A.K. viis ta patrullauto juurde. Tõendusliku alkomeetriga puhumist teostas M.L.. Kohtule vastates A.K. meenutas, et tema meelest S.S. ütles neile, et Jüri Jaguson oli roolis olnud. A.K. tegeles ise rohkem kaasreisija J.R., seletas talle kuidas linna tagasi saab, mis edasi saab ja mis autost saab. Temaga ei olnud juttu sellest, kes juhtis sõidukit. J.R. küsis mis edasi saab, mis saab Jüri Jagusonist, mis sõidukist saab, kuidas ta koju saab. A.K. seletas talle seda korduvalt. Suuliste tõendite kogumis hindamisega tuvastas kohus järgmised asjaolud. S.S. ja V.V. nägid maanteel nende ees sõitvat aeglaselt ja ebakindla sõidustiiliga sõidukit, mis peatus tee servas. Nad möödusid sõidukist, peatusid selle ees, väljusid autost ja suundusid peatunud sõiduki juurde. Nad nägid, et sõiduki juhiistmel istus Jüri Jaguson ja kõrvalistmel J.R.. Nähtust tehti järeldus sõidukit juhtinud isiku kohta. Sündmuskohale kutsutud politseipatrullile andsid S.S. ja V.V. teate sõidukit juhtinud isikust ning nimetasid selleks isikuks Jüri Jagusoni. Jüri Jaguson allutati menetlustoimingutele. Tunnistaja A.K. ütluste järgi oli J.R. aktiivne ja tundis huvi juhtunus tagajärgede suhtes, kuid temaga polnud juttugi sellest, kes sõidukit juhtis. Süüdistatava Jüri Jagusoni ütluste järgi kutsuti teda politsei autosse. Mäletab, et J. tahtis tunnistust anda, et ikkagi tema juhtis, aga teda ei lastud sisse. Anti vest ja saadeti minema. Protokolli koostamisel Jüri Jaguson ütles, et ta ei sõitnud, las J.R. seletab. Tunnistaja S.S. ütluste järgi ta sai aru, et mingil hetkel oli J.R. ka roolis olnud. See oli varem kui tema seda autot nägi. Kui tuli patrull ja tunnistaja koos V.V. hakkasid ära minema, siis naisterahvas tuli koos nendega. Meesterahva ütles, et tema jääb kohapeale, kinnitas, et tema oli roolis. Tunnistaja oli veendunud, et tema ei saanud roolis olla, nad nägid vastupidi. Pärast naisterahvaga vestlust sai asi selgemaks, väidetavalt olid nad teinud sõidukis kohtade vahetust alates alguspunktist, kusagil vahepeal. Kohus teeb eeltoodud tõendite analüüsist järelduse, et menetlustoiminguid alustanud politseiametnik võttis aluseks ühe tunnistaja, V.V. 16.02.
9. a kell 19.38 - 19.50 toimunud ülekuulamisel antud ütlused. Sündmust vahetult tajunud isikuid ei küsitletud. Ühe tunnistaja ütluste järgi määratleti teo toimepannud isik ja Jüri Jagusoni suhtes alustati menetlust. Süüdistatava Jüri Jagusoni ütluste järgi oli pime ja sadas vihma. Tunnistaja A.K. ütluste järgi oli üsna pime. Nad seisid sõiduki ees, et tuled neid valgustaksid, et vestelda ja pabereid täita. Süüdistatava ja tunnistaja ütlused on samasisulised selles, et sündmuskohal oli pime.
10. veebruaril loojub päike kell 17.16 ja seda astroloogilist fakti ei saa seada kahtluse alla. Sõiduk joobes isikuga roolis tuvastati kaks tundi pärast päikeseloojangut. Ka selge ilmaga on sel ajal pime. Sademed mõjutavad nähtavust seda halvendades. Tunnistaja V.V. kohtueelses menetluses antud ütlused avaldati KrMS § 291 lg 1 p 5 alusel. Kohtus ei olnud võimalik tunnistajat küsitleda ega asjaolusid täpsustada. Sõidukit, milles sõitis Jüri Jaguson, nägid liikluses tunnistajad S.S. ja V.V., kes ise samal ajal sõitsid teise sõidukiga. S.S. juhtis sõidukit ja V.V. istus tema kõrval. 5 Tunnistaja S.S. ütluste järgi tema ei fikseerinud möödasõidul seda, mitu inimest autos oli, pime oli. Tunnistaja V.V. ütluste järgi nägi ta nende ees sõitnud sõidukist möödasõidul sõidukis kolme isikut, esiistmel kaks meest, kellest tema eristas selgelt juhi istmel vanemat meest ja kõrvalistmel nooremat meest. Tunnistaja J.R. teab, et ta on Jüri Jagusoniga sugulane, kuid ei tea täpselt sugulussidet ja vanusevahet. Süüdistatav Jüri Jagusoni ütluste järgi on ta 17 aastat J.R. vanem. J. on ennast ära joonud. Kohus tuvastas süüdistatava Jüri Jagusoni ja tunnistaja J.R. isikud isikut tõendavate dokumentide alusel isikute juuresolekul. Isikute visuaalsel hindamisel ei olnud kohtule võimalik eristada J.R. ja Jüri Jagusoni vanuse vahet. Vanusevahe oli tuvastatav vaid dokumentide järgi. Kuigi Jüri Jagusoni ütlustest järeldub, et alkoholi tarvitamine on mõjutanud J.R. eluviise ja välimust, on Jüri Jaguson ka ise alkoholi tarvitaja, kellel on olnud vajadus alkoholist vabanemiseks tegelda spetsialistide abiga. Sellest teeb kohus järelduse, et mõlema isiku vanuse määramisel nende välimuse järgi võivad olla nii alkoholi mõju kui ka muud füsioloogilised põhjused. Tunnistaja A.K. ütluste järgi oli vaja sündmuskohal tegutsemiseks valgustamist autotuledega. Tunnistajate S.S. ja V.V. ütlustest ei nähtu, milline valgustus tegi sõidukis sõitnud isikud möödassõitvas autos olevatele isikutele nähtavaks nii, et neid oli võimalik vaadelda ja eristada. Eeltoodud asjaoludest on tekkinud kohtul kahtlused selles, kas oli võimalik sõitvas autos kahte meesisikut eristada vanuse järgi. Kahtlusi ei olnud võimalik kohtuistungil kõrvaldada, sest ei olnud võimalik küsitleda V.V.. Kõrvaldamata kahtlused tõlgendab kohus süüdistatava kasuks. Tunnistaja S.S. ütluste järgi ootasid nad politseipatrulli ja vestlesid sel ajal sõidukis olnud isikutega. Naisterahva ütlustest sai selgeks, et sõidukis oli toimunud kohtade vahetus. Tunnistaja tegi järelduse, et kohtade vahetus võis toimuda sõidu alguspunkti ja sündmuskoha vahe peal. Edasise vestluse käigus, kui vestlesime isikutega. Kõige kindlamalt tekkis see jutt siis kui patrull oli juba saabunud. Seda väitis kõrvalistuja, tunnistaja J.R., et tema oli roolis, et see mees ei ole õige. Menetlust ei olnud veel alustatud. Tunnistajale jäi mulje sel hetkel, et R. oli nooremapoolne. Väljas oli pime, tunnistaja temaga palju ei tegelenud. Tunnistaja S.S. ütlustest nähtub, et sõidukis esiistmel kohtade vahetus oli võimalik. Seda pidas ka riiklik süüdistaja kohtuvaidlustes võimalikuks. Ükski tõend ei viita asjaolule, et sõidukis toimus esiistmel istunud isikute vahel kohtades vahetus enne sündmuskohale jõudmist. Tõenditega kinnitamata järeldused sellest, et kohtade vahetus toimus Rõhu ja Märja vahelisel teelõigul enne sündmuskohale jõudmist, on oletuslikud. Süüdistatava ütluste järgi ärkas ta sõidukis üles, kui tajus Haage teeäärset valgustust. Kui ta sai olukorrast teadlikuks ja tajus sõitmas J.R., hakkas ta tegutsema. Süüdistatava ja tunnistaja J.R. ütlused on samasisulised selles, et Jüri Jaguson peksis J.R. mütsiga pähe. Selline tegevus sõidu ajal oli J.R. ootamatu ja takistas sõiduki juhtimist. Peksmisega J.R. tähelepanu sõiduki juhtimisel kõrvale tõmbamine põhjustas sõiduki ebakindla juhtimisstiili, mida tõendavad ka tunnistajate S.S. ja V.V. ütlused. Süüdistatava ütluste järgi võttis ta R. tukast kinni ja tõmbas üle enda ära ja läks ise rooli. Seisvas autos toimus kohtade vahetus sekundite jooksul. Süüdistatav oli valmis kohtus demonstreerima, kuidas ta tõmbasin mehe roolist ära. Süüdistatava enesekindel väljendusviis ei tekita kahtluste tema ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja J.R. ütlused on süüdistatava ütlustega samasisulised kohtade vahetus viisi, aja ja koha kohta: „nii nagu autojuhtimine käib, võtsin kõrvale, pidasin kinni ja panin käsipiduri peale. Ja olingi kõrvaistmel ja oligi Jüri rooli taga. Minu alt läinud. Väike mees ja väle kah.“ „Jüri jõuga tõmbas mu rooli tagant ära. Ta tõmbas mu ära rooli tagant, ise puges minu alt läbi.“ Eelkirjeldatud tegevus toimus pärast seda, kui tunnistaja oli sõiduki peatanud. 6 Süüdistatava ja tunnistaja J.R. ütlustes ei ole kohtul põhjust kahelda. Süüdistatava ja tunnistaja J.R. ütlused on otsesed tõendid kohtade vahetuse viisi, aja ja koha kohta. Honda Civicu ja tiheda liikluse tõttu ei olnud S.S. võimalik sõidukist mööduda. Honda Civic peatus sõidukis toimuva tegevuse tõttu. J.R. ei olnud võimalik sõidukit juhtida, kui teda kaassõitja kõrvalt peksis ja ta otsustas peatuda. See asjaolu tegi võimalikuks S.S. juhtida enda auto Honda Civicust mööda ja peatuda viimase ees. Vaid asjaolude kokkulangemise tõttu olid samal ajal samas kohas politseiametnikud, kes asusid tuvastama juhti. Autos toimuva Jüri Jagusoni agressiivse käitumise tõttu ei pööranud sõitjad ümbrusele mingit tähelepanu. Nende kohtade vahetamise eesmärk ei olnud mitte sõidukit juhtinud isiku varjamine, vaid Jüri Jagusoni leppimatus asjaoluga, et sõidukit juhib J.R.. Tõenditest järeldub, et kohtade vahetus Honda Civicus toimus sekundite jooksul. Kohtade vahetus autos toimus aja jooksul, mis kulus Honda Civicust möödunud sõiduki peatamisele, V.V. ja S.S. sõidukist väljumisele ja Honda Civicuni jõudmiseni. Tuvastatud fakti, Jüri Jagusoni rooli taga juhiistmel viibimist ei ole hinnatud kogumis teiste tõenditega ning seetõttu ei vasta tegelikkusele järeldus sellest, et sõidukit Juhtis Jüri Jaguson.

§ 424

järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Selle koosseisuelemendi olemasolu hinnates leiab kohus, et Jüri Jaguson pani temale inkrimineeritava kuriteo katse toime tahtlikult. Jüri Jaguson oli teadlik alkoholi tarvitamisest ja sellest tingitud joobest. Kui ta J.R. juhitud sõidukis juhi kõrvalistmel ärkas ja sai aru, et sõidukit ei juhi tema, vaid J.R., avaldas ta agressiivselt oma seisukohta J.R. mütsiga pähe pekstes. Kui sellisest kaasreisija ootamatust tegevusest jahmunud juht sõiduki peatas, tõmbas Jüri Jaguson jõuliselt juhi kohalt ära ja asus ise juhi kohale. Tunnistaja J.R. ütluste järgi Jüri ei saanud juhtida, kuna ta tõmbas käsipiduri peale. Jüri Jaguson tahtis juhtida, aga ta ei saanud, sest politsei võttis võtmed ära. Tunnistaja V.V. ütluste järgi kui ta ütles, et sõiduk viiakse treileriga ära, istus Jüri Jaguson rooli taha ja üritas sõidukit käivitada ning sai armatuuril tuled sisse keerata. Tunnistaja järgnes talle ja takistas juhil sõidukiga ära sõitmist. Tekkis rüselus, mille käigus sai tunnistaja autol võtmed eest ära võtta. Juhi käitumisest võis välja lugeda kindlat soovi autoga edasi sõita (tl. 66). Jüri Jagusoni tegevusega ja seejärel politsei juuresolekul mootorsõidukit käivitades tegi Jüri Jaguson kõik endast oleneva, et sõitma asuda.

§ 25

lg 2 järgi süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Jüri Jaguson alustas süüteo toimepanemist hetkest, kui ta sai teada, et sõidukiga edasi sõita ei lubata ja sõiduk teiseldatakse ning istus seejärel rooli ning käivitas sõiduki mootori. Ei ole oluline kui pikka maad ta seejuures läbida soovis. Seetõttu ei ole oluline, kas Jüri Jaguson tahtis vaid sõidukit paremini tee äärde ära parkida. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (tl 32) tõendab, et tegelikkuses polnud kohapeal sõiduki juhtimist võimalik kellelegi üle anda ja kinnitab tunnistaja V.V. ütlusi sõiduki suhtes ettevõetavatest abinõudest. Nimetatud dokumentaalne tõend tõendab ka kuriteo toimepanemise aega, kohta ja vahendit. Alkoholi tarvitanuna mootorsõidukiga sõitma asudes Jüri Jaguson teadis, et paneb toime süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda, kuid tema tegu jäi lõpule viimata politseinike tegevuse tõttu. Ta ei pannud tegu toime kavatsetult, kuna ei seadnud joobes juhtimist endale eesmärgiks. Seda kinnitab asjaolu, et Jüri Jaguson läks sõidukisse magama juhi kõrvalistmele. Jüri Jaguson muutus läbematuks, kui sai teada, et teda ei lubata sõidukiga sõita ning tegi otsuse sõidukit juhtida. Seega ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu. Kuna ta asus sõidukit juhtima vaatamata politseiametniku juuresolekule, teeb kohus järelduse, et ta tahtis süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist. Jüri Jaguson pani kuriteo toime otsese tahtlusega.

§ 424

süüteo subjektiks saab olla vaid erilise isikutunnusega isik, s.o isik, kes on joobeseisundis. Jüri Jagusoni joobeseisund on eelpool kirjeldatud tõenditega tõendatud. 7 Seega on tõendatud, et Jüri Jaguson rikkus LS § 69 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud juhul oli mõõteseadmega tuvastatud isiku väljahingatavas õhus alkoholi 0,97 mg/l kohta. Sellest mõõtetulemusest piisab isiku tunnistamiseks joobes olevaks LS § 69 lg 2 tähenduses. Karistusseadustiku kommenteeritud 4. väljaandes (2015, lk 1016)

§ 424kommentaaride punktis 2 on P.P.

öelnud, et joobeseisundi kui tunnuse osas on

§ 424kuriteokoosseis blanketne.

Prokuratuur ei ole Jüri Jagusonile

§ 424järgi esitatud süüdistust joobeseisundi osas blanketselt sisustanud.

Kaitsja ei ole sellele tähelepanu osutanud ja seetõttu ei ole kohtul põhjust teha järeldust, et süüdistuse sisustamata jätmisega joobeseisundi tunnuse osas õigusnormiga, mille rikkumist süüdistatavale ette heidetakse, on rikutud kaitseõigust. Kohus ei tuvastanud Jüri Jagusonil süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Jüri Jaguson oma tegevusega realiseeris

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu.

Kohtu seisukoht karistuse kohta

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo eest nähakse ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

§ 424

koosseisuga kaitstavat õigushüve tuleb üldohtlike süütegudega sarnaselt vaadelda paljude inimeste elu ja tervist, sest liiklussüütegusid iseloomustab nende sihitus abstraktse, määratlemata hulga inimeste vastu. Kuigi Jüri Jagusoni tegu jäi katse staadiumisse, ohustas konkreetsel juhul tema tegevus teda ennast ja temaga kaasa sõitnud kahte isikut kui ka liikluses osalenud teisi inimesi. Liiklustihedust konkreetsel teelõigul iseloomustab sõiduki taha kogunenud autode kolonn. Õhtuse aja tõttu oli liiklus tihe. Inimesed sõitsid linna ja linnast välja pärast tööpäeva lõppu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt

§ 56

lg 1 süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohus leiab, et Jüri Jagusonil puuduvad

§ 57lg 1 ettenähtud karistust kergendavad asjaolud.

Kohus ei tuvastanud temal

§ 58ettenähtud karistust raskendavaid asjaolusid.

Karistusregistri andmetel on Jüri Jagusonil kehtiv kriminaalkaristus ja kaks kehtivat väärteokaristust. Karistusregister näitab ka Jüri Jagusoni kahte arhiveeritud kriminaalkaristust ja 11 arhiveeritud väärteokaristust.

§ 424

järgi väärteomenetluses karistatud 4-l korral, neist 3 karistust on arhiveeritud (tl 43 - 47). Tartu Maakohtu 25.10.2010. a otsusega karistati Jüri Jagusoni

§ 424

järgi 8-kuulise vangistusega, mida

§ 74

alusel ei pööratud tingimisi täitmisele 2-aastase katseajaga.

§ 50

lg 1 p 1 alusel mõisteti Jüri Jagusonile lisakaristus ja temalt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. (tl 37 - 39). Tartu Maakohtu 02.08.2012 määrusega pikendati

§ 74lg 4 alusel Jüri Jagusonile määratud katseaega 2 kuu võrra.

Katseaja pikendamise põhjuseks oli katseajal

§ 75

lg 1 p 2 järgi ettenähtud kriminaalhooldaja juures toimuva registreerimiskohustuse korduv täitmata jätmine. Perioodil 29.

1. – 07.07.
2. a oli Jüri Jaguson elukohast ära kriminaalhooldajalt luba küsimata. Sellega rikkus Jüri Jaguson

§ 75lg 1 p 4 järgi ettenähtud elukohast lahkumise loa taotlemise kohustust.

Sel perioodil ta ei täitnud ka registreerimiskohustust (tl 40 – 42). Kehtivatest väärteokaristustest üks on seotud liiklusseaduse rikkumisega. 16.12.

1. a LS § 239 lg 1 p 1 järgi määratud rahatrahv 80 eurot on tasutud täies ulatuses 03.11.
2. a. Teine 8 karistusregistris märgitud kehtiv väärteokaristus on 16.11.
3. a määratud ÜTS § 547 lg 1 järgi rahatrahv 19,17 eurot, karistuse täitmise info puudub. Mõlema karistusregistris märgitud kehtiva väärteokaristuse osas on saabunud tähtajad, mille saabumisel kantakse karistusregistri andmed arhiivi. 16.12.
4. a määratud ja 03.11.
5. a tasutud rahatrahvi kustutamise Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 ettenähtud tähtaeg on kohtuotsuse tegemise ajaks möödunud ning karistus tuleb arhiveerida. 16.11.
6. a määratud rahatrahvi täitmise maksimaalne aegumistähtaeg on möödunud juba arutatava kuriteo toimepanemise ajaks. Seetõttu on karistus kustunud Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 11 alusel. Kustunud ja arhiveeritud karistused iseloomustavad süüdlase isikut ja on seetõttu arvestatavad karistuse mõistmisel. Jüri Jagusoni süü suurust mõjutavad objektiivselt inimeste elu ja tervist kahjustavate tagajärgede puudumine ja subjektiivselt eesmärgipärane tegevus sõidukit juhtinud isiku tähelepanu juhtimiselt kõrvale tõmbamine sõidu ajal tema peksmisega. Süü suuruse järgi määratakse karistuse määr.

§ 424näeb ette alternatiivsed karistused.

Jüri Jagusoni näol on tegemist varem kriminaalkorras korduvalt samasuguse kuriteo eest karistatud isikuga. Sellest järeldub tema õiguskuuletu eluviis. See asjaolu kujutab endast üldpreventiivset prognoosi. Kohus leiab, et Jüri Jagusoni ei saa teda kordselt kriminaalkorras karistades mõjutada edaspidi hoiduma uutest kuritegudest kergemaliigilise karistusega, rahalise karistusega. Jüri Jagusoni sama iseloomuga liiklusseaduse rikkumisest tulenevaid varasemaid kuritegusid ja konkreetse kuriteo asjaolusid arvestades on vajalik karistada teda raskeima karistusega, et tema karistamisega hoiatada ka teisi samasugustest kuritegudest hoiduma. Kohus leiab, et Jüri Jagusonile vangistuse mõistmine on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ning täidab karistuse eesmärke. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud karistuse mõistmist. 17.05.

1. a Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-52-13 punktis 19 selgitatakse järgmiselt: „Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. oktoobri
3. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11). Jüri Jagusoni eluviise iseloomustab alkoholi tarvitamine. On vajadus tegelda alkoholisõltuvusest vabanemisega, milleks ta on pöördunud A Kliinikusse. Jüri Jagusoni ütluste järgi ta ei olnud jupp aega viina võitnud ja hakkas pähe, halb olla oli. Kuritesündmuse järel käis ta uuesti A Kliinikus süsti tegemas, „torpeedo süst“ tehti. Tal oli veel eelmise süsti mõju tähtaeg, kuid tarvitas viina, sest tahtsin näha, mis viin teeb talle. Kohus järeldab, et tahe alkoholi tarvitada oli suurem vajadusest alkoholist loobuda vaatamata sellest loobumiseks tehtud süsti mõjule.

§ 25

lg 6 järgi võib kohus kohaldada

§-s 60 sätestatut, mis tähendab karistuse kergendamist seaduses sätestatud juhtudel. Lähtudes karistuse mõistmise alustest ja kohaldades

§ 25

lg 6 järgi lubatut mõistab kohus Jüri Jagusonile raskemaliigilise karistuse sanktsiooni 1/3 määras. Jüri Jaguson oli kahtlustatavana kinni peetud 16. – 17.02.2015. a (tl 35, 36).

§ 68

lg 1 alusel tuleb eelvangistus arvata karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohus peab võimalikuks Jüri Jagusoni vangistusest tingimisi vabastamist

§ 74alusel.

Jüri Jagusoni puhul ei esine asjaolusid, mille olemasolul on vangistusest tingimisi vabastamine võimatu. Ta on varem kriminaalhooldusel olnud. Kuigi kriminaalhooldus ei ole kulgenud probleemideta, ei ole katseajal toime pandud uusi kuritegusid. Ka teo asjaolud ja tagajärjed ei nõua tingimata reaalse karistuse kohaldamist. Katseajal on käitumiskontroll ja võimalikud isikut arendavad tegevused. Arvestades Jüri Jagusoni isikut ja tema alkoholiga seotud eluviise, määrab 9 kohus katseajaks lisaks kohustuslikele

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõuetele täitmiseks ka

§ 75lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kontrollkohustused.

Arvestades asjaoluga, et Jüri Jagusoni varasem katseaeg ei kulgenud probleemideta, Jüri Jagusonil alkoholiprobleemide olemasoluga ja vajadusega lahendada alkoholiprobleeme sotsiaalprogrammi vahendusel määrab kohus

§ 74lg 3 ettenähtud maksimaalse katseaja.

Õiendiga (tl 33) tõendatakse, et andmebaasist lähtuvalt omab Jüri Jaguson juhtimisõigust, mis omistati talle 02.05.2011. a. Juhiluba kehtib kuni 21.01.2020. a.

§ 50

lg 1 p 1 järgi mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Arvestades karistamise üldpreventiivse eesmärgiga mõistab kohus Jüri Jagusonile

§ 50lg 1 p 1 järgi lisakaristuse.

Kuna tegu jäi katse staadiumisse, mõistab kohus lisakaristuse miinimummäära lähedal. Kriminaalasjas ei ole asitõendeid. Kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi. Menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 585.- eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 864.- eurot; KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on 9.68 eurot. Menetluskulude summa on 1458,68 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatava kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumist ositi tasumisega ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Jüri Jagusonil ei ole tõendatud kindlat sissetulekut. Tal ei ole vara. Eeltoodud majanduslikel põhjustel ei ole tal võimalik menetluskulusid tasuda KrMS § 417 lg 2 ettenähtud tähtaja jooksul ja seetõttu määrabki kohus menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja. Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 10