Obsah (6)

§ 94§ 101§ 96§ 97§ 100§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-05-218

) § 94 lg 1 alusel isaduse, kui seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud.

§ 94

lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Kohus kuulas kohtuistungil

1. septembril 2011 ära E. P. E. P seletuste kohaselt elasid nad T. L koos. Samuti maksis T. L aeg-ajalt ka võimaluste piires elatist. Seega tuli hagejale üllatusena väide, et kostja last ei tunnista. Isa nimi jäi sünnitunnistusele panemata seetõttu, et hageja oli solvunud kostja käitumisest. Hiljem küll käisid nad kostjaga perekonnaseisuametis, et laps isa nimele registreerida, kuid passi ei olnud kaasas ning tookord jäi kanne seetõttu tegemata. Aastatel 2005-2006 pakkus kostja hagejale, et hakkab vabatahtlikult elatist maksma, kuid ei ole seda siiani teinud. Kostja poolt elatise maksmine on tõendatud pangakonto väljavõttega, millest nähtub, et T. L on maksnud E.P. le elatisraha kuuel korral -
2. septembril 2002,
3. oktoobril 2002,
4. novembril 2002,
5. aprillil 2003,
6. juulil 2003 ja
7. märtsil
9. septembril 2005 on Tartu Maakohtu kohtumäärusega määratud tsiviilasjas ekspertiis DNA testimisega isaduse määramiseks. Hageja on tasunud
10. septembril 2005 Viljandi Maakohtu deposiitarvele eksperditasu 3600 kr.
11. septembri 2005 kohtumäärus on koos kaaskirjaga 2 T. L allkirja vastu üle antud
12. oktoobril
13. DNA analüüsi ei õnnestunud aga läbi viia, kuna T. L ei ilmunud ekspertiisi. Kohus on püüdnud kostjat korduvalt kätte saada ( tl 12, 23-24, 25, 27, 28, 29, 30, 31, 36). Kohus määras kohtuistungi
14. oktoobriks 2008, kuna kohtukutset ei saadud üle anda, võeti kostjaga ühendust telefoni teel. T.L. väitis, et ta viibib hetkel Soomes ja koju naaseb alles aasta lõpuks. Ta väitis ka, et on nõus asja arutamisega istungil ilma tema osavõtuta, kuna tal on ka esindaja Pille Toom. Lubas kohtule saata selle kohta kirjaliku tõenduse (tl 37). T.L. ei esitanud kohtule tõendit, et P. Toom on tema esindaja. P. Toom väitis, et tal ei ole esinduslepingut T.L. . Rahvastikuregistri väljavõtte järgi on T.L. aadress alates
15. detsembrist 2010 Soome, Espoo, XXX. Kohus palus justiitsministeeriumilt abi T.L. elukoha väljaselgitamiseks Soomes. Justiitsministeerium teatas kohtule, et Soomest on edastatud ministeeriumile info, et T.L. pole üldse Soome rahvastikuregistris. Hageja väitel elab T.L. endiselt Viljandis, mitte Soomes. Kohus püüdis veel T.L. kätte saada nii Eestist kui Soomest ( tl 41, 42, 45, 46, 48, 50, 51). Kostja
16. septembril 2011 kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse on T.L. le kätte toimetatud politsei vahendusel Viljandis
17. septembril 2011, kuid kostja keeldus allkirja andmast kohtukutse kättesaamise kohta. Kohus leidis, et sellise käitumisega hoidub T.L. teadlikult kõrvale kohtumenetlusest. T.L. on teadlik esitatud hagist ning
18. septembri 2005 määrusest DNA ekspertiisi määramise kohta. T.L. l on olnud piisavalt aega ja võimalusi esitada kohtule tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks, aga ta ei ole seda teinud. E P poolt
19. septembril 2011 antud seletus sisaldab informatsiooni, millest saab järeldada asjaolude olemasolu, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb kostjast. E. P antud seletus on selge, mööndusteta mõistetav, detailiderohke ja sellisena usutav määral, mis võimaldab hagi rahuldada ja lugeda tuvastatuks, et kostja on E.P. isaks. Panga väljavõtetest (tl 5-8) on näha, et T.L. on teinud ülekandeid E. P märkusega „E.elatusraha“ või „alimendid“. Kohus leidis, et nende asjaolude alusel on võimalik eeldada, et E.P. põlvneb T.L. ja tuleb tuvastada, et E.P. põlvneb T.L. . Elatise nõude osas tuleb hagejaks lugeda vastavalt
20. juulil 2010 jõustunud

-le E.P. . Elatise nõue on esitatud minimaalmääras, seega puuduvad igasugused alused elatise nõude mitterahuldamiseks. Minimaalmäära nõue sisaldab

§ 101

lg 1, mille kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 108

kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leidis, et on põhjendatud välja mõista elatis alates hagi esitamisest s.o

1. maist
2. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. T.L. esitas Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2011 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. 3 Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on kohtuotsus ebaseaduslik, kuna kostjale ei ole üle antud kutset
5. septembril 2011 toimunud kohtuistungile. Kuna kostjale reaalselt kutset üle ei antud, polnud ta ka istungi toimumisest teadlik; 2) on maakohus rikkunud TsMS § 414 lg 2 p-i
6. Kuna kostjale kohtukutset üle ei antud ega istungile ilmumata jätmise tagajärgi ei selgitatud, ei võinud kohus poole kohaolekuta asja sisuliselt lahendada; 3) ei taotlenud hageja istungil asja sisulist lahendamist, kohus on omaalgatuslikult otsustanud asja sisuliselt lahendada.
7. septembri 2011 kohtuistungi protokolli kohaselt on hageja küll esitanud taotluse, milles palus arutada asja ilma kostja kohaolekuta, kuid kuna hageja ei taotlenud asja sisulist arutamist, vaid asja arutamist ilma kostja kohaolekuta, ei saanud kohus menetlusotsustusena võtta vastu määrust asja sisulise arutamisega alustamiseks. Kuna hageja ei esitanud taotlust asja sisuliseks lahendamiseks vastavalt TsMS § 412 lg 1 p-le 4, pidanuks kohus TsMS §-st 410 tulenevalt asja sisulise arutamise edasi lükkama; 4) ei oleks kohus saanud sisulist otsust teha ka põhjusel, et hagi aluseks olevad asjaolud ei olnud otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kostja hagi ei tunnistanud, kuna E.P. ei põlvne temast; 5) on kohus rikkunud TsMS § 436 lg 2 ja 438 lg 1, rajades kohtuotsuse tõenditele, mida kohtuistungil uuritud ei ole. Kohus on asja arutamisel tuginenud hageja ütlustele ja pangakonto väljavõtetele, kuigi kohtuistungi protokolli kohaselt ei ole kohus ühtegi dokumentaalset tõendit avaldanud ega uurinud. Protokollis on kirjutatud: „kohus avaldab dokumentaalsete tõenditena toimiku lehekülgedelt.“ Ei selgu aga, mida avaldati. Seega tegelikkuses kohus tõendeid uurinud pole; 6) on kohus jätnud kostja vastuse hagile täiesti tähelepanuta.
8. E. P apellatsioonkaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja Tartu Maakohtu otsus kuulub TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistamisele ja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmisele menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
10. Maakohus tuvastas lapse põlvnemise kostjast olukorras, kus kostja on oma isadust vastuses hagiavaldusele vaidlustanud (lk 11). Kohus määras
11. septembril 2005 asjas ekspertiisi DNA testimisega isaduse määramiseks (lk 18). Maakohus märgib otsuses, et kostja ei ilmunud ekspertiisi. Ekspertiisimäärus on edastatud kostjale
12. oktoobril 2007 (lk 33-34). Ekspertiisimäärusest ei nähtu ekspertiisi tegemise aeg ja täpne koht, samuti kostja kohustused seoses ekspertiisi läbiviimisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus koos ekspertiisimääruse edastamisega ei ole kostjale edastatud eksperdi juurde ilmumiseks vajalikke andmeid (täpne koht ja aeg), ei saa kostjale tema mitteilmumist eksperdi juurde ette heita. Ekspertiisimäärus edastati kostjale
13. oktoobril 2007, mil kehtis
14. jaanuaril 2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustik, mille § 300 lg 1 kohaselt peab isik taluma põlvnemise tuvastamiseks tehtavat ekspertiisi. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt põlvnemise ekspertiisist keeldumise korral võib kohus määrata ekspertiisi tegemise kohustuslikus korras. Uurimisest korduva õigustamatu keeldumise puhul võib ekspertiisi teha sundkorras kohtu määruse alusel, kaasates vajaduse korral politsei. Maakohus ei ole käesoleval juhul kostja suhtes ekspertiisi sundkorras tegemist määratud, samuti ei ole maakohus teinud ka muid korraldusi ekspertiisi läbiviimise tagamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus kostja vaidleb põlvnemise tuvastamise hagile vastu, on asjas vajalik ekspertiisi läbiviimine põlvnemise tuvastamiseks. TsMS § 230 lg 4 kohaselt võib kohus põlvnemisasjas koguda tõendeid ka omal 4 algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Põlvnemisasjas ei saa kohus teha ka tagaseljaotsust (TsMS § 407 lg 4). Nimetatust järeldub, et kohus on asjas rikkunud tõendite kogumise kohustust põlvnemisasjas ja on tuvastanud E.P. põlvnemise kostjast ebapiisavate tõendite alusel, mis võis viia maakohtu valele otsusele. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohtul puudusid tõendid, mille alusel teha järeldus E.P. põlvnemise kohta. Asja uue arutamise käigus tuleb maakohtul kaaluda TsMS § 300 lg 2 rakendamist, kui kostja ei ilmu eksperdi poolt läbiviidavatele uuringutele vabatahtlikult eksperdi või kohtu poolt talle teatatud ajal. 8.

§ 97

p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Hagi on esitatud ülalpidamise saamiseks E.P. esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelle isaduse tuvastamiseks on esitatud hagi samas tsiviilasjas. Ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse punktis 7 menetlusõiguse normi rikkumise E.P. põlvnemise tuvastamisel T.L. . Seega on tuvastamata, kas kostja on E.P. isa, mistõttu kuulub maakohtu otsus tühistamisele ka elatise väljamõistmise osas, st täielikult.

1. Apellatsioonkaebuse väited selles, et maakohtu otsus on ebaseaduslik eelkõige seetõttu, et kostjale ei ole antud üle kohtukutset
2. septembri 2011 istungile, on põhjendamatud. Toimiku materjalide kohaselt on kostjale kätte antud politsei poolt
3. septembril 2011 kohtukutse
4. septembri 2011 kohtuistungile, kuid kostja keeldus andmast allkirja kättetoimetamisteatisele. Nimetatut tõendavad kahe politseiametniku allkirjad kättetoimetamisteatisel (lk 54). Kättetoimetamisel on järgitud TsMS § 315 lg 5 ja § 313 lg 3 sätestatud dokumenteerimisnõudeid. Toimiku materjalide hulgas puudub kostjale kättetoimetatud
5. septembri 2011 kohtuistungi kohtukutse koopia, mistõttu ringkonnakohus ei saa kontrollida, kas maakohus oli kostjale selgitanud kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgi. TsMS § 414 lg 2 p 1 kohaselt ei või kohus asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada, kui kohtuistungile ilmumata jäänud poolele ei ole kutses selgitatud istungilt puudumise tagajärgi.
6. Ülejäänud apellatsioonkaebuse väited ei ole aluseks maakohtu otsuse tühistamisele.
7. Hagi on esitatud
8. mail 2005 ja hagejaks oli mõlema nõude osas alaealise E.P.seaduslik esindaja E.P. . Maakohus on õigesti kohaldanud asja lahendamisel
9. juulist 2010 kehtiva perekonnaseaduse sätteid ja lugenud kohtuotsuse motiveerivas osas

§ 97p 1 alusel hagejaks elatise nõudes E.P.

. Samas on maakohus kohtuotsuse sissejuhatavas osas märkinud hagejaks jätkuvalt üksnes E.P. , mis ei ole õige. Viivi Tomson Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks 5