Obsah (9)

§ 149§ 83§ 92§ 74§ 217§ 82§ 223§ 87§ 55

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11

). 25.11.2010 enampakkumise teatega määras täitur enampakkumise ajaks 05.01.2011 alghinnaga 22 369 eurot. Korduvenampakkumise teatega määrati enampakkumise ajaks 19.04.2011 ja kinnistu alghinnaks 20 500 eurot. AS Pindi Kinnisvara on hinnanud kinnistu väärtuseks 44 738,15 eurot. Kinnistule oli seatud keelumärge J.N. kasuks ja hüpoteek summas 400 000 krooni RE Invest OÜ kasuks. Kohtutäitur ei võtnud arvesse võlgniku ettepanekuid kinnisasja hindamise osas. L.K. esitas samas täitemenetluses täitmisavalduse hageja vastu 350 000 krooni nõudes. Kohtutäitur keeldus teise sissenõudja osalemise antud täitemenetluses, millega rikkus

§ 149lg 1 ja 2 nõudeid.

Keeldumise põhjuseks märkis kohtutäitur, et L.K. on jätnud tasumata tagatisraha. Täitur jättis arvestamata L.K. esindaja vastuväite selle kohta, et L.K. on vabastatud tagatisraha tasumisest

§ 83lg 4 p 2 alusel.

Kohtutäitur jättis nimetatud vastuväite enampakkumise akti kandmata, millega rikkus

§ 92lg 1 ja 2.

2. Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei vaidlustanud hageja vastavalt

§ 74

lg-le 7 kohtutäituri poolt määratud kinnisasja alghinda

§ 217ettenähtud korras.

Samuti puudub alus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. L.K. õiguste rikkumine ei anna alust hagi rahuldamiseks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg-le

1. Enampakkumise aktist nähtub, et kohtutäitur selgitas enampakkumisest osavõtjatele enampakkumise vaidlustamise korda. Võlgniku esindaja ei kandnud enampakkumise akti mingeid vastuväiteid. 2
2. RE Invest OÜ vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei rikkunud kohtutäitur täitemenetluse läbiviimisel seadust. Hagejal oli võimalus vaidlustada enampakkumise tulemust vastavalt

§-le 217, kuid ta jättis selle õiguse kasutamata. L.K. on kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagiga mitteseotud isik. MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus jättis
2. detsembri 2011 otsusega J. Loomuse hagiavalduse rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud J. Loomuse kanda. Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus, et hageja ei vaidlustanud enampakkumistel kohtutäituri poolt määratud kinnisasja alghinda. Hageja esindaja sai kinnisasja ümberhindamise akti (22 000 eurolt 20 500 eurole) isiklikult kätte 01.02.
3. AS Pindi Kinnisvara on vaidlusalust kinnistut hinnanud 28.04.2010 690 000 kroonile (44 099,04 eurot). Vaidlust ei ole, et hageja ei vaidlustanud

§ 217

ettenähtud korras esmast alghinna määramist kohtutäituri poolt (22 000 eurot) ega kinnisasja ümberhindamist (20 500 eurot). Hagejat on enampakkumisel esindanud õigusteadmistega esindaja, kes oli kätte saanud kohtutäituri poolt määratud kinnisasja hindamise ja ümberhindamise aktid. 19.04.2011 kordusenampakkumise aktist nähtub, et kohtutäitur on selgitanud täitemenetluse osalistele enampakkumise vaidlustamise korda. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja sai võlgnikuna teada esmase enampakkumise läbiviimisest ja kinnisasja hindamisest 25.11.2010, kuid ei vaidlustanud hinna määramist, kuigi määratud hind oli väiksem kui 28.04.2010 AS Pindi Kinnisvara poolt määratud hind. Hageja esindaja sai kinnisasja ümberhindamisest teada 01.02.2011, kuid ei vaidlustanud kohtutäituri poolt määratud hinda. Hageja on jätnud hooletult kasutamata oma õigused täitemenetluses, kuigi teda esindas täitemenetluse käigus õigusteadmistega isik. Kinnisasja hind täitemenetluses kujuneb enampakkumise käigus ja asjaolu, et esialgsel enampakkumisel ei õnnestunud kinnisasja müüa 350 000 krooniga, näitab, et nimetatud enampakkumise ajaks võis kinnisasi olla oma väärtuse kaotanud võrreldes ajaga, mil AS Pindi Kinnisvara seda kinnistut hindas. Hageja poolt toodud väide ei anna alust hagi rahuldamiseks. Antud juhul ei tulene TsMS § 3 lg-tes 1 ja 2, et hagejal oleks õigus L.K. õiguse või huvi kaitseks kohtusse pöörduda. Samuti ei riku võimalik L.K. õiguste rikkumine täitemenetluses hageja eeldatavaid ja seadusega kaitstud õigusi või huve. Hageja väide, et L.K. osalemisel enampakkumisel võinuks kinnisasja hind suuremaks kujuneda, on hüpoteetiline ja hagejal oleks olnud lihtsam ja õigem tee enampakkumisel kujunenud kinnisasja hinna vaidlustamiseks esitada

§ 217lg 1 korras kaebus täitetoimingu peale.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. J. Loomus esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. detsembri 2011 otsuse tühistamist ning J. Loomuse hagi Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani ja OÜ RE Invest vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Kohtutäitur peab asja hindamisel juhinduma

§ 74

lg-st 5, mille kohaselt lähtub kohtutäitur asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Kohtutäiturile oli teada kolmandate isikute õigused käesolevas 3 täitemenetluses, samuti olid kohtutäituril andmed selle kohta, milline on arestitud kinnistu harilik väärtus, kuna võlgnik esitas kinnisvarabüroo eksperdihinnangu, millest tuleneb, et kinnistu hind ületab kaks korda kohtutäituri poolt määratud alghinna.

§ 82

lg-st 2 tulenevalt oli kohtutäituril õigus muuta kinnistu alghinda; 2) ei nõustu hageja maakohtu arvamusega, et korduvenampakkumise käigus ei rikutud teiste isikute õigusi. Kohtutäitur ei lubanud ebaseaduslikult osalema enampakkumisel sissenõudjal L.K. ning J. N, samuti keeldus kandmast enampakkumise läbiviimise akti enampakkumise osalejate vastuväiteid. 19.04.2011 toimunud korduvenampakkumise akt ei vasta

§-s 96 enampakkumise aktile kehtestatud nõuetele. Antud asjaolu peab olema tõlgendatud hageja kasuks, kes väidab, et täitemenetluse osalejate õigusi oli oluliselt rikutud enampakkumise läbiviimisel; 3) ei ole kohtutäitur määranud hagejale kuuluva kinnistu väärtust kooskõlas täitemenetluse seadustikus sätestatud nõuetega. Kohtutäitur on süüliselt tekitanud hagejale ja sissenõudjatele, st L.K. ja J. N, varalist kahju. Sissenõudjal on tekkinud kahju seetõttu, et nende nõuded võlgniku vastu jäid rahuldamata ning sissenõudjad jäid võimalusest ilma rahuldada oma nõuded hageja vastu hageja varale sissenõuet pöörates. Seega on olemas eeldused

§ 223lg 1 kohaldamiseks ja enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

1. Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmann ja RE Invest OÜ ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
3. detsembri 2011 otsus muutmata. Kuna Viru Maakohtu
4. detsembri 2011 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
5. Vastavalt

§ 223

lg-le 1 võib täitemenetluse osaline enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja ei ole tuginenud hagiavalduses ega ka apellatsioonkaebuses asjaolule, et vara oleks müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta (

§ 87lg 2).

Samuti ei ole hageja palunud enampakkumist kehtetuks tunnistada seetõttu, et arestimine oleks olnud tühine (

§ 55

). Seega saaks antud juhul enampakkumise kehtetuks tunnistada siis, kui oleks rikutud teisi enampakkumise olulisi tingimusi. 8. Enampakkumise olulisi tingimusi seaduses loetletud ei ole, kuid oluliste tingimustena on vaadeldavad enampakkumisest teavitamine, müüdava asja hinnaga seotud küsimused, enampakkumisel osalema lubamine ja muu taoline. Apellandi väitel ei ole kohtutäitur määranud hagejale kuuluva kinnistu väärtust kooskõlas täitemenetluse seadustikus sätestatud nõuetega ning on seetõttu rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi sellise väitega.

§ 74

lg 5 järgi lähtub kohtutäitur asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Sama 4 paragrahvi lg 7 kohaselt võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada käesoleva seadustiku §-s 217 sätestatud korras. Kuna

§ 82

lg 1 kohaselt on enampakkumisel alghinnaks asjale arestimise aktis märgitud hind, siis juhul, kui võlgnik ei nõustunud enampakkumise alghinnaga, oleks ta pidanud

§ 74

lg 7 järgi vaidlustama juba vara arestimise aktis märgitud asja hinna, kuid ta ei ole seda teinud. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et võlgnik ei ole vaidlustanud ka kohtutäituri poolt määratud alghinda 05.01.2011 toimunud enampakkumisel ja alghinda 19.04.2011 toimunud kordusenampakkumisel

§-s 217 sätestatud korras. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäitur ei ole asja alghinna määramisel rikkunud

sätteid. Lisaks sellele, et võlgnik ei ole ise vaidlustanud kohtutäituri poolt määratud alghinda, kinnitab kohtutäituri poolt määratud alghinna õigsust asjaolu, et asja ei õnnestunud müüa enampakkumisel 05.01.2011, millisel oli alghinnaks 22 369 eurot ning kohtutäitur oli sunnitud korraldama kordusenampakkumise. 19.04.2011 toimunud kordusenampakkumiseks hindas kohtutäitur asja alla, s.o kinnistu alghinnaks määras kohtutäitur 20 500 eurot ning kinnistu müüdi 22 000 euro eest (tl 15-16). Kordusenampakkumisel kinnistu müük 22 000 euro eest tõendab asjaolu, et AS Pindi Kinnisvara poolt 28.04.2010 koostatud eksperthinnangus märgitud kinnistu turuväärtus 690 000 krooni (44 099,04 eurot) ei olnud enam kinnistu müümisel kordusenampakkumisel tõepärane ligikaudu aastase ajavahemiku tõttu.

1. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et J. Loomus sai TsMS § 3 lg 1 alusel taotleda hagis oma õiguste ja huvide kaitset, kuid ta ei saa nõuda L.K. ja J. N, s.o kolmandate isikute, õiguste ja huvide kaitset. Juhul, kui L.K. ja J. N leidsid, et korduvenampakkumise käigus on rikutud nende õigusi, siis oli neil endil õigus esitada vastav hagi maakohtule.
2. Apellandi väitel ei vasta 19.04.2011 korduvenampakkumise akt justiitsministri
3. detsembri 2009 määruse nr 42 lisale 22, sest aktis puudub jaotis „Enampakkumisel viibivate isikute vastuväited“. Ringkonnakohus leiab, et 19.04.2011 korduvenampakkumise akt vastab justiitsministri
4. detsembri 2009 määrusega nr 42 kehtestatud vormile. Vastavalt

§ 92

lg-le 1 võivad kohalviibivad isikud esitada vastuväiteid enampakkumise läbiviimise kohta; kohtutäitur teatab neile sellest õigusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohtutäitur kannab vastuväited enampakkumise akti. Kohalviibija poolt esitatud vastuväite õiguslik tähendus tuleneb

§ 92

lg-st 3, mille järgi kui kohalviibijad vastuväiteid ei esita, ei ole neil õigus kaevata akti ebaõige koostamise peale ega akti ebaõigsusele ega enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele hiljem tugineda. Apellandi väitel keeldus kohtutäitur kandmast akti võlgniku esindaja vastuväidet selle kohta, et kolmas isik L.K. ei pidanudki tasuma enampakkumisel osalemiseks tagatisraha. Antud juhul on hagi esitanud võlgnik ning hagiavalduses tugineb ta enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele. Kuigi asjas puuduvad tõendid selle kohta, kas kohtutäitur keeldus või ei keeldunud võlgniku esindaja vastuväite kandmisest akti, ei oma nimetatud asjaolu asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Asjaolu, et aktis on puudub jaotis „Enampakkumisel viibivate isikute vastuväited“, ei anna alust asuda seisukohale, et rikutud on enampakkumise olulisi tingimusi, s.o vastuväite mittekandmine enampakkumise akti ei ole enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine. 5 11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks 6 Viivi Tomson