KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 07.10.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1393 Rexest Grupp OÜ kaebus Mak
) § 54 lg-t
- MTA leidis 08.06.2015 ja 31.08.2015 vastustes, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. Asjaolu, et raamatupidajal puudus volitus maksuotsuse vastuvõtmiseks, ei oma tähendust ning see ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. See, kas kaebaja on sõlminud raamatupidamisettevõttega kokkuleppe MTA teatiste e-maksuametis avamise ja vastuvõtmise osas või mitte, on äriühingu sisene korraldus. Kui raamatupidaja on e-maksuametis dokumendi avanud, on
§ 54lg 3 ls 2 kohaselt dokument kätte toimetatud.
Mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks ei esine. Maksuotsuse e-maksuametis kättesaadavaks tegemise kohta saatis MTA 21.04.2015 teate e-posti aadressile XXX@XXX. Selline aadress on märgitud kaebaja ametlikule dokumendiplangile ning kaebaja jälgib ja kasutab seda aadressi igapäevaselt. 09.03.2015 kontrollakti e-maksuametisse üleslaadimise kohta saadeti teavitus samale aadressile ning 09.03.2015 võttis kaebaja juhatuse liige AS kontrollakti vastu. Seega kasutati maksuotsuse kättetoimetamiseks toimivat ning sama suhtluskanalit nagu kontrollakti kättetoimetamiseks. Kaebaja on maksuhaldurile läbi e-maksuameti teatanud oma elektronposti aadressiks XXX@XXX. Seda tõendab väljavõte kaebaja kontaktandmetest e-maksuametis. Nii kontrollakti kui ka maksuotsuse e-maksuametis kättesaadavaks tegemise teavitused saadeti nimetatud aadressile seetõttu, et e-maksuameti süsteem valib automaatselt teavituse saatmise aadressiks elektronposti aadressi, mis on e-maksuametisse äriühingu kontaktide alla sisestatud. Kuigi kaebaja väitis, et nimetatud aadressile e-kirjade kohale jõudmises esinesid tõrked, ei ole seda ühegi tõendiga kinnitatud. 2
(9)3-15-1393 4. Tallinna Halduskohus luges 04.09.2015 määrusega Rexest Grupp OÜ kaebuse esitatuks mittetähtaegselt, jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetas HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel menetluse, jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja tagastas kaebajale riigilõivu 750 eurot. 1) Kaebus ei ole esitatud tähtaegselt.
§ 54
lg 1 p 1 näeb ette, et dokumendi eletroonilise kättetoimetamisena käsitatakse muu hulgas dokumendi üleslaadimist MTA e-teenuse keskkonda „e-maksuamet/e-toll“ tingimusel, et dokumendi adressaat on e-maksuameti kasutaja ja ta on teatanud maksuhaldurile oma elektronposti aadressi või mobiiltelefoni numbri.
§ 54
lg 2 kohaselt saadetakse dokumendi e-maksuametis kättesaadavaks tegemise kohta dokumendi adressaadile sellekohane teade tema elektronposti aadressil või lühisõnumiga mobiiltelefoni numbril.
§ 54
lg 3 ls 2 sätestab, et e-maksuametisse üleslaaditud dokument loetakse kättetoimetatuks selle avamisel, dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Vaidlust pole selles, et kaebajale raamatupidamisteenust osutava äriühingu töötaja avas maksuotsuse 28.04.2015. Sellega on dokumendi kättetoimetatuks lugemise tingimused
§ 54lg 3 kohaselt täidetud.
Halduskohus tugines Riigikohtu 10.03.2011 määrusele nr 3-3-1100-10. Viidatud asjas oli tegemist olukorraga, kus ühele äriühingule adresseeritud vaideotsuse võttis vastu samal registrijärgsel aadressil asuva teise äriühingu sekretär. Riigikohus leidis (p 18), et tähtsust ei oma, kas sekretäril oli volitus teise äriühingu nimel dokumente vastu võtta või mitte, kuna posti teel dokumendi kättetoimetamist reguleerinud säte (varasem
§ 54lg 6) taolise volituse olemasolu kättetoimetamise eelduseks ei seadnud.
Ka
§ 54
lg 3 ei sea dokumendi kättetoimetatuks lugemise eelduseks seda, et dokumendi avajaks peab olema maksuotsuse adressaadi juhatuse liige või konkreetselt dokumentide vastuvõtmiseks volitatud isik. Seega ei ole
§ 54
lg 3 järgi oluline, kas ÜT oli e-maksuametis kaebaja volitatud isikuna õigustatud muu hulgas võtma vastu kaebajale adresseeritud haldusakte või mitte. Kuna maksuotsuse saab lugeda kättetoimetatuks 28.04.2015, möödus 30-päevane kohtusse pöördumise tähtaeg 28.05.2015. Esitades kaebuse 01.06.2015, ületas kaebaja kaebetähtaega. 2) Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist põhjusel, et tal puudus maksuotsusest igasugune teadmine, s.o teave haldusaktist ei ole temani jõudnud. MTA on haldusakti teatavakstegemiseks teinud omalt poolt kõik vajaliku. Maksuhaldur valis maksuotsuse kättetoimetamise viisiks elektroonilise kättetoimetamise e-maksuametis, mille puhul näevad
§ 54
lg 1 p 1 ja lg 2 ette, et teade e-maksuametis dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta saadetakse dokumendi adressaadi poolt maksuhaldurile teatatud elektronposti aadressile või mobiiltelefoni numbrile. Vastustaja tõendas emaksuametisse sisestatud kaebaja kontaktandmete väljavõttega, et kaebaja on maksuhaldurile e-maksuametis oma elektronposti aadressiks teatanud XXX@XXX ning sellele aadressile saatiski e-maksuameti süsteem 21.04.2015 automaatselt teavituse maksuotsuse kättesaadavaks tegemise kohta. Seega ei ole vastustaja
§ 45
lg-t 2 rikkunud ning dokumendi kättetoimetamine on MTA poolt korraldatud korrektselt. Asjaolud, et maksuhaldur on varem saatnud e-kirju otse juhatuse liikmetele, teavitus kontrollakti e-maksuametis kättesaadavaks tegemise kohta saadeti nii aadressile XXX@XXX kui ka revidendi poolt aadressile XXX@XXX ning maksuhalduril olid olemas kaebaja lepinguliste esindajate kontaktandmed, ei tähenda, et maksuhaldur oleks pidanud maksuotsuse kohta saatma topeltteavitusi juhatuse liikmete elektronposti aadressidele või kaebaja lepingulistele esindajatele. Piisab sellest, et maksuhaldur valis maksuotsuse kättetoimetamiseks ühe seaduses sätestatud viisi. 3
(9)3-15-1393 Kui maksuhaldur on teinud haldusakti teatavakstegemiseks kõik vajaliku, kuid teave pole ikkagi adressaadini jõudnud, tuleb hinnata, kas teave ei jõudnud adressaadini temast sõltuval või sõltumatul põhjusel. Asjaolu, et XXX@XXX aadressi kasutab müügisekretär ja päevas tuleb aadressile kümneid päringuid, ei oma tähtsust. Kui kaebaja hinnangul ei ole müügisekretäri poolt kasutatav üldmeil e-maksuameti teavituste saatmiseks sobiv koht ja teavitusi tuleks saata kaebaja juhatuse liikmetele, siis tulnukski e-maksuametisse sisestada juhatuse liikme või liikmete elektronposti aadress. Elektronposti aadressi sisestamine sõltub kaebajast endast. Vastustaja tõendas, et saatis nii kontrollakti kui maksuotsuse kohta teavituse aadressile XXX@XXX. Kaebaja väited, et MTA ei ole sellele aadressile kunagi pöördunud, on paljasõnalised. Pole usutav, et kui nimetatud aadress üldiselt toimib ja sinna saabub päevas 40-70 päringut, siis just MTA teavitused kohale ei jõua. Pigem on usutav, et 21.04.2015 teavitus on jäänud tähelepanuta ja teave haldusakti kohta ei ole kaebaja töötaja hooletuse tõttu juhatuse liikmeteni jõudnud. Seega ei esine kaebajast sõltumatut põhjust, miks kaebaja oma üldmeili aadressi kaudu maksuotsuse kohta teavet ei saanud. Kohtul pole põhjust kahelda ÜT ja kaebaja selgituses, et ÜT ei teavitanud kaebajat maksuotsuse vastuvõtmise järel maksuotsusest. Samas sõltub e-maksuametis haldusaktide vastuvõtmise ja nendest vajalike isikute teavitamise korraldamine äriühingust endast. Olgugi, et raamatupidaja ei ole kaebaja töötaja, on kaebaja siiski ise andnud raamatupidaja(te)le volitused e-maksuametisse ligipääsuks. Asjaolu, et e-maksuametis tegutsemiseks on volitatud teisi isikuid ja kaebaja juhatuse liikmed enamjaolt e-maksuametit ei kasuta, ei tähenda, et äriühing ei vastutaks ise selle eest, mis tema e-maksuameti kasutajakontol toimub. Kaebajale peab olema teada, et e-maksuametis on võimalik haldusakte kätte toimetada. Seda kinnitab asjaolu, et kontrollakti on kaebaja juhatuse liige käinud ise e-maksuametis avamas. Seega on võimalik ette näha, et kui raamatupidajatele antakse e-maksuameti ligipääsud, siis on neil võimalik ka haldusakte vastu võtta, kuigi nn raamatupidaja paketis sellist volitust otseselt ei sisaldu. Kaebaja peab korraldama oma e-maksuameti kasutamise selliselt, et volitatud isikutel oleks oma õigused ja kohustused selged ning kui see ei ole korraldatud piisavalt, on äriühingu enda risk, kui haldusaktid ei jõua õigeaegselt temani. Kaebetähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata, sest kaebaja ei ole märkinud ega tõendanud selliste temast sõltumatute asjaolude esinemist, mis tingiksid tähtaja ennistamise. 5. Rexest Grupp OÜ esitas 21.09.2015 määruskaebuse. Halduskohus jättis määruskaebuse 29.09.2015 rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. Rexest Grupp OÜ palub määruskaebuses halduskohtu 04.09.2015 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega lugeda kaebetähtaja alguseks 01.06.2015 või ennistada kaebetähtaeg. 1) Kaebus on esitatud tähtaegselt. Kohus kohaldades HKMS § 54 ebaõigesti ning leidis valesti, et kaebaja sai maksuotsuse kätte 28.04.2015. Sel päeval avas dokumendi kaebajale raamatupidamisteenuseid osutava äriühingu töötaja, kellel ei olnud õigust võtta kaebaja nimel vastu haldusakte ega muid kaebajale suunatud dokumente. Kohus on pannud kaebajale kohustuse kontrollida, kas kolmandad isikud võtavad mingeid dokumente e-maksuametis vastu või mitte, samuti kohustuse kontrollida vastava teavituseta, kas e-maksuametisse on üldse midagi saadetud. 4
(9)3-15-1393 Kohus on tõlgendanud Riigikohtu määrust nr 3-3-1-100-10 valesti. Juhtumite faktilised olukorrad on erinevad. Riigikohtu lahendis käsitletud juhul toimetati dokumendid füüsilisel kujul isiku registrijärgsesse asukohta. Kuigi isikul sellel aadressil kontorit ei olnud, oli seal sekretär, kellel puudus õigus dokumente vastu võtta. MTA oli varemgi mitteõigustatud isikule dokumente kätte toimetanud, aga dokumentide adressaadid olid need kätte saanud. Praegusel juhul ei ole MTA kaebajale varem otsuseid e-maksuametis kätte toimetanud. MTA ei ole saatnud ka e-kirju üldmeilile XXX@XXX. MTA on alati toimetanud dokumendid kätte otse kaebaja esindaja juhatuse liikmete e-posti aadressidele krüpteeritult või teavitanud dokumentide emaksuametisse toimetamisest juhatuse liikmeid. Kohus on kohaldanud
§ 54lg-t 2 kitsendavalt.
Ebaõige on seisukoht, et teavitada tuleb ainult e-maksuametis oleval e-posti aadressil. Maksuhaldur oli teadlik otsuse adressaatide ehk juhatuse liikmete e-posti aadressidest ning oli varem alati teavitanud kaebajat puudutavatest dokumentidest juhatuse liikmeid. Isegi kui MTA saatis maksuotsuse edastamise teavituse üldmeilile, ei ole see kaebajani jõudnud. Varasem püsiv praktika andis aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, et MTA teavitab võimalikust maksuotsusest juhatuse liikmeid. Seega ei olnud maksuotsust adressaadile varem kui 01.06.2015 teatavaks tehtud. 2) Asjas esinevad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja juhatuse liikmed ei osanud eeldada, et maksuotsus võidakse saata e-maksuametisse ilma eelneva teavituseta, sest varasemalt on MTA teavitanud kõigist dokumentidest juhatuse liikmeid e-posti teel. MTA oli oma püsiva praktikaga andnud aluse õiguspärase ootuse tekkeks. Kohus ei arvestanud asja olulisusega kaebaja jaoks ega toonud välja ennistamisega kahjustatavaid õigushüvesid. Kui kohus tähtaega ei ennista ja maksuotsus sundtäidetakse (rahaliste vahendite puudumise tõttu realiseeritakse kaebaja vara, sh tehase sisseseade), ei ole kaebajal võimalik majandustegevusega jätkata ning 35 töötajat kaotavad töökoha. Kaebus on esitatud vaid paaripäevase hilinemisega. 3) Kohus rikkus HKMS § 27 lg 1 p-de 6 ja 7 nõudeid. MTA esitas 31.08.2015 vastuseks kohtu 28.08.2015 nõudele täiendavaid andmeid ja tõendeid, mis tehti kaebajale e-toimikus nähtavaks alles 07.09.
- Kaebajale ei antud võimalust võtta osa tõendite uurimisest ja vaielda MTA seisukohale vastu. Kohus ei arvestanud, et MTA ei ole varasemas suhtluses kasutanud aadressi XXX@XXX, kaebaja ei ole saanud kätte ühtegi e-kirja ega teavitust, mille MTA on väidetavalt sellele aadressile saatnud ning maksuhaldur on kaldunud senisest suhtluspraktikast kõrvale. Kui kaebajale oleks antud võimalus esitada MTA 31.08.2015 vastuse suhtes seisukoht, oleks kaebaja juhtinud neile asjaoludele tähelepanu.
- Maksu- ja Tolliamet palub 28.09.2015 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. 1) Halduskohus kohaldas HKMS § 54 õigesti ja tuvastas õigesti, et kaebajale on maksuotsus kätte toimetatud 28.04.
- Etteheide kohtu selgituste puudumise kohta on põhjendamatu. Kohus on selgitanud, kuidas saab lugeda maksuotsuse kättetoimetatuks, kui dokumendi võttis vastu kaebaja raamatupidamisfirma töötaja, ning et kaebaja ise omab kontrolli selle üle, keda ta volitab e-maksuametisse ligi pääsema. Äriühingul on kohustus korraldada e-maksuameti kasutamine selliselt, et sinna ligipääsu omavatel isikutel oleksid nende õigused ja kohustused selged. Äriühing ise peab olema hoolas ja vastutama äriühingu e-maksuameti kontol toimuva eest. Kohus on analüüsinud poolte varasemat suhtluspraktikat.
§ 54
lg 1 p-st 1 ja § 54 lg-st 2 ei tulene, et teavitus dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta saadetakse kõikidele aadressidele, mille vahendusel on maksukohustuslasega suheldud. Kuna dokumendi kättetoimetamine toimus e-maksuameti vahendusel, siis on mõistetav, et teavitus läheb just e-maksuametisse sisestatud elektronposti aadressile, sest võib eeldada, et e-maksuameti süsteemi kaudu edasta5
(9)3-15-1393 tavaid teateid soovitakse saada e-maksuametisse sisestatud aadressil. Väiteid teavituse kaebajani mittejõudmisest on kohus analüüsinud.
§ 54
lg 2 kohaselt saadetavate teadete näol on tegemist maksukohustuslast puudutava informatiivse tähendusega teadetega. Teate äriühingule kätte toimetamine ei ole eelduseks dokumendi e-maksuameti vahendusel kättetoimetatuks lugemiseks. Halduskohus ei ole Riigikohtu lahendit nr 3-3-1-100-10 ebaõigesti tõlgendanud. Asjaolust, et nimetatud lahendis vaadeldud juhul toimetati dokumendid kätte isiku registriaadressil, mida oli ka varasemalt tehtud, ei muutu põhimõte, et kui seadus ei nõua dokumendi kättetoimetamisel isikul dokumentide vastuvõtmiseks volituse olemasolu, siis sellest dokumendi kättetoimetatuks lugemine ei sõltu. 2) Vastustaja nõustub kohtu seisukoha ja põhjendustega, et kaebetähtaja ennistamiseks ei esine mõjuvat põhjust. Kaebetähtaega ei saa ennistada pelgalt põhjusel, et vaidlus on isiku jaoks oluline. Asja olulisuse ja ennistamisega kahjustatavate õigushüvede analüüsimise eeltingimuseks on tähtaja ületamiseks mõjuva põhjuse ilmnemine. Kaebaja põhjendus asja olulisuse kohta (MTA müüb kogu kaebaja vara, sh tehase sisseseade) on esitatud kohtu ja vastustaja eksitamiseks. Juba enne määruskaebuse esitamist oli kohtutäiturite, pankrotihaldurite ja pandipidajate avalike oksjonite ning enampakkumiste veebilehel www.varad.ee pandud kolmanda võlausaldaja poolt müüki kaebaja vallasvara kogum, mille abil võetakse taaskasutusse plastikpakendijäätmed ning toodetakse plastikust ehitusmaterjale, st kaebaja tegevuseks vajalik vallasvarakogum. Seega ei sõltuks kaebaja tegevuseks vajaliku vara alles jäämine kuidagi kaebetähtaja ennistamisest ning väide, et vaidluse kaotamise korral vara kuhugi ei kao, ei ole tõsiseltvõetav. 3) Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et talle tehti MTA 31.08.2015 vastus nähtavaks alles 07.09.2015, sest avalikust e-toimikust nähtuvalt tehti dokument kaebaja lepingulisele esindajale nähtavaks juba 01.09.
- Vastustajale pole selge, kas kaebaja tõepoolest ei saanud juba alates sellest ajast dokumendiga tutvuda. Samas, isegi kui kohus rikkus menetlusnorme, ei toonud see kaasa ebaõige määruse tegemist. Asjaoludele, millele kaebaja soovinuks oma seisukohas tähelepanu juhtida (maksuotsuse edastamisel senisest suhtluspraktikast kõrvale kaldumine ja kaebaja õiguspärane ootus sellisele suhtlusele ka edaspidi), on tähelepanu juhitud juba kaebuses. Kohus on vastavat argumenti analüüsinud. Lisaks pole tegemist menetlusnormi sellise rikkumisega, mida järgmises kohtuastmes ei saaks kõrvaldada – määruskaebust koostades oli kaebajal võimalus seisukoht esitada. 4) Kuna muu hulgas on vaidlusküsimuseks, kas MTA on varasemalt suhelnud kaebajaga elektronposti aadressi XXX@XXX vahendusel, palub MTA võtta täiendava tõendina vastu emaksuameti automaatse teavitussüsteemi logi väljavõtte, millest nähtub, et läbi e-maksuameti automaatse teavitussüsteemi on juba alates 11.04.2014 läinud kaebajale elektronposti aadressile XXX@XXX automaatseid teavitusi, sh haldusaktide kohta. Tõendi esitamise alles apellatsioonikohtule tingib asjaolu, et kohtu küsimust, kas MTA on kasutanud kaebajaga suheldes aadressi XXX@XXX, mõistsid vastustaja infotehnoloogia süsteemidega tegelejad e-kirjade saatmisena MTA töötajate ning kaebaja vahel. Info MTA elektronposti aadresside kaudu toimuva e-kirjavahetuse kohta ja info e-maksuameti automaatse teavitussüsteemi poolt saadetud teadete kohta talletatakse erinevates logides. Kohtu küsimuse vääriti mõistmise tõttu lähtuti kohtule vastates üksnes MTA e-posti serveri logis kajastuvast infost.
- Rexest Grupp OÜ esitas 05.10.2015 täiendavad seisukohad. Kaebaja ei pidanud arvestama asjaoluga, et MTA toimetab talle maksuotsuse kätte emaksuameti kaudu.
§ 52lg 1 kohaselt võib maksuhaldur valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Kättetoimetamisvii6
(9)3-15-1393 si otsustab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, millel on vaid üks eesmärk – tagada dokumendi kättesaamine kõige kättesaadavamal viisil. Maksuhaldur oli maksumenetluse käigus tekitanud dokumentide kättetoimetamise praktika ning pooled olid ühiselt määratlenud kättetoimetamise parima viisi – e-kirjavahetus maksuhalduri ning kaebaja juhatuse liikme ja/või lepingulise esindaja vahel. Maksuhaldur ei ole menetluse ajal ise pidanud korralduste toimetamiseks piisavalt tõhusaks ja praktiliseks viisiks kirjavahetust e-maksuameti või kaebaja üldmeili aadressi kaudu. Samas valis ta sellise viisi just olukorras, kus see oli äärmiselt suure tähendusega kaebaja jaoks, kuid väheoluline maksuhalduri jaoks. Eelnevast nähtub, et maksuhaldur teostas kaalutlusõigust ebaõigesti. Poolte vahel väljakujunenud praktika oli redutseerinud maksuhalduri kaalutlusõiguse sisuliselt nullini ehk asjas oli vaid üks kättetoimetamise viis – saata maksuotsus või e-kiri selle kohta otse juhatuse liikme või lepingulise esindaja e-posti aadressile. Lisaks on maksuhaldur piiranud enda diskretsiooni dokumentide kättetoimetamise viiside valikul MTA ning kaebaja vahel sõlmitud e-maksuameti/e-tolli kasutamise lepinguga. Nimelt on lepingu eesmärgiks teha isikule võimalikuks maksu- ja tolliseadustes ettenähtud deklaratsioonide, aruannete, taotluste ja muude dokumentide koostamine ja edastamine MTA-le elektroonilisel teel, kasutades selleks internetiteenuste paketti e-maksuamet/e-toll. Asjas ei olegi küsimus selles, kas kaebaja peab või ei pea oma üldmeili aadressile laekunud menetlusposti kontrollima, vaid selles, et poolte vahel konkludentselt ja lepingu alusel määratletud kättetoimetamise viis omab tähendust. Tähenduse kaalukuse hindamisel tuleb arvestada ka kaebetähtaja minetuse pikkust. Maksuhaldur on muutnud poolte vahel kokkulepitud aadressi ja selle rikkumise tagajärjed on jäetud kaebaja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes neid ei korda. Määruskaebusele vastuseks märgib ringkonnakohus järgmist.
- Menetlusnormide rikkumist, mis annaks alust määruse tühistamiseks, ei ole toimunud. Seisukoha MTA 31.08.2015 menetlusdokumendi ja sellele lisatud tõendite suhtes (väljavõte kaebaja kontaktandmetest ja väljavõte e-kirja logist, millega teavitati kontrollakti emaksuameti kättesaadavaks tegemisest) on kaebaja saanud esitada määruskaebuses. Seisukoha määruskaebuse 28.09.2015 vastusele lisatud tõendite suhtes (väljavõte kaebaja vallasvarakogumi enampakkumisel müümise teadaandest ja väljavõte e-maksuameti automaatse teavitussüsteemi logist) on kaebaja saanud avaldada 05.10.2015 vastuses määruskaebuse vastusele, mistõttu pole ringkonnakohtul vaja anda kaebajale täiendavat tähtaega seisukoha esitamiseks. Kaebaja 05.10.2015 menetlusdokumendile lisatud tõendite suhtes (maksuhalduri ametnike ning kaebaja juhatuse liikmete ja lepingulise esindaja e-kirjavahetus) maksuhaldurile seisukoha esitamiseks tähtaja andmist ei pea ringkonnakohus vajalikuks, sest maksuhaldur ei ole eitanud maksumenetluse kestel kaebaja esindajatega e-posti teel suhtlemist ega kontrollakti e-maksuametisse edastamise kohta topeltteavituse saatmist.
- Halduskohus tegi õigesti kindlaks, et maksuotsus tuleb lugeda kättetoimetatuks 28.04.
- Kaebetähtaeg hakkas kulgema 29.04.2015, lõppes 28.05.2015 ning 01.06.2015 kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega.
§ 54
lg 3 ls 2 sätestab, et e-maksuametisse üleslaaditud dokument loetakse kättetoimetatuks selle avamisel, dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. 7
(9)3-15-1393
§ 54
lg 2 kohaselt saadetakse dokumendi e-maksuametis kättesaadavaks tegemise kohta dokumendi adressaadile ka sellekohane teade tema elektronposti aadressil või lühisõnumiga mobiiltelefoni numbril. Samas sellest, millisel aadressil või kas üldse
§ 54
lg-s 2 märgitud teade saadetakse, dokumendi e-maksuametis kättetoimetatuks lugemine ei sõltu. Teate eesmärk on teavitada dokumendi adressaati dokumendi MTA e-teenuse keskkonda üleslaadimisest, et suunata adressaati dokumenti avama ja sellega tutvuma. Asjaolu, et teatel on üksnes teavitav iseloom ja sellel pole dokumendi kättetoimetatuks lugemisel iseseisvat õiguslikku tähendust, järeldub
§ 54
lg 4 p-st 2, millest nähtub, et kui dokumenti ei ole avatud emaksuametis viie tööpäeva jooksul selle kättesaadavaks tegemisest arvates, siis toimetatakse elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud dokument kätte posti teel. Seega ei oma teate saatmisega seonduvad kaebaja väited kaebetähtaja kulgemise alguse kindlakstegemisel tähtsust, sest tähtaeg hakkab kulgema dokumendi avamisest ka siis, kui teadet ei ole saadetud.
§ 54
lg 3 ls 2 kohaselt dokumendi kättetoimetatuks lugemine ei sõltu ka sellest, milline füüsiline isik juriidilisele isikule adresseeritud dokumendi e-maksuametis avab. Kohus ei ole pannud kaebajale kohustust kontrollida kolmandate isikute tegevust. Kolmandad ehk kõrvalised isikud kaebaja e-maksuameti kasutajakontole juurdepääsu ei oma. Juriidiline isik tegutseb füüsiliste isikute kaudu ning füüsiline isik saab juriidilise isiku nimel e-maksuametisse siseneda vaid siis, kui juriidilise isiku seaduslikud esindajad on talle sellise juurdepääsu võimaldanud. Kohtu viide Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-100-10 p-s 18 sisalduvale seisukohale on asjakohane. On tõsi, et vaadeldavate juhtumite faktilised asjaolud ei lange täpselt kokku (dokumendi füüsiline kättetoimetamine postiga vs elektrooniline kättetoimetamine; kättetoimetamine äriühingu registrijärgsel aadressil vs kättetoimetamine äriühingu e-maksuameti kasutajakontol; kättetoimetamine teise äriühingu sekretärile vs kättetoimetamine teise äriühingu, mis osutab isikule raamatupidamisteenust, raamatupidajale), kuid neil ei ole ka olemuslikku vahet. Olulisem on aga halduskohtu osutatud asjaolu, et varasem
§ 54
lg 6 ja kehtiv
§ 54
lg 3 ei sea dokumendi kättetoimetamise eelduseks seda, et dokumendi vastuvõtjaks peab olema maksuotsuse adressaadi juhatuse liige või konkreetselt dokumentide vastuvõtmiseks volitatud isik. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et maksuotsuse kättetoimetatuks lugemise seisukohast ei ole oluline, kas ÜT volitus kaebaja nimel e-maksuametis tegutsemiseks hõlmas volitust võtta vastu kaebajale adresseeritud haldusakte. 12. Halduskohus on piisava põhjalikkusega ja õigesti selgitanud, et ühtegi kaebajast sõltumatut asjaolu, mis tinginuks kaebetähtaja ületamise, pole kaebaja esile toonud. Halduskohtust erinevale seisukohale asumiseks ei ole ringkonnakohtul alust. Olukorras, kus kaebajast sõltumatud takistused kaebetähtaja järgimiseks puuduvad sootuks ning tähtaja möödalaskmise on tinginud vajakajäämised äriühingu siseses info liikumises, ei saa kohus põhjuste mõjuvust, asja menetlemise olulisust ja tähtaja ületamise kestust kaebaja huvile vastanduva õigushüvega (praegusel juhul õiguskindlus) kõrvutada ja erinevaid huve kaaluda. Kohus ei saa ennistada kaebetähtaega üksnes põhjusel, et vaidlus on kaebaja jaoks väidetavalt oluline ja tähtaega on ületatud mõni päev. Lisaks on asja olulisus maksusumma suurusele vaatamata kaebaja nimetatud põhjustel kaheldav olukorras, kus kaebaja vallasvarakogum on juba müügis. Praeguse kohtuvaidluse pidamine võib olla oluline äriühingu maksuvõla eest vastutavate isikute jaoks võimalikku tulevast vastutusotsust silmas pidades, samas ei võta maksuotsuse äriühingu suhtes kehtima jäämine vastutusotsuse adressaatidelt võimalust esitada vastuväiteid ka maksuotsusele. Ehkki kaebaja 05.10.2015 menetlusdokumendist võib järeldada, et kaebaja ei pea enda üldmeili aadressile teavituste saatmise küsimust kuigi oluliseks, on kaebaja siiski jätkuvalt ka selles avalduses väitnud, et maksuhaldur ei ole maksumenetluses kaebaja üldmeili aadressi kasutanud. Halduskohus on siiski MTA esitatud tõendite põhjal (I kd tl 145 ja 167) õigesti 8
(9)3-15-1393 tuvastanud, et teavitused kontrollakti ja maksuotsuse e-maksuametisse üleslaadimise kohta on saadetud kaebaja poolt e-maksuametisse oma kontaktandmetena sisestatud aadressile XXX@XXX. Täiendavalt kinnitab maksuhalduri poolt maksumenetluses kaebaja üldmeili aadressi kasutamist, sh enne kontrollakti kohta teavituse saatmist, määruskaebuse vastusele lisatud väljavõte e-maksuameti automaatse teavitussüsteemi logist. Maksuhaldur on 31.08.2015 menetlusdokumendis ka osutanud, milline tõend näitaks, et MTA teavitused ei ole selle aadressi kasutajani jõudnud (elektronposti aadressi teenusepakkuja vastav tõend), kuid sellise tõendi ringkonnakohtule esitamist ei ole kaebaja vajalikuks pidanud. Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtu järeldusega, et MTA teavitused on müügisekretäril päringute vahel jäänud tähelepanuta ja teave haldusakti kohta ei ole kaebaja töötaja hooletuse tõttu juhatuse liikmeteni jõudnud. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et maksuhalduri kaalutlusõigus maksuotsuse kättetoimetamisviisi valikul oli varasemast suhtluspraktikast ja e-maksuameti kasutamise lepingust tulenevalt redutseerunud nullini ning seega ainsaks õiguspäraseks kättetoimetamisviisiks olnuks dokumendi saatmine kaebaja juhatuse liikme või lepingulise esindaja elektronposti aadressile või siis vähemalt neile aadressidele dokumendi e-maksuametis kättesaadavaks tegemise teate saatmine. Dokumendi kättetoimetamist e-maksuameti kaudu reguleerib
§ 54
, mis näeb selgelt ette, et kui dokumendi adressaat on e-maksuameti kasutaja ja ta on teatanud maksuhaldurile oma elektronposti aadressi või mobiiltelefoni numbri, võib maksuhaldur toimetada talle dokumendid kätte e-maksuameti kaudu (
§ 54lg 1 p 1 ja lg 3).
Seetõttu ei saanud kaebajal e-maksuameti kasutamise lepingu p-s 1 kajastatud lepingu eesmärgist tulenevalt tekkida arusaam, et e-maksuamet on mõeldud üksnes selleks, et isik saaks deklaratsioone, aruandeid, taotlusi ja muid dokumente koostada ja edastada MTA-le elektroonilisel teel. Ka asjaolu, et maksuhaldur tegi maksumenetluses kaebajalt vajaliku info saamise eesmärgil lisapingutusi (suhtles kaebajaga e-maksuameti infosüsteemi automaatsetele teavitustele lisaks ka kaebaja esindajate e-postiaadresside kaudu), ei tähenda, et maksuotsuse kättetoimetamisel ei võinud maksuhaldur piirduda seaduses lubatud kättetoimetamisviisiga. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et MTA on teinud haldusakti teatavakstegemiseks kõik vajaliku. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask 9
(9)