Obsah (6)

§278§ 182§ 249§ 165§ 108§ 109

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 5.jaanuar 2016 Tallinn Haldusasja number 3-15-2960 Haldusasi Väinamere Liinid OÜ kaebus riigi

§278lg 1).

Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 15.01.2016.a Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

1 I ASJAOLUD 1.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) avaldas 16.10.2015 e-riigihangete keskkonnas lihtsustatud korras tellitava teenuse hanke ”Vedaja leidmine Sõru-Triigi parvlaevaliinile alates 01.10.2016 kuni parvlaeva ”Soela” liinilesaabumiseni”( viitenumber 168116) kvalifitseerimistngimused, vastavustingimused, pakkumuse maksumuse vormi, hankedokumendid (HD) koos lisadega 1-7 ning lisa 8 ”Lepingu projekt”. Samal kuupäeval edastas MKM Väinamere Liinid OÜ-le (VML) pakkumuse esitamise ettepaneku MKM-i poolt ülalnimetatud lihtsustatud korras teenuse tellimise hankele. 2.Väinamere Liinid OÜ esitas Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) 28.10.2015 vaidlustuse, milles taotles hankija kohustamist viima selle riigihanke alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla, lisaks vaidlustas VML hanke läbiviimise lihtsustatud korras tellitava teenuse menetlusena. VAKO 19.11.2015 otsusega jäeti vaidlustus osaliselt rahuldamata.

1. Väinamere Liinid OÜ esitas 25.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb: 1) tühistada VAKO
2. 11.
3. a otsus nr 223-15/168116 osas, millega jäeti Väinamere Liinid OÜ vaidlustus rahuldamata ( VAKO otsuse p. 6 ( ebaõige menetlusliigi valik), p. 7 ( ooteaja regulatsiooni puudumine hankedokumentides), p.(hankeperioodi kestvuse ebaselgus) ning leppetrahvi ja garantiisumma ebamõistlik suurus ( lepingu p.9.2 ja 9.5) ebaõige hankemenetluse liigi ning hankedokumendi (edaspidi HD) p 9.1; HD p 1 (viimane lõik) HD p 2.8., HD p 5.4.2, HD Lisa 4 p 7 (ülemine osa), lepingu projekti (edaspidi HL) p 1.1 ja p 10.1 osas ning HL p 9.
4. ja 9.5 osas; 2) tunnistada kehtetuks hankija otsus hanke läbiviimise kohta lihtsustatud korras tellitava teenusena ning kohustada hankijat viima HD kaebuses viidatud tingimused vastavusse õigusaktides ettenähtud nõuetega. 4.Koos kaebusega esitas VML taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, paludes esialgse õiguskaitse korras peatada riigihanke nr 168116 hankemenetlus kuni käesolevas asjas tehtava otsuse jõustumiseni. 26.11.2015 määrusega (resolutsiooni p.5 rahuldas kohus esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas riigihanke nr 168116 menetluse kuni 22.12.2015, kui menetlusosalised esialgse õiguskaitse kohaldamist ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni

§ 249lg 4 sätestatud tähtpäevani.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.12.2015 määrusega MKM-i määruskaebuse rahuldamata, samas muutis Tallinna Halduskohtu 26.11.2015 määruse resolutsiooni p.5 sõnastust, lubades hankijal muuta pakkumuste esitamise tähtaega. 22.12.2015 määrusega lõpetas Tallinna Halduskohus 26.11.2015 määrusega määratud esialgse õiguskaitse kohaldamise. II KAEBUSE PÕHJENDUSED 5.VAKO on hinnanud ebaõigesti HD-st tulenevaid tingimusi ja Riigikohtu praktikas välja kujunenud kontsessiooni olemuse põhimõtteid, mis on kaasa toonud ebaõigete järelduste tegemise. 2 1)Hankija on valinud ebaõige riigihanke läbiviimise korra, korraldades teenuse osutaja leidmiseks lihtsustatud korras tellitava teenuse hanke. Hankija oleks pidanud lähtuma RHS § 17 lg-st 2 ja viima läbi kas avatud või väljakuulutamisega läbirääkimistega hanke. Vedaja leidmine Sõru-Triigi parvlaevaliinile on oma olemuselt CPV määruse VII lisas kirjeldatud parvlaeva veoteenus, mis on märgitud koodiga 60610000-7. Olukorras, kus teenuse kontsessiooni alusel osutatavate teenuste eeldatav kogumaksumus on võrdne riigihanke piirmääraga, tulnuks teenus tellida RHS § 17 ls 2 alusel järgides kas avatud hankementluse või väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korda. Korraldatav riigihange omab kontsssiooni tunnuseid ja vedaja leidmine parvlaevaliinile lihtsustatud korras tellitava teenuse tellimisena ei ole võimalik. 2)VAKO on jõudnud (otsuse p.6)ebaõigele seisukohale, et käesoleval juhul ei ole sõlmitava hankelepingu alusel täidetud teenuste kontsessiooniks vajalikud tingimused: -vedaja saab otsustada, kuidas teenust osutada -teenuse osutamisega seotud riskid on vedajal -tasu maksab vedajale teenuse saaja. Vedajale on antud HD kohaselt õigus otsustada, kuidas teenust osutada. VAKO seisukoht, et kuivõrd HD-s on vedaja peamised kohustused ja liiniveo tingimused ette nähtud, siis puudub vedajal õigus otsustada, kuidas teenust osutada, on väär. VAKO on eksinud kontsessiooni mõiste sisustamisel. Kaebaja tugineb sealjuures Riigikohtu lahendile kohtuasjas 3-3-1-59-05. Kaebuse väitel on käesoleval juhul vedaja määratleda see, kuidas korraldatakse piletimüük ja kontroll, tagatakse toitlustus, reklaam, samuti mud teenused pardal. Lisaks sõlmib vedaja oma nimel, kulul ja vastutusel kõik lepingud kolmandate isikutega, mis on vajalikud avaliku liiniveo häireteta korraldamiseks. Hankelepingu eesmärgi ja poolte õiguste ja konhustuste kehtestamine ei võimalda teha järeldust, et vedajal puudub teenuse osutamisel õigus otsustada, kuidas teenuseid osutada. 3)VAKO on jätnud ebaõigesti hindamata, et mitmed riskid on HD-st tulenevalt jäetud vedaja kanda. Kontsessioonilepingu olemusele viitab muuhulgas asjaolu, et projekti õnnestumise riski kannab teenuse osutaja.

1. a)lepingu alustamisel peab teenuse osutaja tegema olulisi kulutusi parvaleva veoteenuse osutamiseks ( sh tagama hankes esitatud nõuetele vastava parvlaeva ja muude riigihanke tingimustes nimetatud tehnliste vahendite olemasolu. Vedaja vastutab parvalaeva kasutamise võimaluse eest.Seega on parvlaeva kasutamisest tulenevad riskid täielikult vedaja kanda ( näit.kui ei alusta kokkulepitud ajal teenuse osutamist põhjusel, et parvaleva ei anta tähtaegselt teenuse osutajale üle, kohustub vedaja tasuma leppetrahvi summas 500 000 eurot). b)vedaja kohustub mehitama, opereerima, varustama, punkerdama ja hooldama parvaleva omal kulul.Küllaltki suur äririsk kaasneb seoses laeva võimaliku remondiga tehnilise rikke vms tõttu, laeva remont on tavapäraselt äärimiselt kulukas. Kaebaja ei nõustu VAKO-ga, et viidatud riskide puhul on tegemist hankija poolt veoteenusele esitatavate nõuete, mitte riskidega.
2. c)hankedokumendid ei näe ette periooditasu muutmise võimalust ega kütuse või kaldavoolutasu hüvitamist,neid asjaolusid tuleb käsitleda vedaja riskidena. Ebaõige on VAKO järeldus, et vedajale ei saa kaasneda mingeid riske sellega, et puudub võimalus umbes 7kuulise veoteenuse osutamise perioodi jooksul periooditasu korrigeerida. Kaebaja rõhutab siinkohal, et lepinguperioodi pikkus on ebaselge ning ei võimalda pakkumuse tegemisel arvestada riskidega. 3
3. d)ühistranspordi toetus sõltub otseselt riigieelarves ühistrrnspordi toetuseks eraldatud vahendite suurusest, mis on vedaja riskiks. Kaebaja ei nõustu VAKO-ga, et tegemist on üksnes teoreetilise võimalusega.Pakkujale jääb alati risk, et eelarves ei nähta piisavalt palju vahendeid tulevase aasta ühistransporditoetuse maksmiseks, millisel juhul kaasneb teenuse osutajale kahju tekkimine.
4. e)vedaja kannab ka personaliriski. Pakkujatel on keeruline leida töötajaid ebaselge ajutise määratlusega perioodiks.
5. f)vedaja vastustab sõitjate ja nende ohutuse ja vara kahjustumise eest. 4) Teenuse eest tasuvad vedajale teenuste kasutajad Lepingu ese hõlmab ka piletimüügi ja eelmüügi korraldamist pakkuja poolt nii reisiparvlaeval kui ka e-keskkonnas. HL projekti p.3.3 kohaselt on vedaja kohustuseks korraldada sõidupiletite müüki laeval ja e-keskkonna vahendusel ning teenuse osutaja on kohustatud tagama müügi lepingu alusel korraldatavatele reisidele majandus- ja taristuministri poolt kehtestatud sõidupiletihindadega ning rakendama seadusega või seaduse alusel kehtestatud sõidusoodustusi. Seega lepingu rahastamise allikaks on muu hulgas sõidupiletite müügist saadud tulu. Seega on kõik kontsessioonile omased eeldused täidetud ja hanke läbiviimine lihtsustatud korras tellitava teenuse hankimise korda järgides on õigusvastane. 6.Hankija ei ole HD p.9.1 kehtestamisel arvestanud riigihanke aluspõhimõtetega. Ooteaja regulatsiooni kehtestamata jätmine on vastuolus võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja konkurentsi tagamise põhimõtetega. Hankedokumendid kahjustavad VML huve, sest HD-s ( p.9.1) puudub pakkumise edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamise võimalus.HD p.9.1 ei ole ette nähtud regulatsiooni, mille kohaselt on hankijal keeldatud sõlmida eduka pakkumuse esitanud pakkujaga leping enne teistele pakkujatele pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse e-riigihangete registri kaudu edastamisest. Kuigi lihtsustatud korras tellitava hanke regulatsioon ei sisalda RHS § 69 lg-ga 1 analoogset sätet, ei tähenda see, et lihtustatud korras tellitavate teenuste puhul ei peaks ettevõtjate vaheline konkurents põhinema ausatel ja võrdsetel alustel. Läbipaistvuse ja konkurentsi tagamise läbivaks ideeks on võimaldada pakkujatel hankija otsuseid vaidlustada juhul, kui hankija otsused ei ole õiguspärased. Võrdse kohtlemise eesmärk on arendada ja tagada riigihangete valdkonnas tõelist ja tegelikku konkurentsi. Läbipaistvus on kohustus korraldada hankemenetlus selliselt, et see oleks igas menetluse järgus hankest huvitatud isikute jaoks jälgitav. Kui hankija seab osale ettevõtjatest takistusi hankija otsustest teadasaamisel või nende vaidlustamisel, pärsib see oluliselt konkurentsi. Ka kahju hüvitamise taotluse esitamise võimalus ei õigusta hankijat rikkuma riigihangete korraldamise aluspõhimõtteid. Sealjuures on kaebeõiguse piiramine ja kitsendamine vastuolus põhiseadusega tagatud tõhusa õiguskaitse ja õiglase kohtumenetluse põhimõttega. Kaebaja viitab uue RHS eelnõule ( § 123 lg 9 ja § 119 lg 1), mis näeb ette, et sotsiaal- ja eriteenuste menetluse puhul kuulub ooteaja regulatsioon igal juhul kohaldamisele ja märgib viitega eelnõu seletuskirjale, et ka lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul on vaja riigihanke üldprintsiipide tagamiseks kohaldada ooteaja regulatsiooni . 4 Kaebaja ei olnud menetlusosaliseks haldusasjas 3-14-50168, mistõttu konkreetses kohtuvaidluses tehtud alama astme kohtuotsuse järeldusi ei ole võimalik käesoleva vaidluse lahendamisel aluseks võtta. VAKO viide sellele kohtuasjale ei ole seega asjakohane. 7.Kaebaja õigusi rikub hankeperioodi ebaselgus ja määratlematus. HD-st tulenevate tingimuste kohaselt sõlmitakse leping äramuutva tingimusega ( hankeleping lõppeb parvlaeva “Soela” liinilesaabumisel). Seega ei ole lepingu sõlmimisel teada, kui pikaks perioodiks leping sõkmitakse, HL p.10.1 näeb ette, et reisiparvlaeva “Soela” orienteeruv liinilesaabumise aeg on 1.mai 2017, kuid olenevalt tegelikult valmimise ajast võib parvlaev saabuda liinile ka nimetatud tähtajast varem või hiljem. Osundatud tingimused ( HD p.1 viimane lõik, HD p.2.8( ka HD p.5.4.2, HD Lisa 4 p 7 {ülemine osa}HL p.1.1 ja p.10.1) on vastuolus RHS § 3 p 2 sätestatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega.Hankelepingu perioodi ebaselgus raskendab hankel osalemiseks vajaliku tegevuse planeerimist ja pakkumuse esitamist. Kuna hanke tingimused võivad muutuda vedajast sõltumatult, ei saa panna sellega kaasnevat vastutust vedaja kanda. Hankedokumendid peavad olema sõnastatud nii, et pakkujad saaksid esitada võrreldavaid pakkumusi. Lepinguperioodi ebaselge määratluse tõttu seda võimalik teha ei ole. VAKO on jätnud hindamata hankija seisukohtades esinevad vastuolud. Hankija väidab, et “Soela” valmib 30.04.2017 ja varasemat praktikat arvestades ei ole tõenäoline valmimise vemimine rohkem kui 1-30 päeva, samas ei ole hankija valmis kehtestama hankelepingu kehtivusele miinimum- ja maksmimumperioodi. Meelevaldne on VAKO väide, et ka lepingu ebaselge tähtaja korral saab pakkuja arvestada võimalike täiendavate kuludega. 8.Lepingu p.9.2 ette nähtud leppetrahv ja lepingu p.9.5 nõutud leppetrahvide tagamiseks mõeldud krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii summas 500 000 eurot on ebaproportsionaalselt kõrge. Kaebuse esitaja leiab, et leppetrahvi määr 60 % hanke maksumusest on ebaproportsionaalselt suur. Lisaks on ebaproportsionaalselt kõrge lepingu p.9.5 nõutud vedaja antava tagatise määr, mistõttu on see vastuolus RHS § 3 p 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttega.Mõistlik garantii määr ei tohiks ületada 120 000 eurot. Tagatise suuruse määramisel on hankija võtnud aluseks leppetrahvi summa, mis on ebamõistlikult kõrge. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 9.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, peab seda alusetuks ja palub jätta kaebuse rahuldamata. 10.VAKO on õigesti leidnud, et vaidlusaluse menetluse puhul kontsessiooni tunnuseid ei esine. Kontsessioon on oma olemuselt teenuse osutamise õiguse andmine. Hanke tulemusel sõlmitava hankelepingu näol on tegemist halduslepinguga, millega pannakse lepingupoolele kohustus osutada veoteenust.HL ei võimalda teenust osutada vedaja enda tingimuste kohaselt, vaid teenuse osutamine peab toimuma kindlaksmääratud tingimuste kohaselt, kusjuures kaebajale kompenseeritakse nii periooditasu kui ka reisitasu.Vastustaja hüvitab kaebajale nii püsi- kui ka muutuvkulud, seega puudub ka finantsrisk. Kaebaja tegevusrisk on maandatud läbi ettevõtja meresõiduohutuse korraldamise süsteemi rakendamise ning erinevate kindlustuslepingute. 5 Vedajale ei ole antud õigust otsustada, kuidas teenust osutada. Vedajal tuleb lähtuda HD-s ja hankelepingus sätestatud tingimustest, sh vastustaja ette nähtud põhireiside arvust ja kinnitatud sõiduplaanist, samuti vastustaja kehtestatud sõidupileti hindadest. Seega ei osuta vedaja parvlaevateenust otseselt seotult sõitjate nõudlusega, vaid vastavalt vastustaja esitatud tellimustele. Seoses kaebaja viidatud õigusega otsustada, kuidas teenust teatud aspektides osutada, märgib vastustaja, et HD Lisa 8 p.3.3 alap.-i 2 kohaselt kohustub vedaja korraldama sõidupiletite müügi laeval ja e-keskkonna vahendusel ning tagama müügi lepingu alusel korraldatavatele resisidele majandus- ja taristuministri poolt kehtestatud sõidupiletihindadega ning rakendama seadusega või seaduse alusel kehtestatud sõidusoodustusi. Osundatud punkt ei anna vedajale määramatut vabadust piletimüügi korraldamise üle otsustamisel, mis võiks tingida kontsessiooni olemasolu.Hankelepingu ese on eelkõige sõitjateveo teostamine ning piletite müük on kõrvaltegevus. Sealjuures vedajal ei ole õigust otsustada, kas pileteid üldse müüa või mitte, samuti ei saa ta otsustada, et müüa pileteid üksnes laeval, ka on vedajal kohustus müüa pileteid vastustaja poolt kehtestatud hindadega. HD Lisa 8 p.3.3 alap-.s 3 piletikonrolli korraldamise kohustuse täpsem kirjeldamata jätmine ei tingi kontsessiooni olemasolu. Piletikontrolli korraldusliku külje üle otsustamine ei muuda antud tegevuse põhisisu ja ei anna alust väiteks, et kohustuse tehnilise külje üle otsustamine on õiguseks otsustada, kuidas teenust osutada. HD Lisa 8 p.3.3 alap-.s 15 toitlustusteenuse osutamine on avaliku veoteenusega kaasnev kõrvalkohustus, mille täpsema korraldamise vedaja otsustada jätmisest ei saa tuletada lepingule kontsessiooni iseloomu. Kaebuses viidatud kohtuasjas 3-3-1-59-05 oli tegemist käesolevast vaidlusest erinevate eluliste asjaoludega. Selles asjas oli lepingutes põhisisuks eraõiguslikule isikule olulise avaliku ressursi kasutusse andmine, loaga sinna rajatisi paigutada.HD puhul on aga tegemist vedajale avaliku veoteenuse osutamise kohustuse panemisega vastavalt hanketingimustele . Vedajal tuleb lepingu tingimuste täitmiseks teostada liinivedu vastustaja määratud tingimustel ning vedajal puudub õigus ja kohustus määrata liiniveo teostamise tingimusi. 11.Kontsessioonile viitavaid riske ei esine. a)Kaebuse väitel peab lepingu alustamisel teenuse osutaja tegema olulisi kulutusi parvaleva veoteenuse osutamiseks ( sh tagama hankes esitatud nõuetele vastava parvlaeva ja muude riigihanke tingimustes nimetatud tehniliste vahendite olemasolu. Vedaja vastutab parvalaeva kasutamise võimaluse eest.Seega on parvlaeva kasutamisest tulenevad riskid täielikult vedaja kanda. Vastustaja viitab HD p.-le 6.4, mille kohaselt peavad pakkujad esitama pakkumuse, mille komponentideks on reisitasu ja periooditasu. Seega pakkujad saavad kõik parvaleva kasutamisest tulenevad kulud arvestada pakkumuse sisse, millest tulenevalt vedajal laeva kasutamisest tulenevad riskid puuduvad.
6. b)Kaebaja loeb vedaja parvlaeva mehitamise, opereerimise, varustamise, punkerdamise ja hooldamise kulud pakkuja riskiks. Vastustaja viitab HD Lisa 2 p.-le 3, mille kohaselt peab liiniveoks kasutatav reisiparvlaev vastama kogu lepingu kestel sõitjate ja sõidukite veoks ettenähtud õigusaktide nõuetele ning olema kooskõlas muuhulgas EL direktiivi 2009/45/EÜ ja selle muudatustega 2010/36/EÜ ning meresõiduohutuse seadusega. Vastustaja ei ole pakkujatele ega tulevasele vedajale ette näinud õigusaktides laevadele sätestatud miinimumnõuetest rangemaid mehitamise, opereerimise, varustamise, punkerdamise ja hooldamise kohustusi. Õigusaktidest tulenevaid 6 nõudeid ei saa pidada vedaja riskiks.Tegemist on teenuse elementaarse osaga. Vastavad nõuded kehtivad vedajale sõltumata sellest, kas tegemist on avaliku veoteenuse osutamisega või kommertsteenusega. Kaebaja viitab laeva võimaliku remondi vajadusele ja selle äärmisele kulukusele. Avariioht peaks olema kaetud kindlustuslepinguga, kontsessioonile viitamine ei ole asjakohane. Mehhanisme ja tehnikat omavad asjad võivad vajada remonti, kuid see ei sõltu sellest, kas osutatakse avalikku või kommertsteenust. Kindlustuskaitse kulud saavad pakkujad arvestada pakkumuse sisse, millest tulenevalt vedajal tegelikkuses risk puudub. c)Kaebuse väitel hankedokumendid ei näe ette periooditasu muutmise võimalust ega kütuse või kaldavoolutasu hüvitamist ja neid asjaolusid tuleb käsitleda vedaja riskidena. Vastustaja ei nõustu, et tegemist oleks kulukomponentidega, mille osas esineb kaebajal äririsk. Kütuse ja kaldavoolu maksmus tasutakse vedajale reisitasu arvelt, mis esitatakse pakkumuses tänastes hindades ja seda korrigeeritakse alates lepingu sõlmimisest igas kvartalis vastavalt Satatistikaameti statistikal põhineva diislikütuse hinnaindeksi muutusele. Seega HL projekti p.2.5 esitatud reisitasu korrigeerimise korrast tulenevalt puudub pakkujal ka äririsk, kui pakkuja on oma pakkumuses kütuse ja kaldavoolutasu määratlenud korrektselt. VAKO on õigesti leidnud, et HD kehtivuse tähtaeg ei ole ebamäärane, seega puudub ka vajadus periooditasu muutmiseks, kuna pakkujal on võimalus oma kulusid ja riske pakkumuse tegemisel arvestada.Periooditasu mittekorrigeerimine on põhjendatud lepingu ajutise iseloomu tõttu. Periooditasu korrigeerimise aluseks on olnud peamiselt tarbijahinnaindeksi (THI) ja palga muutus. THI puhul on eeldatav muutus mõne protsendi piires ja määramatusest tingitud risk on kui mitte olematu siis väike, palga muutuse puhul on ametilku statistika avadamise tähtaeg nii pikk, et see ei võimalda antud juhul reaalse sisendi andmist. Seega on hankega kaebajale kaasnev äririsk vedajale minimaalne kui mitte olematu ning Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt ei saa sellist riigihankelepingut pidada teenuste kontsessiooniks.
7. d)Kaebuse väitel on vedaja riskiks,et riigieelarves ei nähta piisavalt palju vahendeid tulevase aasta ühistransporditoetuse maksmiseks, millisel juhul kaasneb teenuse osutajale kahju tekkimine. HD p.-d 2.9.6 ja 2.6.1 kohaselt saab avaliku teenindamise lepingu kehtivuse ajal hanke mahtu muuta kuni 20%.Seega on vastav risk piiritletud, mis annab vedajale lepingu suhtes teatud kindlustunde kui ka ettenähtavuse . Lisaks ei ole praktikas esinenud juhtumeid, kus riigieelarves puudub lepingus kokkulepitud summa. Ka märgib vastustaja, et hanke mahu muutmine tähendab teostatavate reiside arvu muutmist, millega on seotud vedajale makstav reisitasu. Periooditasu püsikulude katteks makstavkse vedajale olenemata reiside arvust. Vastustaja toob esile ka, et hankija tellib vedajalt põhireise vastavalt eelarvelistele vahenditele, millest tulenevalt ei kanna vedaja suuremaid kulusid kui nende eest makstav toetus. Puudub põhjus eeldamaks, et 2017.a. riigieelarvest vahendeid ei eraldataks.
8. e)Vastustaja ei nõustu kaebuse väitega, et vedaja kannab ka personaliriski, sest pakkujatel on keeruline leida töötajaid ebaselge ajutise määratlusega perioodiks. Esmalt märgib vastustaja, et senises tegevuses on kaebaja ostnud laevade mehitamise täisteenusena sisse, millest tulenevalt tal personalirisk puudub. Kuna kaebajal puuduvad ka hetkel laevad, millega teenust osutada, siis tuleb eeldada, et kaebaja peaks ka kõnealuses 7 hankes osalemiseks prahtima laeva kolmandalt isikult. Tegelikkuses ei olene vedaja peronalivajadus lepingu lõppemisest. Laevadele kehtivad miinimum-mehitamise nõuded.
9. f)Kaebuse viide vedaja riskile põhjusel, et vedaja vastustab sõitjate ja nende ohutuse ja vara kahjustumise eestei ole asjakohane. HD Lisa 1 p 16 ja Lisa 8 p.3.3 alap.16 kohaselt kohustub vedaja sõlmima vastutuskindlustuslepingu, mis tagab kolmandatele isikutele, pagasile, sõidukitele ja kaubale tekitatud kahjude hüvitamise. Ebaõige on kaebuse väide, et vedajale maksvad tasu teenuse saajad. Veoteenuse osutamise eest maksab vastustaja. HL projekti p.2.4 kohaselt masab hankija vedajale ühistransporditoetusena veoteenuse tasu ( reisitasu ja periooditasu summa) ja vedajale laekunud piletitulu vahe. Vedaja tulu sõltub teostatud reiside arvust, mille koguarv on lepinguperioodi ajaks sätestatud HD p.-s 2.6.1.. Piletihindadest ja –müügist tulenevat majanduslikku riski kannab hoopis vastustaja – mida väiksem on piletitulu, seda rohkem peab hankija maksma ühistransporditoetust. Asjaolu, et vedaja peab tellija nimel koguma piletiraha ( mis tasaarveldatakse ühistransporditoetuse väljamaksmisel) ei ole kontsessiooni iseloomustajaks, sest piletiraha suurus ei mõjuta veoteenuse eest saadavat tasu vedaja vaatepunktist. HD kohaselt tuleb kogu vedaja tulu sisuliselt vastustaja makstavast ühistransporditoetusest, millest tulenevalt peaks kaebaja põhistama väga suure äririski üleminekut hankijalt vedajale . vastustaja viitab sealjuures Euroopa Kohtu otsusele asjas C-274/09. Käesoleval juhul teenuste kontsssiooniga tegemist ei ole ja vastustaja on õiguspäraselt valinud hanke teostamise lihtsustatud korras tellitava teenusena RHS § 19 lg 1 alusel. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas väidetavalt ebaõigesti valitud hankemenetluse liik tema õigusi rikub. Arvestades parvlaevateenust osutavate ettevõtjate piiratud arvu ja Euroopa Liidu majandushuvi tasandil kõnealuse parvlaevaliini korraldamise vähest atraktiivsust ei saa hanke teostamine lihtsustatud korras tellitava teenusena kahjustada ka võimalike pakkujate huve. 12.VAKO on õigesti leidnud, et ooteaja kehtestamata jätmine on kooskõlas RHS-ga. Kui seadusandja on otsustanud, et selles menetluses ooteaeg kohustuslik ei ole, siis hankija otsustus ooteaega hanke alusdokumentides mitte sätestada ei saa olla vastuolus RHS § 3 p.-ga 2. Hanke osas avaldati nii teade kui informeeriti pakkujaid personaalselt, samuti on ette nähtud informatsiooni andmine läbipaistval viisil riigihangete registri e-keskkonna vahendusel, hankija on hanke läbiviimiseks nimetanud hankekomisjoni, hankija põhjendab oma otsuseid, millest tulenevalt on need läbipaistvad ning samuti tagatakse hankeprotsessi dokumenteerimine. Seega on tagatud hanke läbipaistvus ja kontrollitavus. Viited konkurentsi moonutamisele või selle pärssimisele on põhjendamatud. Kõikdele hankes osalevatele isikutele on HD-s kehtestatud ühesugused reeglid ja ühelegi võimalikule pakkujale ei ole ette nähtud soodsamat kohtlemist. HD p.7.1. on ette nähtud, et hankija sõlmib lepingu madalaima hinnaga pakkumuse alusel, seega ei ole võimalik, et hankija valiks lepingupartneri teisiti kui hanketingimustes ette nähtud ning kaebuse väited ohust, et hankija valib lepingupartneri teisiti kui majanduslikke tegureid silmas pidades on alusetud. Viide uuele RHS eelnõule on eksitav, eelnõu ei oma õiguslikku tähendust ja ei saa ka olla aluseks kehtiva RHS tõlgendamisel. Lisaks ei ole parvlaeva veoteenustel seost sotsiaal- ja 8 eriteenustega ( Euroopa Parlamendi ja Nõukogu diretiiv 2014/24 /EL XIV lisa ei käsitle parvalevateenuseid sotsiaal- ja eriteenusena). RHS § 19 lg 3 kohaselt järgib hankija lihtustatud korras tellitavate teenuste tellimisel RHS § 3 sätestatud riigihanke orraldamise põhimõtteid. Kohtupraktika ( sealjuures mitte ainult alama astme kohtu seisukohad,vt Riigikohtu lahend 3-3-1-63-08) kohaselt ei saa RHS § 3 sätestatud üldpõhimõtteid sisustada RHS eriosas sätestatud nõuetega, vastasel juhul kaoks RHS § 19 sätestatud lihtsustatud menetluse mõte. Vastustajale ei tulene seega RHS § 19 alusel hankemenetlust läbi viies kohustust järgida RHS § 69 lg 1 sätestatud kohustusliku ooteaja regulatsiooni. 13.VAKO on õigesti leidnud, et hankelepingu periood ei ole ebaselge ja ei saa seetõttu rikkuda ka kaebaja õigusi. Hankelepingu periood algab 01.10.2016 ja lõpeb reisiparvlaeva “Soela” liinile tulekuga. Alusetud on väited, mille kohaselt ei ole hankija kursis sellega, milline saab olema hankelepingu periood . Kaebuse väide, et pakkujad ei saa teha võrreldavaid pakkumisi, on väär.HD p.6.4 on selgelt märgitud, et arvestades ühistranspordi toetuseks eraldatud vahendite suurust ei tohi pakkumuse kogumaksumus ( periood 01.10.2016-30.04.2017) ületada 850 000 eurot ilma käibemaksuta. Seega tuleb lähtuda eeltoodust ja Lisa 5 vormil esitada nimetatud perioodi alusel pakkumus ühe kuu kohta. Hanke korraldamise eesmärk on vedaja leidmine, et tagada aastaringne ohutu, järjepidev ja kvaliteetne parvlaevaühendus Hiiumaa ja Saaremaa vahel. Parvlaeva “Soela” eeldatav valmimise aeg on 30.04.2017.a. Parvaleva ehitamine on graafikus ja üleandmine tellijale on planeeritud 26.04.2017. Seega hankelepingu periood on määratletud piisavalt täpselt. Lühiajaliste takistuste võimalikkusest tulenevalt on valitud HD-s esitatud lepingu lõppemise tähtaeg, milleks on reisiparvaleva “Soela” liinile saabumine.Äramuutva tingimuse kasuks on otsustatud põhjusel, et tegemist on avalikkuse vahenditest doteeritava teenusega, mille puhul kehtib säästlikkuse põhimõte.Uue parvaleva kai ääres seismine maksab maksumaksjatele ca 1000 eurot päevas, mistõttu hankija on jätnud võimaluse vajadusel kas siis lepingu aega veidi lühendada või pikendada. Kaebaja erahuvid ei saa kaaluda üle avalikku huvi. Asjakohatud on viited, nagu ei oleks tagatud pakkujate võrdne kohtlemine, sest hanke määratlematuse tõttu ei ole pakkujatel võimalik leida liinile sobivat laeva konkreetseks ajaks. Kõigile kehtivad ühesugused HD-s sätestatud tingimused. 14.VAKO on õigesti leidnud, et veoteenuse osutamise lõpetamise ja lepingu erakorralisel ülesütlemisel on leppetrahv kuni 500 000 eurot põhjendatud. Arvestades hanke mahtu on HL-s määratletud leppetrahvi ülemmäär proportsionaalne rikkumise võimaliku ulatusega. Leppetrahvi suuruse eesmärgiks on motiveerida vedajat lepingut täitma, kuid juhul, kui seda siiski ei tehta, on hankijal vaja leida ootamatult ja kiiresti uus vedaja, et tagada avaliku liiniveo toimimine, mille maksmus on teenuse ajakriitilisust ja turul olevaid laevu arvestades äärimiselt kulukas. Selliste täiendavate planeerimata kulude kompenseerimiseks ongi leppetrahvi maksimaalmäära kehtestamisel lähtutud. Vastustajale teadaolevalt on Eestis hanke esemeks olevale parvlaevaliinile sobivaid ning jääklassi omavaid laevu üksikuid, eelkõige on tegemist kaebajale kuuluvate laevadega. Seega peaks vastustaja pöörduma laeva saamiseks välismaiste laevaomanike poole.Laeva mujalt liinile toomine oleks väga kulukas. Täiendavalt riigi tekkivatele kuludele tekib avaliku teenuse katkemisest otsene kahju ka iskutele, vähetähtis ei ole ka oluline koormuse kasv keskkonnale. HL kohaselt on õigus nõuda leppetrahvi kuni 500 000 eurot, leppetrahvi suuruse hindamisel lähtutakse kohustuse täitmise ja rikkumise ulatusest ja hankija õigustatud huvist. Kui vedaja 9 peab leppetrahvi ebamõistlikult suureks, on tal õigus esitada kohtule leppetrahvi vähendamise nõue. Kuivõrd tegemist on olulise avaliku huviga seotud veoteenuse lepinguga, on kehtestatud leppetrahvi maksimaalmäär ja sellest tulenevalt nõutav garantiisumma põhjendatud, proportsionaalsed, asjakohased ja kooskõlas RHS § 3 p.-ga 3. IV HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED 15. Kohus leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub VAKO 19.11.2015 otsuse põhjendustega vaidlustatud osas ning tuginevalt

§ 165lg-le 2 puudub vajadus nende põhjenduste kordamiseks.

Alljärgnevalt esitab kohus täiendavad põhjendused. 16.RHS § 6 lg 2 kohaselt toimub teenuste kontsessiooni andmine RHS-i tähenduses hankelepinguga, mille esemeks on CPV määruse VI ja VII lisas nimetatud teenuste tellimine ja mille kohaselt tasu teenuse osutamise eest seisneb kontsessionäärile antud õiguses osutada seda teenust ja saada selle teenuse kasutajatelt tasu teenuse osutamise eest või selles õiguses koos hankija rahalise maksega. Riigikohus on kohtuasjas 3-3-1-39-12 käsitlenud teenuse hankelepingu eristamist teenuse kontsessioonist Euroopa kohtu määratlustele tuginevalt , tuues esile järgmise.”Euroopa Kohus on märkinud direktiivi 2004/17 artikli 1 lg 2 p-dest a ja d tuleneva teenuste riigihanke ja sama artikli lg-st 3 tuleneva teenuste kontsessiooni kohta, et teenuste riigihankelepingu ja teenuste kontsessiooni erinevus seisneb teenuste osutamise eest saadavas tasus. Teenuste riigihankelepingu puhul maksab hankija tasu otse teenuseosutajale. Teenuste kontsessiooni puhul seisneb tasu teenuste osutamise eest kas ainult õiguses realiseerida seda teenust või sellises õiguses koos tasuga (Euroopa Kohtu 10. septembri 2009. a otsus kohtuasjas C-206/08, p 51, ja direktiivi 2004/17 art 1 lg 3 punkt b). Teenuste kontsessiooni tuvastamiseks on vaja veel, et hankija on kontsessionäärile täielikult või vähemalt suures osas üle kandnud riski, mis tal teenust osutades tekib (Euroopa Kohtu 10. märtsi 2011. a otsus kohtuasjas C-274/09, p-d 26, 29). Teenuste osutamisega seotud riski tuleb mõista kui turul esinevate ettenägematuste riski, eelkõige näiteks risk, mis tuleneb teiste ettevõtjate tekitatud konkurentsist, sellest, et teenuste pakkumine ja nõudlus ei ole tasakaalus, osutatud teenuste eest tasuma kohustatud isikute maksejõuetusest; risk, et sissetulekud ei kata teenuse osutamise kulusid, või teenuse osutamata jätmise korral tekkinud kahju eest vastutamisega seotud risk (Euroopa Kohtu 10. novembri 2011. a otsus kohtuasjas C-348/10, p 48 ja seal viidatud kohtupraktika).“. Vaidlust ei ole selles, et avaliku liiniveo korraldamisel tuleb vedajal lähtuda lähtuda HD-s ja hankelepingus sätestatud tingimustest, sh vastustaja ette nähtud põhireiside arvust ja kinnitatud sõiduplaanist, samuti vastustaja kehtestatud sõidupileti hindadest, sealjuures avaliku veoteenuse osutamise kõrvaltegevuseks piletimüügi korraldamise üle otsustamine on samuti hankija poolt piiratud ( vt HD Lisa 8 p.3.3.alap.2). Kuigi vedaja määratleda on, kuidas tehniliselt korraldada piletikontroll, tagatakse toitlustus, reklaam ja teenused pardal , ei saa sellest teha järeldust, et vedajale on antud õigus otsustada liiniveo teostamise tingimuste üle. Käesoleval juhul on VAKO õigesti , analüüsides HD-s sätestatud tingimusi , jõudnud järeldusele, et vaidlusaluse menetluse puhul kontsessiooni tunnuseid ei esine ning hankija ei ole soovinud anda üle avaliku veoteenuse osutamise õigust ja kohustust kontsessioonilepinguga, vaid tegemist on veoteenuse tellimisega Sõru-Triigi liinil hanke alusdokumentides näidatud tingimustel. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendi kohtuasjas 3-3-1-59-05 osas nõustub kohus vastustajaga selles, et viidatud kohtuasjas oli tegemist käesolevast vaidlusest erinevate 10 asjaoludega ning osundatud kohtulahendis käsitletud raklaamikandjate lepingut ja ootepaviljonide lepingut analüüsides on vastustaja põhjendatult jõudnud järeldusele, et neis lepingutes oli valdavalt tegemist isikule õiguse andmisega. Vaidlust ei ole selle üle, et kontsessiooni iseloomustab lepingu täitmisega kaasnevate riskide olulises mahus kontsessionääri kanda jäämine, käesoleval juhul ei nähtu oluliste majanduslike riskide vedaja kanda jäämist. 17. Kaebuse väitel on ooteaja regulatsiooni kehtestamata jätmine selges vastuolus võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja konkurentsi tagamise põhimõttega. Vaidlustusmenetluse ese ja ulatus on RHS vaidlustusmenetlust käsitlevate 7.peatüki sätetega piiritletud RHS rikkumist puudutavate küsimustega ja RHS alusel tehtud või tegemata jäetud otsustega. Riigikohus on 12.12.2011 lahendis kohtuasjas 3-3-1-52-11 ( p.17) selgitanud, et riigihangete seaduse tekstist tuleneb vaidlustuskomisjonile üksnes pädevus hinnata riigihangete seaduse järgimist hankija poolt. Seega on VAKO põhjendatult asunud seisukohale, et “kui seadusandja on otsustanud, et selles menetluses ei ole ooteaeg kohustuslik, siis ei saa hankija otsustus ooteaega hanke alusdokumentides mitte sätestada olla ka vastuolus RHS § 3 p-ga 2.” RHS § 19 on sätestatud menetluskord lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimiseks, sealjuures vastavalt RHS § 19 lõikele 3 järgib hankija lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimisel RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtteid ning sõlmib hankelepingu §-s 5 sätestatud juhtudel kirjalikus vormis. RHS § 19 lg 4 sätestab, et soovist sõlmida selle pareagrahvi lõikes 1 nimetatud hankeleping, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta ületab 40 000 eurot, teatab hankija oma veebilehel või registri veebilehe kaudu. Lisaks eeltoodule on RHS § 19 lihtsustatud korras tellitavate teenustega seoses sätestatud lg-s 5 nõue, mille kohaselt juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hankelepingu eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, on hankija kohustatud lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule järgima käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud tehnilise kirjelduse koostamise reegleid.Samuti on sätestatud § 19 lg-s 6, et pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hankelepingu sõlmimist esitab hankija käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud korras riigihanke aruande ja aruande lisa, kui hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta ületab 40 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt on RHS § 19 üheselt mõistetavalt esile toodud RHS eriosa ( II ptk

1. jj)normid, mida tuleb lihtsustatud menetluse läbiviimisel kohaldada. Sealjuures ei ole § 19 sätestatud, et lihthanke korral tuleks hankelepingu sõlmimisele kohaldada RHS § 69 sätestatut, samuti ei sisaldu ooteperioodi nõue RHS § 3 riigihanke üldpõhimõtete hulgas. Kaebuse esitaja käsitluse korral , mille kohaselt tuleks RHS § 3 sätestatud üldpõhimõtteid sisustada RHS eriosas sätestatud nõuetega, kaoks RHS § 19 sätestatud lihtsustatud menetluse mõte ja erinevus RHS II peatükis sätestatud regulatsioonist. Riigihangete seaduse muudatustega on alates 01.07.2010 üle võetud riigihangete õiguskaitsemeetmete direktiiv( Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.12.2007 direktiiv 2007/66/EÜ) . Nimetatud direktiivi preambuli p 8 kohaselt ooteaega ei kohaldata, kui direktiividega 2004/18/EÜ või 2004/17/EÜ ei nõuta lepinguteate eelnevat avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Õiguskaitsemeetmete direktiivi art 2a lg 1 näeb ette liikmesriigi kohustuse tagada, et art 1 lg 3 sätestatud isikutel oleks piisavalt aega tellija tehtud lepingu sõlmimisotsuse kohta läbivaatamisnõude esitamiseks ning sätestab lg 2 vastavad tähtajad.Sama direktiivi art 2b sätestab ooteaja kohaldamise erandid ja näeb punktis
2. a)ette, et liikmesriigid võivad ette näha, et käesoleva direktiivi art 2a lõikes 2 osutatud tähtaega ei kohaldata juhul, kui direktiiviga 11 2004/18/EÜ ei nõuta lepinguteate eelnevat avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Lisaks märgib kohus, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ mõjualasse ei jää lihtsustatud korras tellitavate teenuste ostmine. Osundatud hankedirektiivi III peatükis „Teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord“ paikneva art 21 kohaselt kehtivad lihtsustatud korras tellitavate teenuste lepingute suhtes üksnes artikli 23 ( tehnilise kirjelduse koostamise) ja art 35 lõike 4 ( hilisem avalikustamise kohustus, kui ületab maksumus ilma käibemaksuta rahvusvahelist piirmäära) nõuded. Eeltoodust tulenevalt RHS, Euroopa Liidu õiguse ja kohtupraktika kohaselt ei pidanud hankija järgima RHS § 69 lg 1 sätestatud ooteaega. Kohus leiab ka, et läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte sisuks ei ole RHS § 69 sätestatud ooteaeg. Riigihankeõiguse põhiprintsiibiks on konkurentsipõhimõtte tagamine ja sellele eesmärgile on allutatud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse kui riigihanke korraldamise põhimõtted, mis on sätestatud RHS § 3. Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendatult sealjuures viidanud ka Riigihangete juhistes sisalduvale seonduvalt läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega. Käesoleval juhul sõlmib hankija HD p. 7.1 kohaselt lepingu madalaima hinnaga pakkumuse alusel. Kohus rõhutab siinkohal, et majanduslikult soodsaim võib olla pakkumus, mis ei ole madalaima hinnaga. Käesoleval juhul on hankedokumentides üheselt mõistetavalt märgitud, et leping sõlmitakse madalaima hinnaga pakkumise alusel. Tulenevalt RHS § 123 lg 3 on igal pakkujal võimalik pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsust esitada VAKO-le viivitamatu taotlus hankemenetluse peatamiseks, eesmärgiga esitada hiljem vaidlustus. Pärast hankelepingu sõlmimist on õigus esitada kahju hüvitamise taotlus vastavalt RHS § 121 lg 5 . Kaebuse viited uuele riigihangete seaduse eelnõule ja selle seletuskirjale ei saa olla aluseks kehtiva RHS tõlgendamisel. 18.Vastustaja on nii vaidlustusmenetluses kui ka kohtumenetluses selgitanud, miks ei ole vastustaja pidanud põhjendatuks ja võimalikuks määratleda konkreetset kuupäeva lepingu lõppemiseks, vaid on otsustatud äramuutva tingimuse kasuks. Pakkujate võrdne kohtlemine tähendab, et kõigi pakkujate esitatud pakkumustele peavad kehtima samad tingimused, seega kõigile pakkujatele peavad olema pakkumuse koostamisel tagatud võrdsed võimalused . Riigihangete seaduse eelnõu (816 SE I) seletuskirjast nähtuvalt „/../Eelnõu § 3 punktis 3 nimetatud taotlejate ja pakkujate erapooletu ja võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et hankemenetluse igal etapil koheldakse taotlejaid ja pakkujaid ühesugusel moel sõltumata teguritest, mis ei ole seotud hanke läbiviimisega. Niisugusteks teguriteks on eelkõige taotlejate ja pakkujate päritolu või asukoht mingis liikmesriigis või piirkonnas. Seega eeldab võrdne kohtlemine ka seda, et mujalt pärit taotlejaid ja pakkujaid koheldakse samal moel nagu oma piirkonna ettevõtteid. Euroopa Kohtu otsustes C-31/87, Beentjees ja C-243/89, Storebelt on võrdse kohtlemise põhimõtet tõlgendatud nii, et hankele esitatavad nõuded ei tohi olla nn kohalikud (lokaalsed), teatud piirkonna pakkujaid soosivad ega diskrimineerivad./../Riigihanke üldpõhimõtteid peaks järgima kõikides hankemenetluse etappides. Seega ei tohi näiteks koostada hankedokumente nii, et hanke objekti määratlus seab pakkujad ebavõrdsesse olukorda. Hankedokumendid peavad olema kõikidele soovijatele kättesaadavad. Pakkujate kvalifitseerimisel ja pakkumuste hindamisel eeldab võrdse kohtlemise nõue seda, et esitatud nõudmised puudutavad ühtmoodi kõiki pakkujaid./../“. 12 Kaebuse väited pakkujate ebavõrdsest kohtlemisest seonduvalt lepingu lõppemise aja kindlaksmääramisega parvlaeva“Soela“ liinilesaabumisest on põhjendamatud. 19. VAKO on põhjalikult käsitlenud kaebuse väiteid seonduvalt lepingu p.9.2 ette nähtud leppetrahvi ja lepingu p.9.5 nõutud leppetrahvide tagamiseks mõeldud krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiiga .VAKO järeldust, et veoteenuse osutamise lõpetamisel ja lepingu erakorralisel ülesütlemisel on leppetrahv kuni 500 000 eurot proportsionaalne ja mõistlik , sealjuures on arvestatud vastustaja seletustega, mida esitati ka halduskohtumenetluses, kaebaja väited ei kummuta . 20.

§ 108

lg 1 tulenevalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja menetluskulu väljamõistmist kaebajalt taotlenud ei ole, seega jäävad kummagi poole menetluskulud tema enese kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse 13