alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.
lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.
Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 11 lg 1 alusel, lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
lg 1 kohaselt, tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. VÕS § 398 lg 1 kohaselt, kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Vastavalt VÕS § 1027, isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. 6 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1, 2 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kohus, tutvudes kohtule esitatud tõenditega, tuvastas, et hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et hageja ja kostja vahel olid lepingulised võlasuhted, sh suulise laenulepingu alusel. Hageja poolt ei ole tõendatud ka asjaolu, et kostja poolt toimus alusetu rikastumine, so et kostja sai hagejalt raha ilma õigusliku aluseta. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja andis kostjale raha summas 3000 eurot (3 ülekandena) ning et kostja on antud summa kätte saanud. Pooled vaidlevad selle üle, kas antud summa oli hageja poolt kostjale antud kui laen, sh suulise laenulepingu alusel, või oli see hageja poolt antud kostjale ja/või kostja perekonnale, sh hageja pojale, kui abi, kingitus, jne, mis ei kuulu tagastamisele. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas poolte vahel toimus laenulepingu (sh suulise) sõlmimine või mitte. Hageja on oma nõude kinnituseks esitanud ainult pangakonto väljavõtted, millest nähtub, et hageja kandis kostja arvelduskontole 3 maksena 3000 eurot (04.10.2012 1 500 eurot, 05.10.2012 1000 eurot ja 08.10.2012 500 eurot). Selgitusena on hageja märkinud „Ülekanne“. Seega ei nähtu hageja poolt esitatud tõendist, et tegemist on laenuga ja/või kostja poolt ilma õigusliku aluseta saadud summaga. Hageja poolt esitatud Teade laenulepingu korralise ülesütlemise kohta on allkirjastatud 02.01.2014, so rohkem kui aasta pärast väidetava laenulepingu sõlmimist. Teatest nähtub, et „….. 01. oktoobril 2012.a. vastavalt Teie suusõnalisele palvele, oli minu poolt väljastatud Teile tähtajatu laen summas 3 000 eurot“. Antud teates teatab hageja, et esitab laenulepingu ülesütlemise avalduse ja palub laen tagastada 65 päeva jooksul avalduse kättesaamisest alates. Kohus, tutvudes hageja poolt esitatud tõenditega, leiab, et hageja ei ole tõendanud lepinguliste suhete olemasolu ega ka alusetu rikastumise fakti. Kostja väitel laenulepingu, sh suulise laenulepingu, sõlmimist hageja ja kostja vahel ei toimunud. Hageja andis raha sõiduauto ostmiseks selle puudujäävas osas – 3 000 eurot ning kandis raha kostja arveldusarvele, kuna hageja poja arveldusarved olid arestitud. Kostja märkis, et hageja teatas raha tagastamise nõudest alles siis, kui kostja ja hageja poeg hakkasid lahutama. Seega on tegemist hageja poolt seatud hilisema tingimusega, mis Lisaks sellele selgitas kostja, et seoses sellega, et hageja osales auto ostmises raha, summas 3000 eurot, andmise teel, esitas ta hageja poja vastu algatatud kriminaalasja raames tsiviilhagi mitte kogu auto maksumuse osas, vaid 3000 euro osas, jättes enda kasuks välja mõistmata hageja poolt antud 3000 eurot. Kostja ütlused leiavad tõendamist nii kostja poolt kohtule esitatud kriminaalasja nr. 13240103313 materjalidega (k. 1, tl. 104-107), kostja poolt kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõttega, millest nähtub, et hageja on ka muul ajal teinud rahaülekandeid kostja arveldusarvele, näiteks 13.06.2011, 21.06.2011, 27.06.2011, 17.10.2011, 29,02.2012, jne, selgitusega „ülekanne“ (k. 1, tl. 117-169), kui ka kostja vande all antud ütlustega 04.12.2015 kohtuistungil (k. 2, tl. 3-4). Kostja poolt oli kohtule esitatud 31.10.2013 tunnistaja C. Z.`i ülekuulamise protokoll kriminaalasjas nr. 13240103313, millest nähtub, et hageja on tunnistajana andnud alljärgnevad ütlused: „Raha kandsin V. arvele, kuna poja arve pangas oli arestitud. V. andis 7 mulle oma arve numbri, ning sellisel viisil ma kandsin raha üle, sellega aidates oma poega ja V.t. Ajavahemikul 04.10.2012 kuni 08.10.2012 ülekantud 3 000 eurot läksid auto ostuks. Siis poeg ütles, et tal jääb puudu 3000 eurot ja palus aidata. /--------/ Veel tean, et mõlemad autod, mis poeg ostis, vormistati V. nimele. Poeg ei tahtnud vormistada autosid enda nimele, kuna kartis, et autod arestitakse võlgade katteks“. (k. 1, tl. 104-107). Kohus peab tõendi hindamisel vajalikuks märkidas ka seda, et hagejat on tunnistajana ülekuulamisel hoiatatud kriminaalvastusest Karistusseadustiku (KarS § 318 ja § 320 järgi, seega eeldab kohus, et hageja 31.10.2013 antud ütlused on tõesed. Seega lükkavad hageja enda 31.10.2013 antud ütlused ümber hageja väited selle kohta, et hageja andis kostjale nendevahelise suulise laenulepingu alusel laenuks 3000 eurot. Ülaltoodud tõenditega ei ole tõendatud, et hageja ja kostja vahel olid lepingulised võlasuhted, so et nende vahel oli sõlmitud suuline laenuleping, mille alusel hageja andis kostjale laenuks 3000 eurot. Hageja ei ole tõendanud ka alusetu rikastumise asjaolu esinemist. Kohtu arvamuse kohaselt oleks võinud alusetu rikastumisega olla tegemist juhul, kui kostja oleks kriminaalmenetluse raames esitanud hageja poja vastu haginõude kogu auto maksumuse, so 6 700 euro nõudes. Kuna kostja seda ei teinud, esitades nõude ainult poole auto ostuks antud summa ulatuses, siis ei ole alusetu rikastumine tõendatud. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja nõue ei ole tõendatud ja põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus kostja menetluskulud hageja C. Z.`i kanda. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kostja esindaja palus jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Riigilõiv Koos hagiga esitas hageja kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. 19.11.2014 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse ja vabastas hageja täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel võlgnevuse väljamõistmise nõudelt (k. 1, tl. 56). Vastavalt TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse 8 temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. TsMS § 190 lg 7 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Vastavalt RLS kuulub hagilt hinnaga kuni 3000 eurolt tasumisele riigilõiv summas 275 eurot. Kohus, hinnates hageja majanduslikku seisundit, leiab, et see ei ole menetlusabi andmise seisuga paranenud ning riigilõivu hageja kanda jätmine raskendaks oluliselt hageja majanduslikku olukorda, vabastab hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest ja jätab riigi menetlusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Õigusabikulud Kostja esindaja esitas kohtule taotluse, milles palub hagejalt välja mõista menetluskulud (õigusabikulud) summas 360 eurot. Kohus tutvunud taotlusega, leiab et taotlus on põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on tunnistajatasu, ekspertiisitasu. Menetlusosalise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks (TsMS § 144 p 1). Käesolevas tsiviilasjas esindas kostjat TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. Asja materjalidest nähtub, et kostja esindaja on esitanud kohtule vastuse hagiavaldusele (k. 1, tl. 68-70, mahuga 3,0 lk); kostja seisukoha ja taotluse (k. 1, tl. 114-115, mahuga 2,0 lk) osalenud maakohtu 08.06.2015 ja 04.12.2015 kohtuistungitel (k. 1, tl. 103-110, 45 minutit ja k. 2, tl. 1-9, 1 tund, kokku 1 tund ja 45 minutit). Kokku on kostja esindaja esitanud Viru Maakohtule 2 sisulist menetlusdokumenti kogumahuga 5,0 lk. Lisaks on kostja esindaja osalenud kahel kohtuistungil, kokku 1 tund 45 minutit. Kokku on esindajal kulunud vastuse ja taotluse koostamiseks ning asja kohtus arutamiseks 5,0 tundi, kogusummas 360 eurot (vastavalt menetluskulude nimekirjale). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase võlaõigusliku nõudega, leiab kohus, et õigusabi osutamise ajakuluna märgitud 5,0 tundi on põhjendatud (sisaldab nii menetlusdokumentide koostamise kui ka kohtuistungitel osalemiseks kulunud ajakulu). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu oli 72 eurot (360/5=72; esindaja ei ole märkinud, kas summa sisaldab või ei sisalda käibemaksu). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas 9 nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on kostja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Eeltoodu põhjal on kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 360 eurot /5x72/. Seega leiab kohus, et hagejalt kostja kasuks väljamõistetav põhjendatud õigusabikulu moodustab 360 eurot. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 190 lg 4, 7, § 386 lg 4, § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.