Obsah (6)

§ 442§ 210§ 457§ 460§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 5. november 2012. a Tartu Tsiviilasja number 2-11-

§ 442

lg 8); 7) on arusaamatu, miks pidas kohus vajalikuks õigusjärgluse küsimust analüüsida; 8) ei ole kohus käsitlenud OÜ Narsil avaldusi ja põhjendusi selle kohta, et täitemenetluse läbiviimine mitteõigustatud isiku avalduse alusel rikub mitte ainult OÜ Narsil õigusi, vaid ka kahjustab tõsiselt tema materiaalseid huvisid.

1. OÜ Alavest (pankrotis) pankrotihaldur vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta OÜ Narsil kanda. Vastuväidete põhjenduste kohaselt: 1) on kohus õigesti väljendanud, et nõudele on vastu vaieldud põhjusel, et nõue oli loovutatud; 2) ei ole kostja kunagi vaidlustanud ega ümber lükanud seda asjaolu, et 15.01.
2. a nõude loovutamise lepinguga on OÜ Alavest nõude loovutanud UÜ-le Neeva Ehitus (pankrotis). OÜ Alavest (pankrotis) pankrotihaldur tõi oma kirjalikus vastuses välja need asjaolud, mis kinnitasid, et antud juhul on tegemist OÜ Narsil poolt hageja menetlusõiguste pahauskse kasutamisega, samuti asjaolude ja tõendite varjamisega ning kohtu eksitusse viimisega. Kuna nõude loovutamise leping oli sõlmitud lihtkirjalikult, ei olnudki võimalik UÜ-l Neeva Ehitus (pankrotis) nõuda täitemenetluse algatamist, kuna tal puudus kohtulahend ning notariaalne dokument nõude loovutamise kohta. Nimetatud asjaoludest, et nõude loovutamine toimus lihtkirjaliku lepinguga ning UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) puudub võimalus nõude sundsissenõudmiseks, olid OÜ-le Narsil teada tsiviilasjade nr 2-11-371 ja 2-11-5905 menetlusest, kuid käesoleva hagiavalduse esitamisel on hageja (OÜ Narsil) nimetatud asjaolusid kohtu eest varjanud; 3) ei oma nõude loovutamine kohtulahendi täitmise seisukohalt tähendust, kuna lihtkirjaliku lepingu alusel ei saanud olla UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) täitemenetluses sissenõudjaks; 4) on ebaõige OÜ Narsil seisukoht, et nõude loovutamise leping määrab kindlaks, kes on täitmiseks õigustatud isik; 5) ei olnud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses poolte vahel vaidlust selle asjaolu osas, kes on nõudeõiguse omanik. Kuna poolte vahel sellekohane vaidlus puudus – kes on nõudeõiguse omanik, siis on täiesti asjakohatud apellandi sellekohased väited nagu 4 kohus oleks pidanud võlaõigusseaduse sätetele tuginedes analüüsima, kes on nõudeõiguse omanik; 6) väljuvad apellandi väited vaidluse piiridest. Kohtul polnud mingit kohustust hakata tõlgendama 09.06.
3. a OÜ Alavest (pankrotis) ja UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) vahel sõlmitud kokkuleppe sisu ega andma sellele hinnanguid osas, millised kohustused üle anti; 7) on kohus õigesti kohaldanud TMS § 221, kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis omavadki tähtsust ainult need asjaolud, mis ka kinnitavad või lükkavad ümber, et sundtäitmine on lubamatu. Antud juhul puuduvad asjaolud, mis kinnitaksid, et sundtäitmine saaks olla OÜ Narsil suhtes lubamatu. Samuti on täeisti kohatud OÜ Narsil viited Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-134-07, sest antud vaidluses ei saa olla mingitki vaidlust täitedokumendi osas, sest tegemist on jõustunud kohtulahendiga; 8) ei oma antud juhul tähendust väited vabatahtliku täitmise kohta, kuna OÜ Alavest (pankrotis) ning UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) on andnud OÜ-le Narsil oma 13.06.
4. a teatega vabatahtliku täitmise tähtaja ning samuti oli võlgnikul õigus esitada kõik oma vastuväited; 9) teab OÜ Narsil nõude loovutamisest juba 15.01.2008, seega tal juba 4 aastat olnud võimalus kõikvõimalike vastuväidete ja seisukohtade esitamiseks ning läbirääkimiste pidamiseks; 10) märgib OÜ Alavest (pankrotis) pankrotihaldur, et OÜ Narsil poolt on kohustus, mis tuleneb 14.12.
5. a Riigikohtu otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-136-09 ja mis sai täidetud täitemenetluses nr 095/2011/1638, on täidetud võlausaldajale UÜ Neeva Ehitus (pankrotis). Vastustaja taotleb, et ringkonnakohus võtaks täiendava tõendina asja juurde UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) pankrotihalduri 04.04.
6. a e-kirjaga OÜ-le Narsil edastatud 05.03.
7. a digitaalselt allkirjastatud teatise. Nimetatud tõendit ei olnud vastustajal võimalik varem esitada, kuna see oli koostatud alles 04.04.
8. a. Vastustaja jaoks on uue tõendiga tõendatud, et täitedokumendiks olevast kohtulahendist tulenev nõue on täidetud sellele isikule, kellele OÜ Narsil soovis seda täita. OÜ Alavest (pankrotis) pankrotihaldur palub arutada asja ilma tema osavõtuta ning arvestada tema poolt esitatud kirjalikke väiteid ja seisukohti.
9. OÜ Narsil esitas täiendava seisukoha vastustaja seisukohtadele. Seisukoha kohaselt: 1) ei ole OÜ Narsil nõus väitega, et OÜ Alavest omandas 13.06.
10. a kokkuleppega õigused olemasoleva täitedokumendi suhtes (sh õiguse olla sissenõudjaks täitemenetluses) ja et sellest kokkuleppest tulenebki OÜ Alavest õigus esitada täiteavaldus. Kuna nii 09.06.
11. a OÜ Alavest (pankrotis) ja UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) kokkulepe, kui 20.06.
12. a OÜ Alavesti täiteavaldus kohtutäiturile on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (14.12.2009 a), siis on OÜ Narsil hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 alusel absoluutselt õigustatud; RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust muuta maakohtu otsuse lõppjäreldust. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada maakohtu põhjendusi. 5
14. Täitemenetluse formaliseerituse põhimõtte kohaselt, kui kohtutäiturile esitatakse TMS § 2 l-s 1 nimetatud ja nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse ja tal ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Asjas puudub vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude üle: • 13.09.2004 esitas OÜ Alavest hagi 696 287 kr saamiseks OÜ Narsil vastu; • 15.01.2008 loovutas OÜ Alavest hagimenetluses oleva nõude lihtkirjaliku lepinguga UÜ-le Neeva Ehitus (lk 6); • 03.
15. 2008 teatas OÜ Alavest nõude loovutamisest OÜ-le Narsil (lk 8); • 14.12.2009 tegi hagiasjas Riigikohus tsiviilasjas 3-2-1-136-09 lahendi ja mõistis OÜ-lt Narsil välja 545 867 kr OÜ Alavest kasuks; • OÜ Alavest esitas Riigikohtu lahendi tsiviilasjas 3-2-1-136-09 kohtutäiturile sundtäitmise algatamiseks OÜ Narsil vastu; • 09.06.2011 sõlmisid OÜ Alavest (pankrotis) ja UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) kokkuleppe, millega leppisid kokku, et jõustunud kohtulahendi alusel esitab täitemenetluse algatamise avalduse OÜ Alavest (pankrotis); • 05.03.2012 esitas UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) teatise, milles märgib, et OÜ Alavest (pankrotis) ja UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) leppisid kokku, et täitedokumendist (tsiviilasi nr 3-2-1-136-09) tuleneva nõude sissenõudmist täitemenetluses teostas OÜ Alavest (pankrotis. Samas kinnitab UÜ Neeva Ehitus (pankrotis), et tsiviilasjas nr 3-2-1-136-09 tehtud lahend on täidetud ja UÜ-l Neeva Ehitus (pankrotis) ei ole loovutatud nõudeid OÜ Narsil vastu; Ringkonnakohus märgib, et täitmisele esitatud nõude osas kestis hagimenetlus 13.09.2004 kuni 14.12.
16. OÜ Alavest, kes oli hageja, teavitas kostjat, käesolevas menetlusetapis apellanti, menetluse kestel hagi aluseks oleva nõude loovutamisest kolmandale isikule (eriõigusjärglasele). Asja materjalidest nähtub, et õigusjärglane ei soovinud menetlusse astuda hageja asemel, menetlusosalised ei taotlenud tema kaasamist ka kolmanda isikuna. Kostja ei esitanud vastuväidet hagejale ka

§ 210lg 4 alusel.

Kostjal puudusid vastuväited selles osas, et kohus tegi tsiviilasjas nr 3-2-1-136-09 lahendi hageja suhtes, kes oli nõude kehtivalt loovutanud.

§ 457

lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. 11. Apellandi väide, et kui hageja loovutas menetluse ajal nõude, siis on jõustunud kohtuotsus kohustuslik üksnes õigusjärglase suhtes, ei ole õige.

§ 460

lg 1 esimese lause kohaselt kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Selleks, et õigusjärglane saaks õiguseellase kohta tehtud lahendit täitmisele pöörata peab lisaks eriõigusjärgluse staatusele olema täidetud ka TMS § 18 lg 1 sätestatud eeldused. Asjas puudub vaidlus, et õigusjärglase (UÜ Neeva Ehitus) osas ei olnud TMS § 18 lg-s 1 toodud eeldused täidetud, kuna loovutamine oli vormistatud lihtkirjaliku dokumendiga. Sellises olukorras puudus kohtutäituril alus võtta täitmiseks õigusjärglase täitmisavaldust. Juhul kui seda oleks tehtud, siis oleks võlgnikul õigus esitada TMS § 220 lg 1 alusel hagi 6 sissenõudja vastu ja vaidlustada täitedokumendi täitmisele võtmine käesoleva seadustiku §-s 18 sätestatud juhul. Õigusjärglasel aga oleks olnud õigus, kui ta sissenõudjana ei tõenda õiguste üleminekut TMS § 18 lõikes 1 nimetatud dokumendiga, esitada hagi võlgniku vastu nõudega tunnustada täitedokumendist tuleneva õiguse või kohustuse üleminekut. Õigusjärglane tsiviilasja nr 3-2-1-136-09 otsuse täitmise küsimuses ei kasutanud TMS § 18 lg 3 sätestatud hagi esitamise õigust. Ringkonnakohus märgib, et eelnimetatud täitemenetluse seadustiku sätted kaitsevad piisavas ulatuses võlgnikku (kostjat) selle eest, et kolmas isik, kelle õigus täitmist nõuda ei ole piisavalt tõendatud, ei saaks kohtulahendist tulenevat nõuet võlgniku suhtes täitmisele pöörata. Tsiviilkohtumenetluses poolte vahetumist käsitlevad reeglid on aga sätestatud eelkõige selle eesmärgiga, et vaidlusaluse asja võõrandmise lubatavus oleks minimaalsete piirangutega, kuid sellega ei oleks võimalik tekitada teistele menetlusosalistele raskusi oma õiguste maksmapanekul.

1. Ringkonnakohtu arvates ei esine käesolevas asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseid TMS § 221 lg 1 mõttes, kuna sundtäitmiseks esitatud nõuet ei olnud võlgnik eelnevalt rahuldanud, seda ei olnud ajatatud ega tasaarvestatud.
2. Ringkonnakohtu arvates puudub võlgnikul õigus määrata, kes jõustunud otsuse sundtäitmisele pöörab, kui tegemist on seadusest tuleneva õigustatud isikuga. Kohtulahendis märgitud menetlusosaline, kelle kasuks on rahaline summa välja mõistetud, seda on. Kui täitmist nõuab õiguseellane, siis puudub võlgnikul täitemenetluses õigus esitada vastuväide, et tema soovib täita õigusjärglasele. Juhul kui nõue loovutati lihtkirjalikult ja pooled seda ümber ei vormista ning õigusjärglane ei esita hagi TMS § 18 lg 3 alusel, siis säilib õiguseellasel täitmise nõue ja õiguseellane ning -järglane peavad täidetud nõude alusel saadu omavahel sisesuhte raames jaotama. Võlgnik aga vabaneb kohtulahendi täitmisega – ükskõik kummale, kas õiguseellasele või -järglasele - kohustuse täitmisest. Ringkonnakohus märgib, et kuna nõuded on VÕS § 164 alusel vabalt loovutatavad ning nõuet on võimalik ka tagasi loovutada, siis ei ole relevantne apellandi vastuväide, et tema kaotas nõude sundtäitmisega võimaluse esitada õigusjärglase ehk uue võlausaldaja vastu vastuväiteid ja pankrotimenetluses tasaarvestuse avaldust. VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. VÕS § 171 lg 3 kohaselt võib võlgnik talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja arvatud juhul, kui: 1) võlgnik on oma nõude omandanud kolmandalt isikult ja ta teadis või pidi selle nõude omandamisel teadma, et tema vastu suunatud nõue on loovutatud; 2) võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi. Eeltoodust tuleneb, et võlgnik on kaitstud ulatuses, milles tal on nõuded senise võlausaldaja vastu, kuid seadus ei taga, et võlgnikule peab olema tagatud alati vastuväidete ja tasaarvestuse võimalus uue võlausaldaja suhtes. 7
3. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171

lg 1 alusel apellandi kanda.

§ 174

lg 1 esimese lause alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest Üllar Roostoja Kai Kullerkupp 8 Andra Pärsimägi