← Eesti

2-10-17387/59

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a Tartu Tsiviilasja number 2-10-17387 Tsiviilasi G.T. hagi Eesti Vabariigi vastu töövaidluses Tsiviilasja hind 1595 eurot apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  3. veebruari
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik G.T. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (hageja): G.T. (isikukood: XXXX; elukoht: KohtlaJärve Estonia XXXX) Vastustaja (kostja): Eesti Vabariik Ida-Viru Maavalitsusee kaudu, esindaja Riho Breivel
  5. Jätta Viru Maakohtu
  6. veebruari
  7. a otsus esindajad RESOLUTSIOON muutmata.
  8. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud G.T. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  9. G.T. esitas hagi Ida-Viru Maavalitsuse vastu töövaidluses.
  10. Ida-Viru Maavalitsus hagi ei tunnistanud. MAAKOHTU LAHEND
  11. Viru Maakohus jättis 13.02.
  12. a otsusega G.T. hagi Eesti Vabariigi vastu töövaidluses rahuldamata aegumise tõttu. Kohus jättis menetluskulud G.T. kanda. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Hageja töötas XXXX Lastekodus kasvatajana alates 16.03.
  13. a – 01.12.
  14. a (tl 36). 24.11.
  15. a esitas G.T. avalduse töölepingu lõpetamiseks (tl 63). Tööleping lõpetati alates 01.12.
  16. a TLS § 85 p 1 alusel (töötajapoolse ülesütlemisega) (tl 6, 65). Hageja esitas avalduse töövaidluskomisjonile 15.02.
  17. a. Töövaidluskomisjon jättis 23.03.
  18. a otsusega (töövaidlusasi nr 9.1-2/599-2010) avalduse rahuldamata leides, et nõue on aegunud (tl 9-11). Tööandja esitas nii töövaidluskomisjonis kui kohtumenetluses aegumise vastuväited ja leidis, et hageja on mööda lasknud seaduses sätestatud 30-päevase vaidlustamistähtaja. Kostja leidis, et kuna töölt vabastamise käskkirjast sai hageja teada 25.11.
  19. a, algas kaebetähtaeg samast päevast ja lõppes 28.12.
  20. a. Hageja aegumise vastuväidetega ei nõustunud ja kinnitas, et töölepingu lõpetamisest sai tema teada 03.02.
  21. a ehk kui lõppes töövõimetusleht. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Hageja palus kohtul tunnistada töölepingu lõpetamise (TLS § 85 lg 1 alusel) tühisust, mõista välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 23 100 krooni ehk 1 476, 36 eurot ja lõpetada tööleping alates 01.12.
  22. a. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 2 järgi on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. TLS § 105 lg 1 kohaselt peab hagi kohtule või avalduse töövaidluskomisjonile ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates 2 ülesütlemisavalduse saamisest. Sama paragrahvi
  23. lõike järgi, kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Töövaidluskomisjon leidis, et TsÜS § 135 lg 1 kohaselt sai avalduse esitamise tähtaeg alguse alates 24.11.
  24. a ja viimane päev töövaidluskomisjoni pöördumiseks oli 28.12.
  25. a. Hageja väitis töövaidluskomisjonis, et haiguslehel viibimise tõttu ei saanud ta avaldust tähtaegselt esitada. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta hageja kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  26. G.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse osas ja uue otsuse tegemist, millega jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) lükati kostja süül, kes ei ilmunud 31.10.
  27. a kohtuistungile, istung mitu korda edasi ja seetõttu kandis hageja märkimisväärseid kulusid; 2) on hageja sissetulek 227,47 eurot ja 49,79 eurot lisatasu ravimite ostmiseks.
  28. Eesti Vabariik Ida-Viru Maavalitsuse kaudu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt kannab TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna Viru Maakohus jättis G.T. hagi rahuldamata, on kohus põhjendatult jätnud menetluskulud tema enda kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  29. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
  30. veebruari
  31. a otsus muutmata. Maakohus on otsuses märkinud ekslikult kostjaks IdaViru Maavalitsuse, õigeks kostjaks tuleb lugeda Eesti Vabariik Ida-Viru Maavalitsuse kaudu.
  32. G.T. esitas apellatsioonkaebuses väite, et menetluskulude jaotamisel oleks kohus pidanud arvestama sellega, et kostja ei ilmunud 31.10.
  33. a kohtuistungile ja seetõttu lükati istung edasi. TsMS § 169 lg 1 kohaselt kannab menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Tsiviilasja toimikust nähtub, et XXXX Lastekodu ei ilmunud 31.10.
  34. a kohtuistungile (tl 102). Samas saatis Eesti Vabariik Ida-Viru Maavalitsuse kaudu 05.10.
  35. a maakohtule teate XXXX Lastekodu tegevuse lõpetamise kohta, mille kohaselt lõpetati lastekodu tegevus 31.08.
  36. a (tl 91). 31.10.
  37. a kohtuistungil taotles hageja esindaja kostja asendamist. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele TsMS § 169 lg 1, sest XXXX Lastekodu ei põhjustanud oma tegevuse tõttu istungi edasilükkamist. XXXX 3 Lastekodu tegevus lõpetati Ida-Viru maavanema 30.06.
  38. a korralduse alusel juba alates
  39. augustist
  40. a. Maakohus saatis teate kostja tegevuse lõpetamise kohta teadmiseks nii hagejale (tl 101) kui ka hageja esindajale (tl 97). Järelikult oli hagejal võimalik taotleda kostja asendamist juba enne 31.10.
  41. a kohtuistungit, kuid hageja seda ei teinud. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus õigesti TsMS § 162 lg 1 ja jättis menetluskulud hageja kanda, kelle kahjuks otsus tehti.
  42. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta G.T. kanda kohaselt. Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson 4 TsMS § 171 lg 1 Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.