← Eesti

3-15-2704/20

Obsah (8)§ 278§ 279§ 213§ 223§ 116§ 201§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 7. jaanuar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-270

§ 278lg 1).

Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (

§ 278lg 3).

Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (

§ 279lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 2133-15-2704 lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Lääne Maavalitsus alustas Lääne maavanema 16.09.2015 korralduse nr 1-1/15-147 alusel lihtsustatud korras tellitava teenuse riigihanke „Operaatori leidmine Sviby-RohukülaSviby reisiparvlaevaliinile“ (viitenumber 167094) menetlust. Korraldusega kinnitati hankedokumendid (HD) „Pakkumuse esitamise ettepanek ja hinnapäring“.
  2. AS Saaremaa Laevakompanii esitas 28.09.2015 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles taotleti hankija kohustamist viima riigihanke alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla ning vaidlustati riigihanke läbiviimist lihtsustatud korras tellitava teenuse menetlusena. Kaebaja leidis muuhulgas, et kuivõrd tegemist oli teenuse kontsessiooniga, puudus alus riigihanke läbiviimiseks lihtsustatud korras ning igal juhul jättis hankija õigusvastaselt kehtestamata eduka pakkumuse väljaselgitamise ja hankelepingu sõlmimise vahele jääva ooteaja.
  3. VAKO jättis 19.10.2015 otsusega nr 209-15/167094 vaidlustuse osaliselt läbi vaatamata, rahuldas vaidlustuse osaliselt ja jättis vaidlustuse rahuldamata osas, mis puudutas valitud hankemenetluse liigi õiguspärasust (p 6) ning hankelepingu sõlmimisele eelneva kohustusliku ooteaja ettenägemata jätmist (p 8.3). VAKO põhjendused seoses vaidlustuse osalise rahuldamata jätmisega olid järgmised. Vaidlusalune teenus on nimetatud Euroopa Komisjoni 28.11.2007 määruse nr 213/2008 VII lisas CPV koodi 63726600-0 (laeva opereerimisteenus) all. Seega on täidetud üks eeldus lihtsustatud korras tellitava teenuse menetluse läbiviimiseks. Vedajal puudub hankelepingu täitmisel õigus ja vabadus määrata liiniveo tingimusi, ta peab lähtuma HD-s sätestatud nõuetest. Tegemist ei ole teenuse osutamise õiguse üleandmisega. Teenuse hankelepingu puhul maksab hankija teenuse osutajale tasu, teenuse kontsessiooni puhul aga seisneb tasu teenuste osutamise eest õiguses teenust osutada. Hankelepingu esemeks on reisijate-, sõidukite ja nendega veetava kauba veo korraldamine ja teostamine Sviby-Rohuküla-Sviby reisiparvlaevaliinil ning sõidupiletite müük. Selleks annab hankija vedajale reisiparvlaeva Ormsö, mida võib kasutada ainult hankelepingu täitmiseks. Kõik muud veod peavad olema hankijaga kooskõlastatud. Vedajale makstakse reisitasu, periooditasu, kütuse- ja kaldavoolutasu ning lisaks jääb vedajale piletitulu. Seega hüvitatakse vedajale kõik liiniveoga seotud kulutused. Hankelepingu p-s 30 nähakse lisaks ette võimalus alates
  4. a I kvartalist kord aastas reisitasu ja periooditasu suurust korrigeerida ning HD p 3.8 järgi kaetakse operaatorteenuse kulud riigieelarvest. Piletitulu jäämine vedajale ei tähenda teenuste kontsessiooni. Prognoositava piletituluga saab pakkuja oma pakkumuses arvestada. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi põhjust, mis annaks aluse eeldada, et reisijate ja veoste arv võiks võrreldes viimaste aastatega hankelepingu täitmise perioodil olulisel muutuda (väheneda). Teenuste kontsessioon eeldab, et kontsessionäär võtab enda kanda teenuse osutamisega seonduvad riskid, milleks võivad olla konkurents, teenuse nõudluse vähenemine, teenuste eest tasuma kohustatud isikute maksejõuetus ja see, kui tulud ei kata ära kulusid. Riskidest võiks kõne alla tulla nõudluse vähenemine ja sellest tulenevad võimalikud raskused liiniveo kulude katmisel. Vaidlustusmenetluses ei leidnud tõendamist ning 2

(8)3-15-2704 ka hanke alusdokumentidest ei tulene, et hankija poolt tellitava teenuse osutamisega seonduvad riskid lähevad üle vedajale. Pakkuja riskiks on ka see, kui ta jätab madalaima maksumusega pakkumuse esitamise eesmärgil osad kulud ja/või reaalse piletitulu oma pakkumuses arvestamata. See ei muuda aga teenust kontsessiooniks. Riigihangete seadus (RHS) ei näe lihtsustatud korras tellitava teenuse tellimisel hankijale kohustust RHS § 69 lg-s 1 ettenähtud 14-päevast ega ka muud ooteaega rakendada. Kui seaduseandja on otsustanud, et selles menetluses ei ole ooteaeg kohustuslik, siis ei saa hankija otsustus ooteaega HD-s mitte sätestada olla vastuolus RHS § 3 p-ga
  1. Kui vastustaja sõlmib hankelepingu selliselt, et kaebaja ei jõua enne hankelepingu sõlmimist vastustaja otsuseid vaidlustada, siis on tal RHS § 117 lg 3 alusel õigus nõuda kahju hüvitamist või hankelepingu tühisuse tuvastamist.
  2. AS Saaremaa Laevakompanii esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO otsuse tühistamiseks osas, milles tema vaidlustus jäeti rahuldamata, ning Lääne maavanema korralduse tühistamiseks või vastustaja kohustamiseks viima HD õigusaktidega kooskõlla ooteaega puudutavas osas. Vastustaja valitud hankemenetluse liik on õigusvastane, sest tegu on teenuste kontsessiooniga. Seega oleks vastustaja pidanud korraldama kas avatud või väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse. CPV määruse VII lisas loetletud teenuste puhul saab korraldada lihtsustatud korras tellitava teenuse hanke juhul, kui tegemist on tavapärase teenuse osutamise ja tellimisega, mille puhul ei kandu tasuvuse risk üle teenuse osutajale. HD p-st 3.6 ja hankelepingu p-st 24 tulenevalt jääb aga vedaja kanda risk, kui piletitulu ei kata prognoositud tulu. HD p-st 3.6 nähtuvalt ei ole tulu teenimise võimalus kuigi paindlik ega vedaja riske maandav. VAKO on andnud hankelepingu esemele ja teenuse määratlemisele vale sisu. Teenuste kontsessioon ei eelda täielikku vabadust teenuse osutamise tingimuste kujundamisel ning on elementaarne, et ka kontsessiooni puhul määrab hankija teenuse osutamiseks teatud miinimumnõuded ja tingimused. Samas on HD järgi ka vedajale jäetud võimalus teenuse osutamise tingimusi kujundada. Kuna lepingu rahastamise allikaks on mh sõidupiletite müügist saadud tulu, jäävad teenuse osutamisega seotud riskid kaebaja kanda. Hankija poolt piletihindade kehtestamine ei ole kontsessiooni välistav asjaolu. Kontsessioonilepingu olemusele viitab ka see, et parvlaeva teenuse osutamise riskid, sh projekti õnnestumise riski, kannab suuremas osas vedaja, mitte hankija. Ka jääb vedajale alati risk, et eelarves ei nähta piisavalt palju vahendeid tulevase aasta ühistransporditoetuse maksmiseks. Vedajale jääv piletitulu vedajale jäävat riski ei välista ning pakkumuse tegemisel ei saa tulevase mahu ja piletitulu prognoosimisel igal juhul arvestada ka senise statistikaga. Isegi lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimise korral pidanuks vastustaja tulenevalt võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja konkurentsi tagamise põhimõtetest siiski kehtestama eduka pakkumuse väljaselgitamise ja hankelepingu sõlmimise vahele ooteaja. Ka uus RHS eelnõu näeb ette, et sotsiaal- ja eriteenuste menetluse puhul kuulub ooteaja regulatsioon igal juhul kohaldamisele (RHS eelnõu § 123 lg 9 ja § 119 lg 1). Kahju hüvitamise taotluse esitamise võimalus ei õigusta hankijat rikkuma riigihangete korraldamise aluspõhimõtteid. Regulatsioon, mis välistab võimaluse lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimise korral vaidlustuse esitamiseks, on põhiseadusevastane. Lisaks kaebaja õiguste kaitsele tuleb arvestada ka avalike huvidega ning RHS § 3 p-s 1 ette nähtud avalike vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõttega.
  3. Lääne Maavalitsus palus jätta kaebus rahuldamata, leides, et menetluse läbiviimine lihtsustatud korras tellitava teenuse riigihankena on õiguspärane, sest kontsessiooni tunnused puuduvad. Hankeleping ei võimalda teenust osutada vedaja enda tingimustel, vaid teenuse osutamine toimub hankija poolt kindlaks määratud tingimuste alusel. Vedajale on maksimaalsed piletihinnad eelnevalt ette nähtud ning pelgalt võimalus piletihinda langetada ei 3
(8)3-15-2704 ole oma olemuselt tõeline turul ettenägematute olukordade riski ülekandumine vedajale. Lisaks peab vedaja arvestama ka HD lisa 7 „Reisiparvlaeva Ormsö kasutusse andmise tingimused“ sätestatuga. Lisa 7 p 2 alapunkti 1.2 (muudetud vastustaja 24.09.2015 korraldusega) antakse vara vedajale kasutamiseks üksnes Sviby-Rohuküla liinil ning p-st 3.1.1 tuleneb vedaja kohustus kasutada vara mh eesmärgipäraselt ja sihtotstarbeliselt. Kuigi vaidlustatud HD kohaselt kuulub piletitulu vedajale, ei anna see alust väita, et majanduslik risk teenuse osutamisel kuulub suures osas või täielikult vedajale. HD alusel maksab hankija vedajale teenuse osutamisega kaasnevate reisi- ja kütusekulu katteks tasu, mille osakaal kulude katmisel on oluliselt suurem kui vedaja prognoositud piletitulu. RHS-st ei tulene hankija kohustust RHS § 19 alusel hankemenetlust läbi viies järgida RHS § 69 lg 1 sätestatud kohustusliku ooteaja regulatsiooni. Vastustaja järgib riigihangete üldpõhimõtteid. Lisaks on vastustaja HD-s sätestanud, et teavitab osalejaid oma otsustest ja on seda kinnitanud ka VAKO menetluses. Ooteaja puudumine vaidlusaluses menetluses ei ole põhiseadusega vastuolus. 6. Tallinna Halduskohus jättis 27.11.2015 otsusega AS Saaremaa Laevakompanii kaebuse rahuldamata. RHS § 19 lg 1 järgi ei ole hankija kohustatud korraldama RHS-s sätestatud korras hankemenetlust teenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatavast maksumusest rohkem kui 50% moodustavad CPV määruse VII lisas nimetatud teenused. Kõnealuse hanke klassifikatsioon (CPV) on 63726600-0 (laeva opereerimisteenused), seega kuulub hangitav teenus Euroopa Komisjoni määruse nr 213/2008 VII lisas nimetatud teenuste hulka (transpordi abi- ja lisateenused). Riigikohtu halduskolleegium on 05.11.2012 otsuses haldusasjas nr 3-3-139-12 (p 21) teenuste riigihankelepingu ja teenuste kontsessiooni erinevuse kohta selgitanud, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt seisneb nendevaheline erinevus teenuste osutamise eest saadavas tasus. Teenuste riigihankelepingu puhul maksab hankija tasu otse teenuseosutajale. Teenuste kontsessiooni puhul seisneb tasu teenuste osutamise eest kas ainult õiguses realiseerida seda teenust või sellises õiguses koos tasuga (Euroopa Kohtu 10.09.2009 otsus kohtuasjas C‑206/08, p 51). Teenuste kontsessiooni tuvastamiseks on lisaks vaja, et hankija on kontsessionäärile täielikult või vähemalt suures osas üle kandnud riski, mis tal teenust osutades tekib (Euroopa Kohtu 10.03.2011 otsus kohtuasjas C‑274/09, p-d 26 ja 29). Teenuste osutamisega seotud riski tuleb mõista kui turul esinevate ettenägematuste riski, eelkõige näiteks risk, mis tuleneb teiste ettevõtjate tekitatud konkurentsist, sellest, et teenuste pakkumine ja nõudlus ei ole tasakaalus, osutatud teenuste eest tasuma kohustatud isikute maksejõuetusest, või risk, et sissetulekud ei kata teenuse osutamise kulusid, või teenuse osutamata jätmise korral tekkinud kahju eest vastutamisega seotud risk (Euroopa Kohtu 10.11.2011 otsus kohtuasjas C‑ 348/10, p 48). Kui teenuseosutaja tasu tuleb vaid kolmandatelt isikutelt, piisab kontsessioonisuhte määratlemiseks, kui hankija poolt üle antud risk on väga väike (Euroopa Kohtu 10.03.2011 otsus kohtuasjas C‑274/09, p 33). Praegusel juhul puudub hanke võitnud vedajal majanduslik vabadus teenuse osutamise tingimusi määrata. HD ja hankelepingu kohaselt tuleb vedajal avaliku liiniveo korraldamisel lähtuda HD-s ja hankelepingus sätestatud tingimustest ning vastustaja kehtestatud sõidupileti piirhindadest. Seega osutab vedaja parvlaevateenust vastavalt vastustaja esitatud tellimusele. Vastustajal on õigus kontrollida vedaja poolt veo korraldamist. Vedajal on küll õigus teostada ka juhuvedusid, kuid üksnes kooskõlastatult vastustajaga ning hankelepingu täitmist ohustamata, kusjuures juhuvedude osas on ette nähtud piirangud tulu saamisele. Kuigi piletitulu jääb vedajale, ei ole vastustaja poolt vedajale makstavaid muid tasusid arvestades piletihinnal teenuse osutamise kulude hulgas kuigi suurt kaalu. Euroopa Kohus on 10.03.2011 otsuses asjas nr C-274/09 (p 33) märkinud, et kui teenuseosutaja tasu tuleb vaid kolmandatelt isikutelt, siis järeldamaks, et tegu on teenuste kontsessiooniga, 4
(8)3-15-2704 piisab ka sellest, et hankija üle antud äririsk on väga väike. Sellest tulenevalt eeldab teenuse kontsessioon juhul, kui tasu teenuse osutamise eest ei tule üksnes sõitjatelt, vaid ka vastustajalt, suurema riski üleminekut hankijalt vedajale. Mida suurem on vastustaja makstav toetus ja mida enam see katab vedaja kulusid, seda suurema riski üleminekut peab kaebaja põhistama, lugemaks vaidlusalust teenust kontsessiooniks. Kuna avaliku liiniveo opereerimisega seotud kulud kaetakse praegusel juhul suuremas osas vastustaja makstava toetuse arvelt ning piletitulu saab omada määravat tähendust vaid tulu teenimise seisukohalt, siis ei saa vastustaja poolt viidatud eksliku piletitulu prognoosiga kaasnev risk tavapärase ettevõtlusega tegelevate ettevõtjate tuluprognoosiga võrreldes olla kuigi suur ega anna alust lugeda vaidlusalust teenust kontsessiooniks. Lisaks on vedajal võimalik pakkumuses toodud tasusid teatava aja möödudes korrigeerida. Vedajale makstav toetus sõltub mh küll ka riigieelarves ettenähtud vahenditest, samas tellib vastustaja vedajalt põhireise vastavalt eelarvelistele vahenditele, seega ei kanna vedaja suuremaid kulusid kui nende eest makstav toetus. Vedajal on õigus muuta põhireiside koguarvu kuni 20%, mis tagab vedajale teatava kindlustunde ja ettenähtavuse. Vedaja ei kanna teiste ettevõtjatega võrreldes samaväärset majanduslikku riski ettevõtluse õnnestumisse. Kuna vastustaja katab vedaja kulud, siis ei saa vedaja jääda avaliku liiniveo korraldamisel kahjumisse. Parvlaevaliiklus on jääteede kõrval ainus ühendustee Vormsi saare ja mandri vahel, seega ei ole ette näha, et nõudlus parvlaevaliikluse ja seega vedaja osutatava teenuse järele võiks hankelepingu kehtimise ajal (5 aastat) kaduda. Selle aja jooksul ei ehitata tõenäoliselt ka silda saare ja mandri vahele. Lennuühendus saare ja mandri vahel ei saa saare väiksust ja elanikke arvu arvestades olla kasumlik ega sama soodne kui parvlaevaühendus. Liiniveo korraldamine avaliku võimu poolt hoiab ära konkurentsi tekkimise. Kaebaja on ainus liiniveo korraldaja Vormsi saare ja mandri vahel. Ka jääteed ei püsi Eesti kliimas pikaajaliselt. Pole põhjust arvata, et kõik Vormsi saare elanikud võiksid ühel hetkel jääda maksejõuetuks ja loobuda selle tõttu veoteenuste kasutamisest, kuid ka sellisel juhul tuleb tagada vähemalt kaubavedu. Kaebaja ei ole viidanud, milliseid ettenägematuid riske võiks vedaja kanda, mis annaks alust lugeda vaidlusalust teenust kontsessiooniks. Nii HD p 12.4 kui ka hankelepingu p 59 annavad lepinguosalistele õiguse leppida kokku lepingu muutmises, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad tingimused, mida ei osatud ette näha. Seega ei ole tegemist teenuste kontsessiooniga ning vastustaja võis RHS § 19 lg 1 alusel viia hankemenetluse läbi lihtsustatud korras. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas väidetavalt ebaõigesti valitud hankemenetluse liik tema õigusi rikub, ega väitnud, et tal oleks selle tõttu raske või võimatu võrdselt teiste pakkujatega menetluses osaleda ja oma pakkumust esitada. Arvestades parvlaevateenust osutavate ettevõtjate limiteeritud arvu ning Vormsi saare ja mandri vahelise parvlaevaliini korraldamise vähest atraktiivsust Euroopa Liidu majandushuvi tasandil, ei saa avaliku hankemenetluse või väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korraldamata jätmine kahjustada ka võimalike pakkujate huve. Lihtsustatud korras teenuste tellimisel ei ole RHS §-s 69 sätestatud ooteaja kohaldamine kohustuslik ja selle kohaldamata jätmine ei ole põhiseadusevastane ega vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Edukaks mitteosutunud pakkujale on ettenähtud muud õiguskaitsevahendid – hankelepingu tühisuse tuvastamise nõue ja kahju hüvitamise nõue. Ooteaja kohaldamata jätmine ei kahjusta hanke läbipaistvust ega kontrollitavust, sest pakkujatel on hankelepingu sõlmimisele vaatamata õigus saada teada hankija otsustest ja nende õigusvastasuse korral taotleda sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamist. Lepingu tühisuse tuvastamise korral on edukaks mitteosutunud pakkujal endiselt võimalik saavutada oma eesmärk – sõlmida hankijaga leping (Tallinna Halduskohtu 28.03.2014 ja Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2014 otsused haldusasjas nr 3-14-50168). Vastustaja saab menetlust läbi viia ja haldusakte anda vaid kehtiva, mitte tulevikus vastu võetava seaduse alusel (haldusmenetluse seaduse § 5 lg 5, § 54). Kohus 5
(8)3-15-2704 saab kontrollida vastustaja tegevuse õiguspärasust vaid haldusmenetluse läbiviimise ajal kehtinud seaduse alusel (halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 2). Seega ei ole kaebaja viited uue riigihangete seaduse eelnõule, mis lisaks võib veel Riigikogule edastamise või Riigikogu menetluse käigus muutuda, asjakohased.
  1. Lääne maavanem pikendas 15.12.2015 korraldusega nr 1-1/15/194 pakkumuste esitamise tähtaega kuni 27.01.
  2. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  3. AS Saaremaa Laevakompanii palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb oma seniste seisukohtade juurde ning esitab täiendavalt järgmised põhjendused: 1) Halduskohus on valesti leidnud, et teenuse tellimine lihtsustatud korras oli õiguspärane, andes liiga suure kaalu hankija poolt määratud teenuse osutamise tingimustele. Teatud tingimuste ehk nn miinimumstandardi etteandmine hankija poolt ei tähenda, et teenuse osutajal puudub vabadus määrata, mil viisil ta teenust osutab. 2) Halduskohus on Euroopa Kohtu praktika järeldusi vääralt sisustanud. Teenuste kontsessiooni määratlemisel on oluline, kas teenuse majandusliku riski puhul esineb selliseid määramatuseid, mida ei ole võimalik eelnevalt üheselt kindlaks teha. Praegusel juhul on vedaja võimalused riski maandamiseks piiratud ning vedajale jääb igal juhul risk, et teenuse osutamine ei pruugi tasuv olla. Hankija hinnang, et nõudlus on jätkuv ja puudub alus arvata, et hankija võiks reiside arvu vähendada, on oletuslik ja pakkujad ei saa sellega pakkumuse esitamisel arvestada. Ka seniste veomahtude statistika ei välista riski, et veomahust sõltuv tulu võib jääda saamata. Hankedokumendid annavad hankijale võimaluse reiside mahtu vähendada 20% ulatuses. Teenuste kontsessiooni määratlemise puhul tuleb lähtuda tulu teenimise võimalusest, mitte üksnes nn nulli jõudmisest, mida ei saa majandustegevuses mõistlikuks pidada. 3) Halduskohtu järeldus, et vedaja ei kanna teiste ettevõtjatega võrreldes samaväärset riski, on oletuslik. 4) Halduskohus ei ole varasemalt nõudnud kaebajalt tema subjektiivsete õiguste riive täpsustamist. Esiteks on kaebajal huvi osaleda õiguspärases hankemenetluses ning vältida õigusvastase menetlusega seotud riske juhul, kui ta peaks osutuma edukaks ja temaga peaks sõlmitama hankeleping. Teiseks seondub hankemenetluse liigi valikuga reeglite kogum, millest praeguse vaidluse kontekstis on oluline ooteaja kohaldamise regulatsioon. Kui valitakse hankemenetluse liik, mille puhul ooteaja regulatsiooni ette nähtud ei ole, võib see välistada vaidlustuse esitamise võimaluse RHS § 121 lg 1 alusel, rikkudes nõnda kaebaja võimalust kaitsta oma õigusi ja huve hankija õigusvastaste otsuste vaidlustamise kaudu. Teenuste kontsessiooni puhul tuleb RHS § 69 lg-st 1 lähtuvalt aga ooteaja regulatsiooni kohaldada. 5) Halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud kaebaja alternatiivse nõude – HD-de õigusaktidega vastavusse viimine seoses ooteaja kohaldamise kohustusega – rahuldamata jätmist. Üksnes võimalus hankija otsusest teada saada ning esitada hankelepingu tühisuse tuvastamise ja kahjunõue ei taga riigihanke läbipaistvust ning kontrollitavust. Ka riigivastutuse seaduse põhimõtete järgi tuleb eelkõige leida viis rikkumise heastamiseks ning alles seejärel kaaluda kahjunõude esitamist. Hankelepingu tühisuse aluste tuvastamine on keerukas ning sellele tuleks igal juhul eelistada hankelepingu sõlmimist õiguspärases hankemenetluses väljavalitud pakkujaga. Ooteaja kohaldamisel on hankija otsuste õigusvastasuse tuvastamine lihtsam ja efektiivsem.
  4. Lääne Maavalitsus jääb oma kirjalikus vastuses seniste seisukohtade juurde ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tegu ei ole teenuste kontsessiooniga, kus teenuse 6
(8)3-15-2704 osutamise õigus antakse üle kontsessionäärile, vaid sõlmitav hankeleping on haldusleping, millega vedajal on kohustus osutada veoteenust hankija määratud tingimustel. Apellant pole näidanud, kuidas vedaja saab teenuse osutamise tingimusi kujundada. Hanke võitnud vedajal puudub majanduslik vabadus teenuse osutamise tingimusi määrata. Kuigi piletitulu kuulub vaidlustatud HD alusel vedajale, ei tähenda see äririski üleminekut vedajale. Enamik teenuse osutamise kuludest kaetakse HD alusel hankija poolt ja vedajal puudub otsene risk. Halduskohus on õigesti välja toonud vedaja võimaluse pakkumuses esitatud tasusid teatava aja möödudes korrigeerida, samuti on halduskohus õigesti hinnanud võimaliku nõudluse vähenemise küsimust. Lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul ei ole ooteaja regulatsiooni kohaldamist ette nähtud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning

§ 201lg-le 4 tuginedes neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kohus järgmist.

  1. Ringkonnakohtus vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas praegusel juhul on tegu teenuse tellimisega või teenuse kontsessiooniga, ning kas isegi juhul, kui tegu on teenuse tellimisega, pidanuks vastustaja nägema HD-s ette ooteaja.
  2. Vaidlust ei ole selles, et hangitav teenus on hõlmatud Euroopa Komisjoni määruse nr 213/2008 VII lisas nimetatud teenustega, mis võimaldab teenuseid tellida lihtsustatud korras. Kaebaja arvates on VAKO ja halduskohus aga valesti jätnud hangitava teenuse kvalifitseerimata kontsessiooni andmisena, pannes seejuures liialt suure kaalu vastustaja poolt HD-s ja hankelepingus sätestatud tingimustele ning sisustades äririski üleminekut vedajale ja sellekohast Euroopa Kohtu praktikat valesti. Seega ei ole kaebaja arvates lihtsustatud korra rakendamine õiguspärane, sest tegu on kontsessiooni andmisega.
  3. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Halduskohus on toonud välja HD ja hankelepingu tingimused, mille pinnalt kohus järeldas, et hanke võitnud vedajal puudub majanduslik vabadus ise teenuse osutamise tingimusi määrata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et nendest tingimustest nähtuvalt ei saa vedaja ise otsustada, kuidas teenust osutada, vaid teenust tuleb suurel määral osutada vastavalt vastustaja esitatud tellimusele (sh põhireiside arv, sõiduplaan, sõidupiletite piirhinnad). Seega ei vasta hangitav teenus selles osas kontsessiooni tunnustele.
  4. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus ka riski ülekandumist hankijalt vedajale õigesti käsitlenud, leides, et hankija poolt üleantav risk, mis võib kaasneda piletitulu eksliku prognoosiga ning mõjutada seega küll vedaja võimalikku tulu teenimist ning selle suurust, mitte aga kaasa tuua tema kahjumisse jäämist, ei saa olla kuigi suur. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et mida suurem on vastustaja makstav toetus ja mida enam see katab vedaja kulusid, seda suurem peab olema üleantav risk, lugemaks hangitavat teenust kontsessiooni andmiseks. Ehkki majandustegevuses on eesmärgiks tulu teenimine, ei anna ringkonnakohtu arvates üksnes võimaliku tulu suurusega seonduva riski üleandmine alust pidada hangitavat teenust teenuste kontsessiooniks. Ka Euroopa Kohus on kontsessiooni tuvastamiseks vajalikku „turul esinevate ettenägematuste riski“ sisustanud mh kui riski, et teenuse osutaja sissetulekud ei kata täies ulatuses teenuse osutamise kulusid (vt halduskohtu otsuses viidatud Euroopa Kohtu lahendeid). Halduskohus on leidnud ning kaebaja ei vaidlusta, et hankija poolt makstavad tasud katavad suuremas mahus avaliku liiniveo opereerimisega seotud kulud ning hankija poolt makstavaid tasusid on võimalik vajadusel korrigeerida. Lisaks leiab ringkonnakohus, et piiratud on ka risk, mis seondub sellega, et isikud ei pruugi pakutavaid teenuseid senises mahus soovida. Ehkki senise veomahtude statistika pinnalt ei saa teha tõsikindlaid järeldusi tulevaste veomahtude 7

(8)3-15-2704 kohta, on selle pinnalt siiski võimalik teenuse edaspidist kasutamist mõistlikult prognoosida. Ringkonnakohus ei leia, et halduskohtu otsuses toodud sellekohaseid põhjendusi võiks pidada alusetuks, vaid need näitavad mitmete tavapäraselt kontsessioonile iseloomulike riskide maandatust. Seega ei kanna vedaja praegusel juhul sellist teenuse osutamisega seonduvat riski, mis iseloomustab kontsessionääri positsiooni teenuste kontsessiooni raames.
  1. Kaebaja hinnangul ei ole halduskohus piisavalt põhjendanud tema alternatiivse nõude rahuldamata jätmist, leides, et isegi juhul, kui tegu ei ole teenuste kontsessiooniga ning teenust võis tellida lihtsustatud korras, pidanuks vastustaja tulenevalt riigihanke aluspõhimõtetest nägema ette ooteaja kohaldamise. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on selle nõude rahuldamata jätmist piisavalt põhjendanud, tuginedes selles osas Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuste põhjendustele haldusasjas 3-14-
  2. Ka ringkonnakohus jääb oma varasema seisukoha juurde, leides, et ooteaja kohaldamata jätmine lihtsustatud korras teenuste tellimisel on RHS alusel lubatud ning see regulatsioon ei ole põhiseadusevastane ega ka vastuolus Euroopa Liidu õigusega. RHS § 69 lg-s 1 sätestatud ooteaja kohaldamata jätmine ei ole vastuolus RHS § 3 p-s 2 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Kaebaja poolt väljatoodud asjaolu, et hankelepingu tühisuse aluste hilisem tuvastamine on keerukas ja erandlik, ei muuda seda õiguskaitsevahendit ebatõhusaks.
  3. Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka Lääne Maavalitsuse võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.