S) § 3 lg 2 alusel kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
lg 1 p 12 järgi lahendatakse hagita menetluses pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses.
lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 4 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohus 30.09.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12828 lõpetanud avaldaja poolt RR vara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja vabastanud ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo. Nimetatud määrus jõustus 16.10.2015. Eeltoodule tuginedes keeldus kohus avaldust menetlusse võtmast. Määruskaebus 5. 01.12.2015 esitas avaldaja Pärnu Maakohtu 19.11.2015 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi Pärnu Maakohtule avalduse menetlusse võtmiseks. 6. Määruskaebuse kohaselt on kohus ebaõigesti keeldunud pankrotiavalduse menetlusse võtmisest
S § 14.
Samuti ei ole käesoleval juhul pankrotimenetlust läbi viidud ning pankrotimenetluse eesmärk on täitmata. RRle kuuluv mitmesugune vara on realiseerimata, võlausaldajate nõuded on rahuldamata ja füüsilisest isikust võlgnik ei saa taotleda kohustustest vabastamist. Kõik PankrS §-s 13 nimetatud nõuded on täidetud ning pankrotiseadus ei keela esitada pankrotiavaldust pankroti väljakuulutamiseks korduvalt. 7. Käesoleva avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud ei ole samad kui tsiviilasjas nr 2-1512828. Maakohus ei ole analüüsinud seda, kas esitatud avaldus on sama eseme ja alusega ning on rikkunud sellega
Avaldaja hinnangul on käesoleva avalduse uueks asjaoluks see, et ajutine pankrotihaldur jättis pankrotimenetluses realiseerimata RRle kuuluvat vara ca 10 000 euro ulatuses, mida saab realiseerida võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Samuti see, et avaldajale ei saanud varem toimunud menetluses teatavaks RR ja Swedbank AS vahel sõlmitud lepingu asjaolud, mille järgi RR allus oma kohustuste mittetäitmisel kohesele sundtäitmisele. Nimetatud asjaolu sai teatavaks alles nüüd, kui Swedbank AS esitab täiendavaid rahalisi nõudmisi. Kõikide võlausaldajate nõuded 2 suurenevad iga päevaga intresside ja viivise arvel. Lisaks on esitatud koos pankrotiavaldusega täiendavaid uusi dokumente. Edasine menetluse käik 8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle
Ringkonnakohtu seisukoht 9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb
lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi maakohtule pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 10.
lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud kohtulahend, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Avaldaja on tuginenud sellele, et võrreldes eelmise menetlusega, on uue avalduse esitamise ajaks pärandvara kohustused suurenenud. Avaldaja on märkinud, et võlad on kasvanud viiviste, intresside ja pärandaja poolt sõlmitud lepingutega kaasnevate teiste kohustuste tõttu. Seega ei saa kolleegiumi hinnangul väita, et pankrotiavalduste asjaolud oleksid täpselt samad. Eeltoodust tulenevalt on maakohus ekslikult keeldunud pankrotiavalduse menetlusse võtmisest. Pankrotiavaldus tuleb selle menetlusse võtmise otsustamiseks saata tagasi samale maakohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.