KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) §

1. Halduskohus märkis, et lahendades kahju hüvitamise kaebust, tuleb eelkõige tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas vastustaja poolt avalikõiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming (sh ka tegevusetus), millega talle väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane, ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel. Võlaõigusseaduse järgi on süül põhineva vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Halduskohus, hinnanud poolte esitatud tõendeid kogumis, asus seisukohale, et MTÜ Assisi Franciscuse Seltsi kirjas kaebaja suhtes väljenduv väärtushinnang ei ole ebakohane, sest see hinnang on antud kooskõlas loomakaitseseaduse (LoKS) §-de 1 lg-s 1 ja § 3 lg-s 2 sätestatuga, mistõttu puudub vastustaja teos õigusvastasus ja seetõttu ei kuulu kaebaja nõue rahuldamisele. Halduskohus märkis, et kõnealune väärtushinnang ei ole kaebaja au ja väärikust teotav. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. Kaebaja esitas 22.05.2015 Tartu Halduskohtu 23.04.
3. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus jätnud kohaldamata

§ 1046

lg 1 ning sellest tulenevalt andis tuvastatud asjaoludele ebaõige õigusliku hinnangu. Võlaõigusseaduse kohaselt on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik nii väärtushinnangu, sealhulgas ebakohase väärtushinnangu (

§ 1046

lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (

§ 1047lg 2).

Riigikohtu otsuse kohaselt asjas nr 3-2-1-83-10 on au ja head nime kahjustav mis tahes viisil ja vormis levitatav informatsioon, mis sisaldab või mis võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid. Kaebaja leiab, et vaidlusalune väärtushinnang oli kaebaja au ja väärikust teotav ning vastustaja käitumine oli õigusvastane, mistõttu tuleb kaebajale maksta mittevaralist hüvitist.

1. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja on seisukohal, et apellatsioonkaebus on põhjendamata ning Tartu Halduskohtu 23.04.
2. a otsus on seaduslik. Vastustaja jääb kõigi oma varem esitatud seisukohtade juurde ja märgib vastuseks apellatsioonkaebusele järgmist. Kaebaja ei ole selgitanud, milliseid tõendeid on kohus väidetavalt valesti hinnanud või millised asjaolud kuuluvad apellatsioonimenetluses kaebaja arvates arvestamisele. Vastustaja on MTÜ Assisi Franciscuse Seltsi kirja kaebajale vaid edastanud, vaidlusalust kirja ei ole avaldatud, mistõttu ei kuulu kohaldamisele

§ 1047

. Vaidlusaluse kirja kahes viimases lõikes toodud väidete puhul on tegemist väärtushinnangutega. Vastustajale jääb selgusetuks, mida kaebaja on soovinud selgitada viitega Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-83-

1. Vastustaja leiab, et halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et kaebajale edastatud kiri ei sisaldanud kaebaja suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid ning seega ei olnud kirja edastamine õigusvastane. Järelikult ei olnud kohtul kohustust ka enam analüüsida võimalikku kahju tekkimist ega põhjuslikku seost. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja apellatsioonkaebuses esitatud ükski väide ei anna alust vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 2 otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus siiski järgmist.
3. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohus (apellatsioonkaebusesse on ekslikult märgitud maakohus) jättis kohaldamata

§ 1046

lg 1 ning andis sellest tulenevalt tuvastatud asjaoludele ebaõige õigusliku hinnangu.

1. Vaidlus käib Tartu Linnavalitsuse poolt kaebajale edastatud MTÜ Assisi Franciscuse Seltsi 10.10.
2. a kirja kahe viimase lõigu üle, mille tekst on järgmine: „Ideaalis näeme Lika uue koduna aktiivset ja liikuva eluviisiga perekonda, kus pööratakse tähelepanu nii looma füüsilistele, vaimsetele kui ka emotsionaalsetele vajadustele. Lika kui intelligentse looma sidet uue pererahvaga aitaks tugevdada süstemaatiline koolitus koeratreeneri käe all. Kindlasti mitte ei ole Lika koht üksinda õues, kust ta igavuse peletamiseks taas maailma avastama võib sattuda. Selle koera koht on inimese kõrval – sõbrana ja kaaslasena. Looma praeguste omanikena ja sellesse looma märkimisväärse summa raha investeerinutena on meil õigus teha uute omanike osas valikuid, pidades silmas looma parimat võimalikku tulevikku. Seni teadaolevate andmete põhjal ei pea me kodanik Vladimir Dementjevit parimaks võimalikuks omanikuks Likale. Juhul, kui kodanik V. Dementjev soovib sellele otsusele vastu väita, on ta teretulnud tõestama vastupidist pärast Lika operatsioonist toibumist ehk siis umbes
3. oktoobri paiku.“
4. Halduskohus on

§ 1046lg 1 alusel leidnud, et vastustaja poolt kaebajale edastatud kirjas antud väärtushinnang ei ole kaebaja au teotav. RVast

S § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu ja eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Halduskohus on kvalifitseerinud kaebaja nõude mittevaralise kahju hüvitamise nõudena au või hea nime teotamisena RVastS § 9 lg 1 mõttes. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses sellele vastu vaielnud. Seega peab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema tegemist au või hea nime teotamisega, kahju peab olema tekkinud avaliku võimu kandja õigusvastase teo tagajärjel ning tegu peab olema süüline. 9. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt tuleb au või head nime riivava haldustoiminguga tekitatud kahju üle peetavas vaidluses RVastS § 7 lg-st 4 tulenevalt kohaldada

§ 1046

ja § 1047 osas, milles need ei ole vastuolus haldusõiguslike normidega (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.06.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-3-12, p 41).

§ 1046

lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. 10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul on tegemist väärtushinnanguga, mitte faktiväitega. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses sellele vastu vaielnud. Väärtushinnangu õigusvastasuse tuvastamisel lähtutakse üksnes

§-st 1046 (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.05.

1. a otsus asjas nr 3-2-1-161-05, p 16). Seetõttu ei ole antud asjas kohaldatav ka kaebaja poolt apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.11.
2. a otsuse asjas nr 3-2-1-83-10 p-s 12 esitatud seisukohad, sest kaebaja poolt viidatud asjas oli tegemist mittevaralise kahju hüvitamise nõudega au teotava 3 tegelikkusele mittevastava asjaolu avaldamise alusel, mille õigusvastasust tuvastatakse täiendavalt ka

§ 1047lg-te 1-3 alusel.

1. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.02.
2. a otsuse asjas nr 3-2-1-159-14 p 17 kohaselt on isiku au teotamine väärtushinnanguga

§ 1046

lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane, ning väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist. 12. Halduskohus on leidnud, et MTÜ Assisi Franciscuse Seltsi kirjas kaebaja suhtes väljenduv väärtushinnang ei ole ebakohane, sest väärtushinnangu esitamine on toimunud kooskõlaliselt LoKS § 1 lg-s 1 ja § 3 lg-s 2 sätestatuga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja kohta vaidlusaluses kirjas avaldatud väärtushinnangut ei saa praegusel juhul pidada

§ 1046järgi õigusvastaseks.

Samuti ei sisaldanud kiri ebasündsat väljendusviisi. Vaidlusaluses kirjas on märgitud, et MTÜ Assisi Franciscuse Selts ei pea seni teadaolevate andmete põhjal kaebajat antud koerale parimaks võimalikuks omanikuks. MTÜ Assisi Franciscuse Seltsi juhatuse liige on halduskohtus toimunud istungil selgitanud, millised olid need faktilised asjaolud, mille alusel nimetatud seisukoht oli kujundatud. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud selgituse alusel ei ole vaidlusalune hinnang põhjendamatu ega meelevaldne. Samuti on vaidlusaluses kirjas märgitud, et kaebajal on võimalik tõendada oma sobivust koera parimaks võimalikuks omanikuks olemisele. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja kaebuses esitatud väitega, et vaidlusaluses kirjas antakse mõista, et kaebajal on soov koera pahatahtlikult raha teenimise eesmärgil kasutada. Vaidlusaluses kirjas sellist väidet ei esine. MTÜ Assisi Franciscuse Selts põhjendab kirjas vaid seda, miks peetakse vajalikuks koera steriliseerimist ning kirjas märgitakse, et steriliseerimisnõude peale on kõik koera soovijad vaikselt ära kadunud. Kirjas puudub viide sellele, et see väide puudutab ka kaebajat.

1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et arvestades tõendeid kogumis ei anna kaebaja esitatud Eesti Keele Instituudi kirjas esitatud seisukoht, et vaidlusaluse kirja eelviimase ja viimase lõigu kõrvutamine võib luua mulje, nagu ei oleks kaebaja kui võimalik omanik nimetatud koera jaoks piisavalt intelligentne, alust jõuda järeldusele, et MTÜ Assisi Franciscuse Seltsi kirjaga on kaebaja au teotatud.
2. Kuna MTÜ Assisi Franciscuse Seltsi kirjaga ei ole kaebaja au teotatud, ei vaja vastamist ka küsimus, kas Tartu Linnavalitsuse tegevus kaebajale vaidlusaluse kirja edastamisel on olnud õigusvastane. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud ning halduskohus on õigesti jätnud kaebuse rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jääb Vladimir Dementjevi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.04.
3. a otsus muutmata.
4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, mistõttu jäävad mõlema poole menetluskulud nende endi kanda. 4 Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/