) § 102 lg 2 alusel vähendada elatist nullini (kostjal ei ole võimalik ka parima tahtmise juures hetkel elatist maksta). Et reaalselt pole kostjal isegi elatise väljamõistmisele vaatamata võimalust elatisemakseid tasuda, palus kostja jätta rahuldamata ka viivisenõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 8 alusel. Kostjal on veel kaks alaealist last. 2 Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis AO-lt välja elatise LK ülalpidamiseks igakuiselt summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (hetkel 195 eurot kuus) kuus alates 23.01.2015 kuni LK täisealiseks saamiseni 17.02.2024. Kohtuotsuse jõustumisest kuni kohtuotsuse täitmiseni tuleb kostjal hagejale tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Poolte menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Rahuldamata jäi LK nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks. Kohus tugines
§-le 108 ja Riigikohus lahendile 3-2-1-136-13 ning leidis, et õigustatud isik oleks pidanud kohe vajaduse ilmnedes esitama nõude kostja vastu. Arvestades kostja ülalpidamisvõimet, s.o kostja viibimist kinnipidamisasutuses alates veebruarist 2013 ja sissetuleku puudumist, ei ole põhjendatud hageja tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse punktid 5 ja 8 ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista LK kasuks välja elatis tagasiulatuvalt alates 01.01.2014 kuni hagi esitamise kuuni jaanuaris 2015 summas 2220, 66 eurot ning jätta menetluskulud täies ulatuses AO kanda. LK menetluskulude suuruseks määrata 1584 eurot ja mõista see täies ulatuses AO-lt välja. Märkida kohtuotsuses, et väljamõistetud elatis ja menetluskulud tuleb maksta LK seadusliku esindaja, tema ema HK arveldusarvele.
tuleb mõista nii, et üldise hagi 3-aastase aegumise tähtajaga võrreldes on selles paragrahvis Riigikohtu otsuses kirjeldatud kaitstava eesmärgi huvides juba lühendatud hagi esitamise aega. See tähendab seda, et maakohus ei peaks niigi muude võlanõuetega võrreldes kolm korda juba lühendatud nõude esitamise aega arvesse võttes üksikema olukorda veelkord halvendama ja leidma seadusandjast erinevalt, et tagasiulatuvalt ei saa üldse elatise võlga nõuda. Lisaks sellele sisaldub vaidlustatavas maakohtu otsuses huvitav sõnum – isikud, kes on ennast elatanud kuritegevusega, ei pea oma lastele elatist maksma. Ehk siis kuritegevus vabastab seadusest tulenevate kohustuste täitmisest. Samuti ei selgu maakohtu otsusest, mille alusel maakohus leidis, et kostja toonane ja kohtuotsuse tegemise ajal olemasolev ülalpidamise võime on puudulik ning miks peab maakohus kostjal sissetuleku puudumist hagi osalist rahuldamist soodustavaks asjaoluks. Maakohtus ei arutatud kordagi kostja majanduslikku ega ka varalist seisu ja kohtuotsus rajaneb seega asjaolule, millele pooled ei ole tuginenud ning otsus on selles osas ka üllatuslik. Kostja ei sooritanud narkokuritegusid ju mittetulunduslikel eesmärkidel, vaid kergema ja suurema tulu teenimise eesmärgil. Riigikohus väljendas lahendis nr 3-2-1-65-07 selget seisukohta, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Ka kinnipidamisasutuses on võimalik elatise maksmiseks töötasu teenida tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1, § 38 lg-st 1 ja § 43 lg-st 1 ning vanglasiseste süüliste distsiplinaarkaristuste väljateenimine ei peaks vabastama kostjat seadusest tuleneva elatise maksmise kohustuse täitmisest. Kui kinnipeetav ei tööta, siis tähendab, et ta kannab VangS § 63 lg 1 p 3 alusel distsiplinaarkaristust vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude nõuete süülise rikkumise eest. Maakohus määras ebaõigesti kindlaks menetluskulude jaotuse. Hageja nõue oli mõista välja elatis kuni tema täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuvalt ühe aasta eest. LK on hagi esitamise ajal 9aastane. Seega hõlmas nõue vähemalt kümmet aastat, kuid maakohus jättis nõude rahuldamata vaid ühe aasta ulatuses. Seega rahuldati hagi 90% ulatuses ning samale proportsioonile vastavalt tulnuks maakohtul ka menetluskulude jaotus määrata. Kui isikul tekib vajadus oma õiguste kaitseks 3 pöörduda kohtu poole ning kohus õiguste rikkumise ka tuvastab, siis tuleb õiguste rikkujalt tekitatud menetluskulud ka välja mõista, kuna see on üks õiguskaitse tagatisi. Vaidlustatud maakohtu lahendi kohaselt on aga AO jaoks LK õiguste rikkumine tasuta – ei pea elatise võlgnevust tasuma, ega ka jooksva elatise väljamõistmiseks tehtavaid õigusabikulusid. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumine ei tohi olla soodsam ja kasulikum kui seaduse täitmine. Advokaadibüroo osutas hagejale õigusabi hinnaga 120 eur/h + KM kokku 11 tunni ulatuses: nõupidamine kliendiga 1 tund; hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtusse 3,5 tundi; 27.01.2015 kohtumäärusega tutvumine ja kohtumääruse täitmine 0,5 tundi; hagi vastusega tutvumine 0,2 tundi; hagi vastusele seisukoha koostamine 2 tundi; maakohtu otsusega tutvumine 0,3 tundi; apellatsioonkaebuse koostamine ja esitamine 3,5 tundi. Loetletud kulud on tehtud seoses tsiviilasjaga nr 2-15-1118. LK ja tema seaduslik esindaja HK ei ole käibemaksukohustuslased. Seetõttu tuleb hagejale menetluskulude eest hüvitada käibemaksuga summa. Hageja menetluskulud koos käibemaksuga on kokku 1584 eurot. Hageja palub asja juurde võtta Harju Maakohtu 17.06.2013 otsuse kriminaalasjas X-XX-XXXX, millest nähtub, et kostja ei viibi kinnipidamisasutuses elu ja tervisevastaste kuritegude pärast, millised süüdimõistetule rahalist tulu üldjuhul ei teeni, vaid just kuritegude eest, mis on toime pandud raha teenimise eesmärgil. Samast kohtulahendist nähtub, et kostjal oli enne kinnipidamist kasutada vähemalt kolm sõiduautot. Äriregistrist nähtuvalt on kostjal kolm äriühingut. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas kostjalt tuleb lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis hagi esitamisele eelnenud aasta eest, samuti vaidlevad pooled maakohtu määratud menetluskulude jaotuse üle. Tsiviilkolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega kohus jättis kostjalt välja mõistmata lapse ülalpidamiseks elatise tagasiulatuvalt aasta enne hagi esitamist, samuti menetluskulude jaotuse osas. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 teeb kolleegium tühistatud osas uue otsuse ning rahuldab hagi ka selles osas ja jätab menetluskulud tervikuna kostja kanda. Ringkonnakohus nõustub hageja kaebuse etteheidetega
Kostja ei ole väitnud, et ta oleks ühe aasta jooksul enne hagiavalduse esitamist täitnud seadusest tulenevat alaealise lapse ülalpidamiskohustust. Vaidlus selles osas puudus. Seega eelduslikult võib hageja nõuda tema ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist. Erinevalt maakohtust on kolleegium seisukohal, et kostja kinnipidamisasutuses viibimine iseenesest ei takista tagasiulatuva nõude rahuldamist.
järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamisest. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest, seega saab ka ajavahemikul alates 23.01.2014 kuni hagi esitamiseni 22.01.2015 määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste järgi
mõttes, arvestades kohustatud isiku varalist seisundit
4 Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ajutine viibimine kinnipidamisasutuses ei ole mõjuvaks põhjuseks elatise välja mõistmata jätmiseks või väljamõistetava elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
lg-s 1 sätestatud võimalus vabaneda ülalpidamiskohustusest ei kehti vanema kohta, kes on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Ka siis, kui vanemal puudub piisav ülalpidamisvõime, ei vabane ta oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib
lg 2 kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära ning mõjuvaks põhjuseks võib olla näiteks vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole väitnud, et tal oleks piiratud töövõime, vaid põhjendas sissetuleku puudumist vanglas viibimisega. Samuti ei ole tõendamist leidnud ülalpidamiskohustuse täitmine kostja poolt oma laste GO ja LO suhtes. Kolleegium leiab, et vanglas viibimine ei ole elatise vähendamise aluseks. Ka kinnipidamisasutuses on võimalik elatise maksmiseks töötasu teenida. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 kohaselt vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. VangS § 43 lg 1 kohaselt kinnipeetava töötamisel makstakse talle töötasu. Töötasu makstakse ka kinnipeetavale, keda rakendatakse vangla majandustöödel. Pealegi ei ole töötasu teenimine ainsaks asjaoluks, millest saaks järeldada isiku varalist võimekust. Kolleegiumil ei ole põhjust kahelda apellandi väidetes kostja eelneva tegevuse ja varalise seisundi kohta. Ka kostja ise ei ole esile toonud neid asjaolusid, mis võimaldaksid väita tema võimetust tasuda nõutavat elatist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud kostja väited selle kohta, et ajavahemiku 23.01.2014 – 22.01.2015 eest ei tuleks temalt elatist lapsele välja mõista. Kohus nõustub hagejaga, et üldjuhul ei sõltu vanema kohustus ülal pidada oma alaealist last vanema võimalusest töötasu teenida. Ühekordse summana on tagasiulatuvalt väljamõistetav elatis leitav järgmiselt. 2014.a oli pool Vabariigi Valituse määratud kuupalga alammäärast 177, 5 eurot ja 2015.a 195 eurot. Jaanuaris on 31 päeva, ühe päeva elatise suurus 2014.a oli seega 177, 5 : 31 = 5, 73 eurot ja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.