) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise.
lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega.
lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamisel. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antakse ülalpidamist niimoodi (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-121-04). Hageja seaduslik esindaja 2 ja kostja ei ole saavutanud kokkulepet, kuidas ülalpidamist korraldatakse. Hageja seaduslik esindaja ja kostja vaidlesid menetluse vältel, kas ülalpidamiskohutuse täitmises on kokku lepitud. Kostja on menetluse käigus pakkunud, et maksab elatist 100 eurot kuus, tasub igakuiselt hageja lasteaia tasu, pool hageja kommunaalkuludest ning riiete ja jalanõude kuludest. Hageja seadusliku esindaja hinnangul ei ole kostja poolt pakutud ülalpidamise variandid piisavad ega ka mõistlikud, sest kosjale vastu tulles tekivad ebavajalikud kulutused ning võib kahjustada hageja heaolu. Riigikohus on asunud seisukohale, et üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-3-07). Hageja esindaja ei ole andnud nõusolekut kostja poolt pakutud viisil ülalpidamiskohustuse kandmiseks, seega ei ole ülalpidamisekohustust nõuetekohaselt täidetud. Kui ka poolte vahel oli eelnevalt kokkulepe 30 euro suuruse elatise tasumiseks, ei tasunud kostja elatist regulaarselt ning hageja esindaja, esitades hageja nimel kohtusse hagiavalduse, ei kiida ilmselgelt sellist ülalpidamiskohustuse täitmist heaks. Lisaks
lg 3 kohaselt kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. 2014. a kehtinud kuupalga alammäära järgi oli minimaalne elatis 177, 50 eurot ning alates 01.01.2015 kehtiva töötasu alammäära 390 euro järgi on elatise miinimum 195 eurot kuus. Kalkulatsiooni kohaselt kulub hagejale kuus 198, 28 eurot. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on
Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-78-13). Hageja seadusliku esindaja esitatud kulude arvestuses on hageja esitanud summad, mis oleks kostja kanda. Hageja seaduslik esindaja ei ole arvestanud kulusid liites enda kulutusi hagejale. Hageja seaduslik esindaja ei pea tõestama kulutusi lapsele miinimummäära ulatuses. Kostja ei ole esitanud ühtegi
Kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Olemasolevatest tõenditest ja kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et kostja on lapse ülalpidamise kohustust täitnud osaliselt ja ebapiisavalt. Kostja on tasunud elatist ebaregulaarselt. Lisaks ei ole kostja esitanud tõendeid, miks kohus peaks vähendama elatise suurust.
õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on arvestanud tagasiulatuva nõude esitamisel, et kostja on tasunud
Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on
Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Arvestades Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrusega nr 166 alates 01.01.2015 kehtestatud 390 euro suurust kuutasu alammäära täistööajaga töötamise korral, tuli praeguses asjas hagi esitamise seisuga maksta lapsele elatist
Maakohus määras, et elatise summa ei saa olla alla poole Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud töötasu alammäärast. Põhjendatud ei ole kostja väide, et ta on suuteline maksma hagejatele elatist üksnes 100 eurot kuus ning maakohus ei ole miinimummsuuruses elatise väljamõistmisel arvestanud tema varalise seisundiga. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja esitanud tõendeid enda sissetuleku kohta ega selle kohta, et tal on mõjuv põhjus tasuda elatist alla miinimummäära, kuigi maakohus tegi 4 28.04.2015 eelistungil kostjale ettepaneku tõendite esitamiseks (tl 60). Kostja väidab jätkuvalt ka apellatsioonkaebuses, et tema sissetulek võimaldab tasuda elatist 100 eurot kuus, kuid ei ole seda väidet ka nüüd tõendanud.
lg-s 1 sätestatud võimalus vabaneda ülalpidamiskohustusest ei kehti vanema kohta, kes on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Ka siis, kui vanemal puudub piisav ülalpidamisvõime, ei vabane ta oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib
lg 2 kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära ning mõjuvaks põhjuseks võib olla nt vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole väitnud, et tal oleks piiratud töövõime, vaid põhjendas elatise tasumist alla miinimummäära väikese sissetulekuga. Samuti pole kostja tuginenud sellele, et tal on teisi alaealisi lapsi, kes miinimummääras elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on korduvalt oma lahendites asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (näiteks lahendid nr 3-2-1-11812 ja 3-2-1-160-12). Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane sellest kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Seega tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise maksmisel muu hulgas hinnata vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et puuduvad mõjuvad põhjused kostjalt väljamõistetava elatise (sealhulgas tagasiulatuva) vähendamiseks alla miinimumsuuruse. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-31-09 asunud seisukohale, et lapse ülalpidamise asjas peab ringkonnakohus vajadusel tegema pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid või neid ise koguma. Käesoleval juhul on tegemist lapse ülalpidamise asjaga ning ringkonnakohus võtab asja materjali juurde täiendava tõendina koos apellatsioonkaebusega esitatud kostja pangakonto väljavõtte (tl 180). Hageja soovib tagasiulatuvalt elatist alates 01.08.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.