1-15-7547/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Kriminaalasja number 1-15-7547 Kohtukoosseis kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. septembri
4. a otsus Jekaterina Müürsepa süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2ja Kriminaalasi Marti Müürsepa süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses apellant Süüdistatavad Jekaterina Müürsepp (ik. 47507140276) ja Marti Müürsepp (ik 37003250231) Prokurör Kairi Kaldoja Kaitsjad Liis Toomsalu ja Marina Leis RESOLUTSIOON
5. Jätta süüdistatavate Jekaterina Müürsepa ja Marti Müürsepa apellatsioonid läbi vaatamata.
6. Jekaterina Müürsepa taotlus talle mõistetud karistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks edastada lahendamiseks Harju Maakohtu täitmiskohtunikule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1 Harju Maakohus tegi 23.09.
7. a kokkuleppemenetluses otsuse, millega mõistis Jekaterina Müürsepa süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistas teda vangistusega 3 aastat ja 4 kuud. Mõistetud karistust suurendas kohus KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 01.11.
8. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuu ja 29 päeva võrra ning mõistis liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Sellest liitkaristusest luges kohus ära kantuks 2 päeva vangistust ning karistuse kandmise alguseks luges kohus 21.04.2015.a. Ühtlasi mõistis kohus Jekaterina Müürsepalt riigituludesse välja sundraha 975 eurot, kaitsjatasu 804 eurot ja ekspertiisikulu 378 eurot. Maakohus kohustas Jekaterina Müürseppa tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiiskulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, mille suurus on vähemalt 179,75 eurot. 1.2 Kohus tunnistas Marti Müürsepa süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistas teda vangistusega 3 aastat ja 2 kuud. KarS § 73 sätteid kohaldades määras kohus, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Marti Müürsepp ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Marti Müürsepalt mõistis maakohus riigituludesse välja sundraha 975 eurot, kaitsjatasu 120 eurot ning ekspertiisikulu 294 eurot. Maakohus kohustas Marti Müürseppa tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiiskulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, mille suurus on vähemalt 115,75 eurot.
9. Maakohtu otsuse peale esitasid Jekaterina Müürsepp ja Marti Müürsepp apellatsioonid, milles taotlevad neilt välja mõistetud menetluskulude vähendamist ja nende 12 kuu jooksul tasumise võimaldamist. 2.1 Marti Müürsepp palub apellatsioonis vähendada talt välja mõistetud riigi õigusabi ja ekspertiisikulusid ning võimaldada tasuda neid 12 kuu jooksul. Ta märgib, et tema ülalpidamisel on laps, keda ta kasvatab üksi. Ta maksab 500 eurot korteri eest ja 60 eurot lapse lasteaiatasu. Lisaks sellele on veel muud kulutused, mistõttu ei ole tal võimalik menetluskulusid täies ulatuses tasuda. 2.2 Jekaterina Müürsepp palub apellatsioonis vähendada talt välja mõistetud riigi õigusabi kulusid ja ekspertiisikulusid ning võimaldada maksta neid 12 kuu jooksul. Taotlust põhjendab ta sellega, et ta viibib vanglas, kus tal tööd ei ole. Ka on ta 40% ulatuses töövõimetu. Apellatsioonile 16.10.
10. a esitatud lisas märgib Jekaterina Müürsepp, et ei pea põhjendatuks talt välja mõistetud riigi õigusabi kulu 204 euro ulatuses põhjendatuks, kuna advokaat K. Mägiga ei ole ta kordagi kohtunud. Lisaks on Harju Maakohus, leides, et tegemist on sisuliselt apellatsiooniga, edastanud ringkonnakohtule Jekaterina Müürsepa 23.09.2015 esitatud taotluse lükata karistuse täitmine edasi tema 3-aastase lapse 5-aastaseks saamiseni. Jekaterina Müürsepp märgib, et last kasvatab praegu abikaasa, kellel on üksi raske last kasvatada Jekaterina Müürsepp märgib, et tal oleks võimalik minna narkovõõrutusele ning ta oleks nõus elektroonilise valve kohaldamisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Harju Maakohus tegi otsuse kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS 318 lg 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
12. peatüki
13. jao sätete või § 339 lõikele 1 vastava menetlusõiguse rikkumisega. Süüdistatav ja tema kaitsja võivad apellatsiooni esitada lisaks juhul, kui: a) kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, b) see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või c) kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Muudel alustel kokkuleppemenetluses tehtud maakohtu otsust vaidlustada ei saa. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta apellatsioonides esitatud väited ühelegi ülaltoodud alusele. Käesoleval juhul ei ole apellatsioonides vaidlustatud kuriteo kvalifikatsiooni või selle eest mõistetud karistust. Ka ei tugine apellatsioonid väitele, et maakohtu otsus põhineb kriminaalmenetlusõiguse rikkumisel. Apellatsioonides on sisuliselt taotletud menetluskulude osalist riigi kanda jätmist KrMS § 180 lg 3 alusel. Alates 29.03.
14. a tuleb KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud märkida kokkuleppes. See tähendab, et süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud on kokkuleppe osa, mistõttu ei saa kohus kokkulepet kinnitades jätta riigi kanda menetluskulusid, mille hüvitamise kohustus on kokkuleppe kohaselt süüdistataval. Seega ei ole kokkuleppemenetluses võimalik kohtul võimalik ise otsustada, kas ja millised menetluskulud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Küll on kohtul õigus kokkuleppemenetluses vastavalt KrMS § 180 lg-le 3 määrata, et menetluskulud tuleb tasuda osade kaupa. Seda on maakohus käesoleval juhul ka teinud. Menetluskulud, mille süüdistatavad peavad hüvitama, on kokkuleppes detailselt ära toodud. Apellatsioonides ei ole esitatud mingeid argumente selle kohta, et menetluskulude väljamõistmine neilt oleks kriminaalmenetluse seadustikuga vastuolus. Seoses Jekaterina Müürsepa 16.10.
15. a esitatud apellatsiooni täiendusega märgib ringkonnakohus, et apellant võib vastavalt KrMS § 3211 lg-le 1 oma apellatsiooni täiendada kuni apellatsioonitähtaja lõpuni. Jekaterina Müürsepp sai kohtuotsuse ärakirja kätte 29.09.
16. a, mistõttu võis ta apellatsiooni täiendada kuni
17. oktoobrini
18. Apellatsiooni täienduse, milles esitatakse uued, varasemas apellatsioonis nimetamata argumendid, miks ta ei ole nõus talt välja mõistetud menetluskuludega, esitas Jekaterina Müürsepp seega pärast ettenähtud tähtaja möödumist. Eelnevast tulenevalt tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel jätta Jekaterina Müürsepa ja Marti Müürsepa apellatsioonid, milles vaidlustatakse neilt välja mõistetud menetluskulusid, läbi vaatamata.
19. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellatsioonina käsitatav Harju Maakohtu poolt ringkonnakohtule edastatud Jekaterina Müürsepa karistuse täitmisele pööramise edasi lükkamise taotlus. Selles ei vaidlustata Harju Maakohtu 23.09.
20. a otsust, s.t ei soovita otsuse muutmist, vaid taotletakse selle täitmisele pööramise edasi lükkamist. Vastavalt KrMS § 415 on vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamine täitmiskohtuniku pädevuses. Seega tuleb saata taotlus lahendamiseks Harju Maakohtu täitmiskohtunikule. /allkirjastanud digitaalselt/ Sten Lind