Obsah (9)

§ 10§ 40§ 96§ 8§ 136§ 120§ 122§ 1361§ 130

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Kadri Palm Määruse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2015, Tartu Haldusasja number 3-15-3050 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus saada luba täitmist tag

) § 1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel Tartu Halduskohtule taotluse, milles palus luba 1 1) kanda keelumärge I.M. kuuluvale ühisomandi osale (registriosa nr xxx), Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu); 2) seada kohtulik hüpoteek I.M. kuuluvale kinnisasjale (registriosa nr xxx), Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) summas 32 035 eurot 44 senti. Taotlust põhjendati järgmiselt. 1.1.

§ 10lg 2 p 3 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks nõuda sisse maksuvõlad.

Tulenevalt seadusega pandud kohustusest on maksuhalduri menetluses OÜ (pankrotis; registrikood xxx) maksuvõlgade sissenõudmine. OÜ (pankrotis) juhatuse on alates

1. jaanuarist 2012 I. M. 1.
2. Seisuga
3. detsember 2015 on OÜ (pankrotis) maksuvõlg 26 907 eurot 12 senti, mis on tekkinud I.M. juhatuse liikmeks oleku ajal. 1.
4. Maksuhaldur alustab käesoleva taotluse esitamisega I.M. suhtes vastutusmenetluse eesmärgiga tuvastada, kas I.M. vastutab

§ 40

ja § 96 lg 1 alusel OÜ (pankrotis) maksukohustuse täitmise eest summas 26 907 eurot 12 senti. Maksuvõlg on kujunenud maksustamisperioodidel november 2014 kuni märts 2015 maksudeklaratsioonides arvutatud maksusummade ja maksude laekumiste vahena summas 24 837 eurot 94 senti ning võlgnetavatelt summadelt arvestatud intresside summana 2069 eurot 18 senti. 1.

1. OÜ(pankrotis) pankrot kuulutati välja
2. juulil
3. OÜ (pankrotis) ajutise pankrotihalduri U. Trossi aruandest tuleneb, et äriühing on püsivalt maksejõuetu ning võlgnikul puudub varaline kate kõigi teadaolevate kohustuste täitmiseks. Kuna äriühingu pankrot on välja kuulutatud, on täidetud alus vastutusotsuse koostamiseks

§ 96lg 5 mõistes.

1.

1. Maksuvõla tekkimise ajal (
2. detsember 2014) ning kuus kuud enne maksuvõla tekkimist on äriühingu pangakontolt tehtud ülekandeid ja sularaha väljamakseid I.M. kogusummas 44 297 eurot. Samal perioodil on I.M. teinud äriühingule ülekandeid 5914 euro ulatuses. OÜ(pankrotis) tegi perioodil juuni 2014 kuni märts 2015 I.M. töötasu väljamakseid summas 3550 eurot, mistõttu on eelduslikult viimati nimetatud summa osas tõendatud I.M. ülekantud ja/või väljamakstud raha seos äriühingu majandustegevusega. Kui eeldada, et I.M. kandis äriühingu poolt väljastatud rahast tagasi 5914 eurot ning äriühing tegi 3550 euro ulatuses töötasu väljamakseid, ei ole tuvastatud, milline on I.M. ülekantud ja/või sularahana väljavõetud 34 833 euro seos OÜ(pankrotis) ettevõtlusega. 1.
3. Perioodil juuni 2014 kuni märts 2015 tehtud ülekanded ning sularaha väljamaksed ületavad kogusummas OÜ(pankrotis) põhivõla suuruse. OÜ(pankrotis) juhatuse liige I.M. esitas pankrotihaldurile selgituse, et ta on teinud isiklikult kontolt erinevaid makseid OÜ(pankrotis) eest. Kuna I.M. on pankrotihaldurile esitanud vaid selgituse raha kasutamise osas, ei ole hetkel dokumentaalselt tõendatud, et raha kasutati ettevõtluse tarbeks. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et juhatuse ainuliige I.M. ei kasutanud raha summas 34 833 eurot OÜ(pankrotis) ettevõtluse tarbeks. Maksuhaldur on seisukohal, et kui I.M. oleks kasutanud nimetatud raha ettevõtlusega mitteseotud kulude tegemiseks ning deklareeritud maksete tasumiseks, ei oleks äriühingul tekkinud maksuvõlga summas 26 907 eurot 12 senti. 1.
4. Olukorras, kus äriühingul on maksuvõlad, ent samal ajal tehakse juhatuse liikmele ülekandeid, on keskmisele mõistlikule juhatusele liikmele arusaadav, et nii jäetakse täitmata seadusest tulenevad kohustused (

§ 8lg 1) ning oma tegevusega tekitatakse kahju (maksuvõla tekkimine, kasvamine).

I.M., olles OÜ(pankrotis) juhatuse ainuliige, on enda juhatuse liikmeks oleku perioodi osas vastutav äriühingu

-ist ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Vastutusmenetluse võimaliku tulemusena koostatava vastutusotsuse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude sissenõudmine kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel äriühingu maksuvõla eest ehk antud juhul I.M.lt. 1.

1. Viimastel kuudel ei ole isikule töötasu väljamakseid deklareeritud. Maksuhalduri hinnangul puudub isikul sissetulek, mille arvelt täita vastutusotsusega määratavat kohustust. Seega esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. 2 1.
2. I.M. käitumine, mis seisnes äriühingu pangakontolt raha väljavõtmises ja ülekannete tegemises ning samal ajal maksude tasumata jätmises, iseloomustab maksuhalduri hinnangul I.M. suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Maksuhalduri arvates on üsnagi tõenäoline, et sarnaselt võib I.M. suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning selle täitmisest hoidumiseks võõrandada oma vara. 1.10.

§ 96lg-s 6 nimetatud aluseid ei esine.

Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. 1.

1. Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ei ole I.M. nimel avatud väärtpaberikontosid. Maanteeameti liiklusregistri kohaselt ei ole I.M. omanduses sõidukeid ega väikelaevu. I.M.l on kehtivad seosed 4 äriühinguga, millest üks on pankrotis ja ühele on tehtud kustutamishoiatus. 1.
2. Kinnistusraamatu kohaselt on I.M. omandis ühisomandi osa korteriomandist registriosaga nr xxx. Maa-ameti tehingute andmebaasi kinnisvara hinnastatistika päringu vastuse kohaselt on sarnase korteriomandi väärtuseks 32 814 eurot 4 senti. Sellest tulenevalt on maksuhalduri hinnangul I.M. kuuluva korteriomandi ühisomandi osa turuväärtuseks ca 16 407 eurot. 1.
3. Kinnistusraamatu kohaselt on I.M. omandis kinnisasi registriosaga nr xxx. Maa-ameti tehingute andmebaasi kinnisvara hinnastatistika päringu vastuse kohaselt on sarnase korteriomandi väärtuseks 159 085 eurot 52 senti. 1.
4. Täitemenetluse algatamise korral lisanduvad võimalikule tulevikus tekkivale maksunõudele ka täitekulud. Kohtutäituri seaduse (edaspidi KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on KTS § 34 kohaselt 15 eurot 97 senti. KTS § 35 lg 2 p 8 kohaselt on kohtutäituri põhitasu nõude summalt 25 501 kuni 38 400 eurot 9% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 3355 eurot. Kuna maksuhalduri nõude võimalikuks suuruseks I.M. vastu on 26 907 eurot 12 senti, siis on põhitasu suuruseks 2421 eurot 64 senti. Lisaks tuleb tagatise suuruse määramise arvestamisel lähtuda ka muude võimalike täitekulude suurusest (sh võimalikud lisakulud ja muud täitekulud TMS § 37 mõistes). Maksuhaldur peab põhjendatuks arvestada võimalike täitekulude katteks täiendavalt 10% nõude suurusest ehk 2690 eurot 71 senti. Maksuhalduri hinnangul on selline sundtäitmise kulude suurus piisavalt põhjendatud ja proportsionaalne. Seega on käesoleval juhul tagatiste põhjendatud suuruseks 32 035 eurot 44 senti (26 907,12 + 15,97 + 2 421,64 + 2 690,71). 1.
5. Arvestades, et I.M. kuuluva kinnistu registriosa nr xxx all tõenäoline väärtus on ca 159 085 eurot 52 senti ning kinnistu on koormatud hüpoteekidega kogusummas 201 321 eurot 68 senti (maksuhalduril ei ole teada laenujääk), ei ole maksuhalduril eelduslikult nimetatud kinnistu sundtäitmise korral võimalik rahuldada kogu võimalikku määratavat kohustust ning seetõttu puudub maksuhalduril võimalus oma nõude täielikuks rahuldamiseks. Seega on maksuhaldur seisukohal, et sundtäitmise tagamiseks on vajalik keelumärke kandmine ka isikule kuuluvale ühisomandi osale korteriomandist registriosaga nr xxx. 1.
6. Tulenevalt

§ 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur I.M.

vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise

§ 120lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt.

Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122). Kui I.M.

soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 26 907 eurot 12 senti. KOHTU PÕHJENDUSED 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse 3 esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3. Praeguses asjas esitas MTA halduskohtule

§ 1361

lg 1 ning § 130 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel taotluse, milles palus luba 1) kanda keelumärge I.M. kuuluvale ühisomandi osale (registriosa nr xxx,), Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu); 2) seada kohtulik hüpoteek I.M. kuuluvale kinnisasjale (registriosa nr xxx), Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) summas 32 035 eurot 44 senti. 4.

§ 1361lg 1 kehtib alates 1.

veebruarist 2014 järgmises sõnastuses: „Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.“

§ 130

lg 1 sätestab, et kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis või sama seaduse § 128 lg 4 p-s 2 nimetatud lahendis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhalduril on

§ 130

lg 1 alusel õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta; taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt; pöörata sissenõue rahalisele õigusele maksukorralduse seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras; arestida muud varalised õigused, millele ei saa sissenõuet pöörata käesoleva lõike punkti 3 alusel, samuti taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist õiguste kohta peetavasse registrisse; anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule. 5.

§ 1361

lg 1 sõnastusest võib järeldada, et maksuhalduril on õigus taotleda halduskohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, kui maksukontrolli menetluse käigus on tekkinud kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes. Seega peab olemas olema menetlus, kus selline kahtlus saab tekkida. Praeguse juhtumi asjaoludest nähtuvalt on loa taotlemise üheks eelduseks kavatsus teha I.M. vastutusotsus. Vastutusotsuse näol on

§ 96

lg 1 järgi tegemist maksuhalduri haldusaktiga, mis tehakse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Maksuhaldur on algatanud käesoleva taotlusega I.M. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine

§ 40lg 1 alusel.

Järelikult on olemas menetlus, kus maksuhalduril saab loa taotlemise põhjuseks olev kahtlus tekkida. Riigikohus on selgitanud, et vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loa taotluse esitamisega (

1. mai
2. a määrus asjas nr 3-3-1-7-13, p 12). Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva menetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Täitmist tagavate toimingute sooritamise taotlus esitatakse enne vastutusotsuse tegemist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta vastutusotsuse tegemisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. 6.

§ 8

lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.

§ 40

lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest 4 solidaarselt maksukohustuslasega. I.M. vastutusotsusega esitatava nõude tõenäoliseks suuruseks on 26 907 eurot 12 senti.

§ 96

lg 1 ja § 40 lg 1 alusel rakendatava vastutuse materiaalsed eeldused on täidetud. 7.

§ 1361

lg 2 p 4 kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses üks või mitu sama seaduse § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Selles asjas taotleb maksuhaldur

§ 130lg 1 p-le 2 tuginedes kohtuliku hüpoteegi seadmist I.M.

kinnisasjale ja

§ 130lg 1 p-le 1 tuginedes keelumärke kandmist I.M.

kuuluvale ühisomandi osale. Seejuures viitab maksuhaldur sellele, et I.M. ei oma sellises väärtuses vara, mille suhtes

§ 130lg 1 p-i 5 alusel täitmist tagavaid toiminguid sooritada.

1. Täitetoimingu lubamiseks peab esinema maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur peab oma taotlust piisavalt ja usutavalt põhjendama ning vajadusel oma väiteid asjakohaste tõenditega kinnitama. Kohtu ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esiletoodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. aprilli
3. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, p 23).
4. MTA on taotluses halduskohtule selgitanud, et maksuvõla tekkimise ajal ning kuus kuud enne maksuvõla tekkimist on äriühingu pangakontolt tehtud ülekandeid ja sularaha väljamakseid I.M. kogusummas 44 297 eurot. Samal perioodil on I.M. teinud äriühingule ülekandeid 5914 euro ulatuses. OÜ(pankrotis) tegi perioodil juuni 2014 kuni märts 2015 I.M. töötasu väljamakseid summas 3550 eurot, mistõttu on eelduslikult viimati nimetatud summa osas tõendatud I.M. ülekantud ja/või väljamakstud raha seos äriühingu majandustegevusega. Kui eeldada, et I.M. kandis äriühingu poolt väljastatud rahast tagasi 5914 eurot ning äriühing tegi 3550 euro ulatuses töötasu väljamakseid, ei ole tuvastatud, milline on I.M. ülekantud ja/või sularahana väljavõetud 34 833 euro seos OÜ(pankrotis) ettevõtlusega. Perioodil juuni 2014 kuni märts 2015 tehtud ülekanded ning sularaha väljamaksed ületavad kogusummas OÜ(pankrotis) põhivõla suuruse. OÜ(pankrotis) juhatuse liige I.M. esitas pankrotihaldurile selgituse, et ta on teinud isiklikult kontolt erinevaid makseid OÜ(pankrotis) eest. Kuna I.M. on pankrotihaldurile esitanud vaid selgituse raha kasutamise osas, ei ole hetkel dokumentaalselt tõendatud, et raha kasutati ettevõtluse tarbeks. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et juhatuse ainuliige I.M. ei kasutanud raha summas 34 833 eurot OÜ(pankrotis) ettevõtluse tarbeks. Maksuhaldur on seisukohal, et kui I.M. oleks kasutanud nimetatud raha ettevõtlusega mitteseotud kulude tegemiseks ning deklareeritud maksete tasumiseks, ei oleks äriühingul tekkinud maksuvõlga summas 26 907 eurot 12 senti. Olukorras, kus äriühingul on maksuvõlad, ent samal ajal tehakse juhatuse liikmele ülekandeid, on keskmisele mõistlikule juhatusele liikmele arusaadav, et nii jäetakse täitmata seadusest tulenevad kohustused (

§ 8lg 1) ning oma tegevusega tekitatakse kahju (maksuvõla tekkimine, kasvamine).

I.M., olles OÜ(pankrotis) juhatuse ainuliige, on enda juhatuse liikmeks oleku perioodi osas vastutav äriühingu

-ist ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. 10. Arvestades I.M. varasemat käitumist OÜ(pankrotis) majandustegevuse korraldamisel, on taotlejal põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võidakse asuda hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara, mille tulemusel muutub maksukohustuse sundtäitmine võimatuks. Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid

§ 1361

alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Maksukohustuslase tegevuse tõttu 5 maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

1. jaanuari
2. a määrus haldusasjas nr 3-14-52172 ning
3. jaanuari
4. a määrus haldusasjas nr 3-14-51698).
5. Nõutav ei ole, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Riigikohtu halduskolleegium selgitas
6. novembri
7. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-48-13 (p-s 21), et haldustoiminguks loa andmise menetluses maksuhaldur alles kogub tõendeid ja tulevase maksuotsuse faktiline ja õiguslik alus pole veel teada.
8. Riigikohtu üldkogu rõhutas
9. novembri
10. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12, et loa andmine täitetoiminguks

§ 1361alusel on kaalutlusotsus.

Lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetuse hindamisele tuleb kohtul arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust hüpoteegi summa osas (võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada) (p 57).

§ 1361

kohaldamisel tuleb kohustatud isiku õigustatud huvisid ja juhtumi asjaolusid arvestades vältida ületagamist. Üldkogu leidis, et kui ei võrrelda nõude suurust ja vara väärtust, mille osas sundtäitmise tagamise abinõusid taotletakse, rikutakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg-t 4 (p 60). 13. Praeguses asjas on maksuhaldur keelumärke kandmise loa taotlemisel arvesse võtnud Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012. a määruse nr 3-3-1-15-12 p-s 46 väljendatud seisukohta, et

§ 1361lg 1 ja § 130 lg 1 p 1 järgi (koostoimes Ts

MS § 378 lg 1 p-ga 3) on üldkogu hinnangul võimalik esitada maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse tagamiseks ka selline taotlus, mille kohaselt seataks keelumärge kinnisasjale nii, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel. Käesolevas asjas on maksuhaldur leidnud, et I.M. kuuluva korteriomandi ühisomandi osa turuväärtuseks on ca 16 407 eurot ja põhjendatuks peab MTA keelumärke kandmist I.M. kuuluvale korteriomandi ühisomandi osale, seega mitte tervele korteriomandile (järelikult ei koormata keelumärkega kogu vara). Riigikohtu üldkogu selgitas

1. aprilli
2. a otsuses asjas nr 33-1-82-12 (p 56), et kinnistusraamatu registriosa III jakku kantava keelumärke sisust peab üheselt nähtuma, et ühisomandi käsutamine on keelatud üksnes isikul, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse. Seetõttu tuleb keelumärge sõnastada nii: „I.M. on keelatud ühisomandis oleva kinnisasja registriosa nr 1938204 käsutamine. Kanne on tehtud Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliamet) kasuks.“
3. Praeguses asjas on maksuhaldur kohtuliku hüpoteegi loa taotlemisel arvesse võtnud võimaliku vastutuskohustuse suurust, I.M. kuuluva vara turuväärtust ning panga kasuks seatud hüpoteekide suurust. Maksuhaldur on selgitanud, et tal ei ole teada laenujääki, kuid see ei ole asja lahendamisel ka määrav, kuna kinnistusraamatusse kantud hüpoteegid on kehtivad ja neid võib kasutada tulevaste kohustuste tagatisena. Seega pole ületagamist taotletud.
4. Maksuhaldur on taotluses viidanud ka võimalikele täitmiskuludele (vt otsuse p 1.14). Selliseid kulusid ei ole kohtupraktika kohaselt peetud ülemäärasteks. Ka on maksuhalduril õigus esitada taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks mitte üksnes maksuvõla, vaid ka muude rahaliste nõuete ja kohustuste katteks. HKMS võimaldab taotluste esitamist ka tulevikus tekkivate nõuete katteks.
5. Kohus möönab, et täitmist tagavate toimingute kohaldamine riivab maksukohustuslase õigusi. Samas ei riiva hüpoteegi seadmine käesoleval juhul I.M. õigusi ebaproportsionaalselt. Kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine ei keela isikul oma vara vallata, kasutada ja käsutada, kui sellega ei vähendata koormatud kinnisasja väärtust ega kahjustata hüpoteegipidaja õigusi (asjaõigusseaduse 6 (AÕS) § 333). Hüpoteegi seadmisega kaasnevaid piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine.
6. Maksuhalduri taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise, mis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud. Maksuhaldur on seisukohal, et kui I.M. soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 26 907 eurot 12 senti. Arvestades võimaliku maksukohustuse suurust pole kohtu hinnangul sellist tagatist põhjust pidada ülemäära suureks. Seega on I.M.l võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega (

§ 1361lg 3).

Kui täitetoimingu sooritamiseks loa andmise menetluses selgub, et rahalise nõude või kohustuse suurus on tunduvalt väiksem, kui esialgu leiti, tuleb

§-st 121 lähtudes muuta ka tagatise ulatust. Kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks antud luba pole tähtajatu, vaid see antakse n-ö äramuutva tingimusega, kuivõrd täitetoimingu sooritamise lõpetamise tähtpäev on kindlaks määratud vastava sündmuse saabumisega. 18. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Seega tuleb taotlus rahuldada. 19. Kohus selgitab täiendavalt, et TsMS § 388 lg 3 kohaselt kantakse kohtulik hüpoteek kinnistusraamatusse hageja kasuks tema avalduse ja hagi tagamise määruse alusel. Kui MTA oleks kohtult taotlenud loa andmise määruse kinnistusosakonnale saatmist, siis vastavalt TsMS § 387 lg-le 2 ei oleks vajadust kinnistusosakonnale täiendava avalduse esitamiseks. 20.

§ 1361

lg 4 kohaselt võib käesoleva taotluse rahuldamise määruse peale esitada määruskaebuse nii maksuhaldur kui ka isik, kelle õigusi määrus puudutab. HKMS § 204 lg 1 sätestab, et määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult selle halduskohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse, ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub määrus selle kättetoimetamisel taotlejale. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 7