lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuded kokku summas 2 653.92 eurot, kuid vahendite puudumise tõttu ei ole võlausaldajad raha saanud, s.h: 1) kohtutäitur Andrei Krek 1 312.59 eurot; 2) kohtutäitur Urmas Tärno 46.65 eurot; 3) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 1 294.68 eurot.
Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole.
lg 11, § 158 lg 4, § 171 alusel aruande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Taotluse kohaselt võlausaldajate üldkoosolek toimus 23.11.2015. Indrek Vološtšenko (võlgnik) saab Sotsiaalkindlustusametist töövõimetuspensioni 158.37 eurot kuus. Võlgnik töötab xxxx, kus tema töötasu on 390 eurot kuus. Võlgnik on vallaline ja tal on 1 alaealine laps. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgniku arvelduskontol 390.99 eurot. Haldur edastas Swedbank AS-i avalduse, millega lubas võlgnikul teha arvelduskontolt väljamakseid maksimaalselt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalga 390 2
65 lg 11, § 158 lg 4, § 171 alusel: 1) lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu; 2) kinnitada pankrotihalduri tasuks kokku 672 eurot (560 eurot + käibemaks 112 eurot) ja mõista see välja OÜ-le Sentire MK; 3) halduri tasu 672 eurot ja pankrotimenetluse kulud 120 eurot, kokku 792 eurot koos käibemaksuga välja mõista menetlusabina riigi vahenditest; 4) vabastada võlgnik pankrotihalduri tasu 476.40 eurot (397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot) riigile hüvitamise kohustusest; 5) kohustada Indrek Vološtšenko’t tasuma riigile pankrotimenetluse kulud kokku summas 315.60 eurot koos käibemaksuga ja määrata tasumiseks tähtaeg; 6) pankrotimenetluses hüvitamata jäänud ajutise pankrotihalduri tasu 193.18 eurot jätta võlgniku kanda; 7) vabastada Ly Müürsoo Indrek Vološtšenko pankrotihalduri kohustustest; 8) otsustada Indrek Vološtšenko kohustustest vabastamise menetluse algatamine, selle algatamisel jätta usaldusisik määramata ja kohustada Indrek Vološtšenko’t ennast täitma usaldusisiku kohustusi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 7. Kohus, tutvunud halduri taotluse ja pankrotiasja materjalidega, leidis, et pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele. Pankrotimenetluse lõpetamine 8.
p 2 alusel pankrotimenetlus lõppeb muu hulgas ka
sätestatud pankrotimenetluse raugemisega.
lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite 9.
lg 6 alusel ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul pandiesemed ning muud varad. Sellepärast 24.11.2015 teatas 3
lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuded kokku 2 653.92 eurot, sh: 1) kohtutäitur Andrei Krek 1 312.59 eurot, jaotus 49.458 %; 2) kohtutäitur Urmas Tärno 46.65 eurot, jaotus 1.758 %; 3) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 1 294.68 eurot, jaotus 48.784 %.Vahendite puudumise tõttu pankrotimenetluses ei ole võlausaldajad üldse raha saanud. 11. Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Kuriteo tunnustega tegusid ei ole haldur tuvastanud. Pankrotivara varjamist või võlgniku poolt tahtliku maksejõuetuse põhjustamist ei ole haldur ega kohus tuvastanud. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast
p 2 ja § 158 lg 4 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Halduri tasu 12.
lg 1 esimese ja teise lause kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu sama seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 13.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu sama seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Käesolevas menetluses pankrotihaldur on esitanud taotluse menetlusabi saamiseks, s.o riigieelarvest pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulude tasumiseks ning võlgnikku kohustamiseks pankrotimenetluse kulude osaliselt riigituludesse hüvitamiseks summas 476.40 eurot. 14. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 12² on pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. Hagita asjas kantud menetluskulude jaotamist reguleerib TsMS § 172, mille lg 8 kohaselt vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale 4
lg 1 tulenevalt pankrotiavalduse läbivaatamisel kohtus on menetlusosalisteks pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja võlgnik. Kuna käesolevas menetluses on avalduse esitanud võlgnik, siis käesolevas menetluses ei ole teist menetlusosalist. Arvestades, et võlgnik on pankrotis, ei ole võimalik haldurile riigi eelarvest määrata pankrotihalduri tasu ja hüvitada pankrotimenetluse kulud menetlusabi korras TsMS § 183 lg 2 sätestatust suuremas ulatuses, sest pankrotivõlgnik ei suuda pankrotimenetluses kulusid ja halduri tasu riigituludesse hüvitada. 17. Eeltoodu alusel rahuldab kohus halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude hüvitamise taotluse osaliselt, so vaid summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Haldur on palunud määrata tasu OÜ-le Sentire MK.
§ § 65 lg 1 teise lause kohaselt halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. TsMS § 183 lg 2 ning
lg 11 ja § 23 lg 3, lg 4 alusel määrab kohus riigi vahenditest OÜ-le Sentire MK pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot.
lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus sama seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Et võlgniku suhtes esinevad
lg 2 punktides 1-5 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, ei ole tuvastatud. Võlausaldajad ja pankrotihaldur ei ole nende asjaolude esitamisest kohtule teatanud, samuti ei ole 5
lg-le 1, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb sama seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Halduri aruande ja selle juurde lisatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.11.2015 avaldatud teate ning üldkoosoleku protokolli kohaselt 23.11.2015 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku päevakorras oli pankrotimenetluse jätkamise otsustamine ja usaldusisiku nimetamine. Võlausaldajad üldkoosolekule ei ilmunud ega usaldusisiku kandidatuuri üles ei seadnud. Võlgnik on andnud nõusoleku täita ise usaldusisiku kohustusi. 21. Vastavalt
lg-le 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 07.05.2015 toimunud kohtuistungil veendus kohus, et võlgnik ise suudab usaldusisiku kohustusi täita, kuivõrd võlgnik on kohtule avaldanud, et ta suudab täita kohustustest vabastamise menetluse nõudeid ja otsib uue töö. Kohus kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus selgitab võlgnikule, et
lg 2 alusel peab ta kui usaldusisik vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele raha välja maksma. 22. Samuti selgitab kohus võlgnikule, et
lg-st 1 tulenevalt ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või ettevõtlusest saadud tulust (
Võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (
Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole (
23. Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule kord aastas aruanded võlgniku tulude ning tuludest võlausaldajatele välja makstud summade kohta. Kohus hoiatab võlgnikku, et
lg 1 alusel võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. 24. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel ning
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.