Obsah (6)

§ 212§ 213§ 158§ 108§ 157§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla
2. juuni
3. a käskkirjaga nr 6.-3/872-D karistati kinnipeetavat Rene Vainik vangistusseaduse (VangS) § 67 p 3 nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega neljaks ööpäevaks kolmekuulise katseajaga. Käskkirja kohaselt ei teavitanud R. Vainik vanglat enda televiisori turvakleebiste rikutusest.
4. R. Vainik esitas vaide Viru Vangla
5. juuni
6. a käskkirja nr 6.-3/872-D kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla
7. juuli
8. a vaideotsusega nr 6.-12/158-2 jäeti R. Vainiku vaie rahuldamata.
9. R. Vainik esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla
10. juuni
11. a käskkirja nr 6.-3/872-D ja
12. juuli
13. a vaideotsuse nr 6-12/158-2 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt rikkus Viru Vangla distsiplinaarasja menetlemise käigus uurimispõhimõtteid, kui ei selgitanud välja valvurite A. Safjanovi ja J. Raudseppa täiendava küsitlemisega, et kas on võimalik, et kaebaja siiski teavitas valvureid televiisoril olevate kleebiste rikutusest. Kaebaja teavitas ametnikke juba
14. mail 2011, et teleril on kleebised rikutud (tl 38). HALDUSKOHTU LAHEND
15. Tartu Halduskohus rahuldas
16. novembri
17. a otsusega kaebuse (resolutsiooni p 1), tühistas Viru Vangla
18. juuni
19. a käskkirja nr 6.-3/872-D ja
20. juuli
21. a vaideotsuse nr 6-12/158-2 (resolutsiooni p 2) ning mõistis Viru Vanglalt R. Vainiku kasuks kohtumenetluses kantud menetluskulude (riigilõiv) katteks 15 eurot, ülejäänud menetluskulud jättis halduskohtus poolte endi kanda. Halduskohtu otsuse kohaselt on vaidlus küsimuses, kas Viru Vangla
22. juuni
23. a käskkiri nr 6.-3/872-D ja
24. juuli
25. a vaideotsus nr 6-12/158-2 vastavad haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele, kas kaalumisviga distsiplinaarkaristuse määramisel või meetme valikul esines ning kas asjas kogutud tõenditega on piisavalt tõendatud kaebajale vaidlustatud käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus. Vastustaja ei täitnud piisava hoolikusega R. Vainiku rikkumise puhul kohustust välja selgitada kõik menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja koguda selleks vajalikke tõendeid. Kaebaja märkis seletuskirjas, et ta teavitas
26. mail 2011 valvureid A. Safjanovi ja J. Raudseppa, et teleril on kleebised rikutud. Vastustaja kontrollis kaebaja väiteid
27. juuni
28. a menetlustoimingu protokollidega nr 7-2/16603, küsitledes valvureid A. Safjanovi ja J. Raudseppa
29. mai 2011 sündmuse osas, mitte
30. mai 2011 kaebaja väidete osas (tl 41, 42). Nii haldusasja kui ka distsiplinaarmenetluse materjalide hulgas ei ole menetlustoimingu protokolli
31. mai 2011 kaebaja väite, et teleril on kleebised rikutud, kontrollimise kohta. Nii distsiplinaarasja protokollis kui ka vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses on viidatud
32. mai
33. a julgeolekuosakonna spetsialist Toomas Pastaku ettekandele nr 2563, kuid nimetatud tõendit haldusasja materjalide hulgas ei ole. Kohtumaterjalides ja distsiplinaarasja materjalides on T. Pastaku
34. mai
35. a ettekanne registrinumbriga 2567 Viru Vangla direktorile (tl 37), kuid tõendit nr 2563 asja materjalides ei ole. Halduskohtule esitatud fotode (tl 44-45) järgi pole võimalik asuda seisukohale, et need on tehtud kaebaja televiisorist. Julgeolekuosakonna spetsialist T. Pastak on
36. mai
37. a ettekandes märkinud, et S 9 ja S 10 osakondadest võeti ära televiisorite turvakleebiseid kokku 10 telerilt. Esitatud fotode järgi pole alust neid kaebajaga seostada, kuna igasugused viited ja kirjed fotodel, mis osundaksid kaebajale, puuduvad. Seega pole haldusorgan olnud tähelepanelik tõendite uurimisel ja hindamisel. Kaebaja väiteid, mis võisid tema süüd kergendada või ka välistada, on jäänud tähelepanuta. Vaideotsusest nähtuvalt olid nii kaebaja kui ka asjas seletusi andnud vanglaametnike väited vastustajale teada, kuid nende tõepärasust vastustaja ei hinnanud. Seega pole tõendatud, et kaebaja rikkus teavitamiskohustust. Olulist tähtsust omab asjaolu, et vaideotsuse tegemisel ei arvestatud asjas kogutud tõendeid kogumis, kuna need olid vastuolulised. Vaideotsus, mille tegemisel pole kõiki karistuse määramist põhjustanud teo olulisi asjaolusid välja selgitatud ega arvesse võetud, ei ole õiguspärane ja rikub kaebaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Vaidlustatud haldusaktide tühistamise põhjus on kaalutlusõiguse teostamata jätmine (

§ 158lg 3).

Oluline asjaolu jäeti arvesse võtmata ning see on tõsine diskretsiooniviga.

§ 108

lg-st 1 tulenevalt mõistab kohus vastustajalt välja kaebaja kasuks kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 15 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. Viru Vangla esitas Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada, teha uus otsus ja jätta R. Vainiku kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus halduskohus otsust tehes

§ 157lg-t 1 ja § 2 lg-t 4.

Üllatav on halduskohtu seisukoht, et esitatud fotode järgi ei ole alust seostada neid kaebajaga. Vaidlusküsimus ei olnud selles, kas antud fotod on tehtud kaebaja televiisorist ning seetõttu ei esitanud menetlusosalised täiendavaid tõendeid, mis seostaksid fotodel nähtavat telerit kaebajaga. Kui kohus pidas fotode autentsust kaheldavaks, pidi ta uurimiskohustuse täitmise raames astuma samme, kontrollimaks, kas tegemist on kaebaja telerist tehtud fotodega. Ebaõige on halduskohtu väide, et kaebajale osundavad kirjed puuduvad. Kaebajale väljastati laost

1. mail 2011 teler, mis oli suletud turvakleebisega nr B8*1651088 ning mis on ühel fotodest tuvastatav. Samuti on teine foto seostatav turvakleebise numbriga fotoga. Seetõttu on nähtav, et turvakleebis USB pesalt oli avatud ulatuses, mis ei saanud jääda kolme aasta jooksul märkamatuks, s.h kaebaja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluse käigus, kus kaebajat karistati teleri teisele kinnipeetavale andmise eest. Nõustuda ei saa halduskohtu etteheitega, et vangla ei kontrollinud kaebaja väiteid
2. mai 2011 teavituse kohta. Vangla küsitles kaebaja viidatud vanglaametnikke, kes ei teadnud, et kaebaja oleks neid kaks aastat varem teavitanud turvakleebiste rikutusest. Kahtluse korral oleks kohus saanud nimetatud vanglaametnikke tunnistajatena küsitleda. Halduskohus rikkus ka

§ 158

lg-s 1 sätestatud kõikide kogutud ja asja juurde võetud tõendite hindamise kohustust. Arvestades aega kaebaja väidetud teavitamisest

1. ma ist2011 kuni rikkumise fikseerimiseni
2. mail 2014, ei ole eluliselt usutav, et sel perioodil kaebaja kambris toimunud 20 läbiotsimise käigus ei märgatud kordagi rikutud turvakleebist. Antud tõendile jättis halduskohus hinnangu andmata. Nõustuda ei saa ka halduskohtu märgituga, et vangla jättis kontrollimata kaebaja süüd välistavad väited. Vangla kontrollis süüd välistavaid väiteid, kuid hinnates kõiki tõendeid kogumis jõudis õigustatult järeldusele kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta.
3. R. Vainik palub vastuses Viru Vangla apellatsioonkaebusele, jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt puudub seaduslik alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks, kuna apellatsioonkaebus esitati tähtaja
4. detsember 2014 viimasel päeval olulise menetlusnormi rikkumisega, nimelt puudus allkiri. Seaduses puudub võimalus, et tehnilistel põhjustel võib apellatsioonkaebuse esitada hiljem. Kaebajale ei ole teada, et oleks esitatud tähtaja ennistamise taotlus ning kohus oleks selle rahuldanud. Vastustaja on asunud moonutama fakte ja vassima, kui väidab, et küsitletud ametnikud ei teadnud, et kaebaja oleks neid teavitanud kleebiste rikutusest. Toimiku materjalides on selgelt kirjas, et ametnikud ei mäleta. Need on aga erinevad asjad, kas isik ei mäleta või ei tea. Seega ei ole ümber lükatud, et kaebaja käitus seaduslikult ja teavitas vanglat enda teleri kleebiste rikutusest. Vastustaja ei näe teleri kleebiste rikutuses rikkumist, sest kaebaja on käesoleva menetluse raames teavitanud, et kleebis on ka praegu avatud ja keegi midagi ette ei võta. Seega ei ole vastustaja viitamine läbiotsimistele asjakohane, sest ka
5. jaanuaril 2015 toimunud läbiotsimisel ei näinud keegi midagi. Kaebaja ise kleebiseid kleepida ei saa. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Tartu Halduskohtu
7. novembri
8. a otsus kuulub tühistamisele kohtu järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab R. Vainiku kaebuse täies ulatuses rahuldamata. 3
9. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et halduskohtule esitatud fotode järgi ei ole võimalik asuda seisukohale, et need fotod on tehtud kaebajale väljastatud televiisorist. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebajale väljastati 13.05.2011 teler, mis oli suletud turvakleebisega nr B8’
10. Kaebaja ei ole vaidlustanud seda, et haldusasja materjalide hulgas olevad fotod on tehtud tema televiisorist, mille turvakleebis on rikutud. Pealegi nähtub haldusasja materjalide hulgas olevalt fotolt (tl 45) ka turvakleebise number, mis vastab kaebaja kasutuses oleva teleri turvakleebise numbriga.
11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja ei ole kontrollinud kaebaja väidet, et ta 15.05.2011 teavitas valvureid teleri turvakleebise rikkumisest. Tõepoolest on valvuritelt J. Raudsepalt ja A. Safjanovilt küsitud, kas kaebaja on neid 13.05.2011 teavitanud teleri turvakleebise rikkumisest (tl 41-42). Ringkonnakohtu arvates on tegemist lihtsalt vastustajapoolse eksimisega kuupäeva osas. Samas ei ole see aluseks, et lugeda kaebaja teavitust toimunuks. Mõlemad valvurid on kinnitanud, et nad ei mäleta, et kaebajaga oleks selline vestlus toimunud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et nii vaidlustatud käskkirjas kui ka vaideotsuses on viidatud julgeolekuosakonna spetsialisti T. Pastaku 05.05.
12. a ettekandele nr 2563, kuid sellist dokumenti haldusasja materjalides ei ole. Tõepoolest on haldusasja materjalides sama isiku ettekanne nr 2567 (tl 37). Ringkonnakohtu arvates on ka siin tegemist lihtsalt inimliku eksimusega dokumendi numbris. Ei ole eluliselt usutav, et spetsialist oleks muuhulgas kaebajale kuuluva teleri turvakleebise rikkumise osas koostanud ühel päeval mitu ettekannet. Seega ei ole ka selline eksimine vaidlustatud haldusaktide tühistamise aluseks. Ringkonnakohus ei pea eluliselt usutavaks asjaolu, et kui kaebaja oleks 15.05.2011 teavitanud valvureid teleri turvakleebise rikkumisest, siis ei oleks tarvitusele võetud vajalikke abinõusid. Vastustaja on õigesti märkinud seda, et kuna kambrites, kus viibis kaebaja, on läbi viidud korduvaid läbiotsimisi (tl 43), siis ei oleks läbiotsijatele jäänud märkamata asjaolu, et kaebaja teleri turvakleebis on rikutud. Turvakleebiste olemasolu kontrollitakse kindlasti läbiotsimise käigus. Seega on vastustaja õigustatult jõudnud järeldusele, et kaebaja pidi turvakleebise rikkuma pärast 19.03.2014, millal kambris toimus viimane läbiotsimine. Pealegi nähtuv valvur P. Randmaa ettekandest nr 2609 (tl 36), et kaebaja teleri turvakleebise rikkumise avastas ta 04.05.2014 hommikuse loenduse käigus. Sellest järelduvalt ei kontrollita turvakleebist mitte ainult läbiotsimiste ajal ja seega ei saa vastata tõele kaebaja väited turvakleebise rikkumise aja kohta. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud tõendite alusel on vastustaja õigesti leidnud, et kaebaja on süüdi teavitamiskohustuse rikkumises ja esines alus tema karistamiseks distsiplinaarkorras.
13. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja vastuses apellatsioonkaebusele esitatud väitega, et ringkonnakohtul puudus alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks kuna see oli esitatud menetlusnormide rikkumisega, kuna sellel puudus allkiri. Vastustaja on esitanud apellatsioonkaebuse 12.12.2014 (tl 59) ja on märkinud, et tehnilistel põhjustel jõuab allkirjastatud variant kohtusse viivitusega. Seega oli tegemist puudustega esitatud apellatsioonkaebusega ja neid puudusi oli võimalik hiljem kõrvaldada vastustajal omal algatusel või siis kohtu nõudmisel. 11.

§ 109

lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu lahendi ja jätab kaebaja kaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt halduskohtus kantud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot)

§ 108lg 1 alusel kaebaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Einar Vene 5 Agu Timmi