Obsah (20)

§ 2§ 138§ 145§ 142§ 53§ 74§ 54§ 223§ 23§ 217§ 13§ 14§ 137§ 140§ 6443§ 46§ 218§ 87§ 160§ 52

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-10-2669

) § lg 1 p-le 15. Kohtutäitur jättis tähelepanuta

§ 2

lg 3, mille alusel ei või

§ 2

lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendi alusel sundtäitmist läbi viia, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu. Hageja leidis, et täitetoimingute läbiviimisega kaasnesid õigusrikkumised, mis annavad aluse 18. mail 2010 toimunud kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Kostjate käitumise eesmärk on hageja kahjustamine ja korteriomandi müümine enampakkumisel oli vastuolus heade kommetega. Enampakkumise puhul oli tegemist näiliku või teeseldud tehinguga. Täitmisteates viidatud alus oli Viru Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-08-7950, millega hageja ja kostja 2 abielu lahutati ja määrati kindlaks poolte ühisvara koosseis, väärtus ja kuuluvus. Kohtuotsus nr 2-08-7950 ei saa olla alus kinnisasja müümiseks, kuivõrd hageja ja kostja 2 vahel puudus tagatiskokkulepe. Ainult tagatiskokkulepe annab aluse kinnisasja suhtes täitemenetluse alustamiseks ja sundtäitmiseks. Samuti ei olnud tegemist rahalise nõude ja võlgnevuse olemasolu tunnustava kohtulahendiga, mistõttu otsus nr 2-08-7950 abielu lahutamise ja ühisvara jagamise kohta ei saa olla sundtäitmise aluseks. Sundtäitmise lubatavuse sätestab asjaõigusseaduse (AÕS) § 352, mis võimaldab hüpoteegipidajal nõuda sundtäitmist üksnes juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta. Seega saab täitemenetluses nõuda kinnisasja müümist üksnes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.

§ 138

lg 2 kohaselt võib kinnisasja või sellega võrdsustatud õiguse osale sissenõude pöörata ainult siis, kui osa on kaasomaniku mõtteline osa või kui sissenõudja nõue põhineb õigusel, millega mõtteline osa on koormatud. AÕS ja

sätete koostoimes saab võlgnik kinnisasjaga vastutada vaid hüpoteegiga tagatud nõude täitmata jätmise eest hüpoteegisumma ulatuses ning sundtäitmine saab toimuda vaid asjaõiguskokkuleppe, kohesele sundtäitmisele allutamise kokkuleppe ning tagatiskokkuleppe vormistatud ja tõestatud lepingudokumendi olemasolul. Otsuse nr 2-08-7950 alusel on sundtäitmine ja kinnisasja müük seega välistatud. Korteriomand XXXX6-9 Jõhvi on kinnistusraamatu kande kohaselt hageja ja kostja 2 ühisomandis. Kuivõrd kohtuotsusest asjaõigusi ei teki, siis on kinnistusraamatu kehtiva kande alusel nii hageja kui ka kostja 2 jätkuvalt ühisomanikud. Seega tuleks tunnistada hageja kui ühisomaniku õigust ühisomandis olevale kinnisasjale. Ühisomanike puhul ei saa korterit müüki panna ilma teise ühisomaniku nõusolekuta. Ka ilma teise abikaasa nõusolekuta tehtud tehing oli enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse § 17 lg 4 kohaselt tühine. 3 Kohtutäituri 27. juuli 2009 avalduse alusel kanti 31. juulil 2009 kinnistusraamatusse kostja 2 kasuks kinnistu käsutamise keelumärge. Kohtutäitur andis välja kinnisasja arestimise akti, millega keelati alates 24. septembrist 2009 kinnisasja käsutamine. Hageja on seisukohal, et kohtutäitur seadis õigustamatult enne vara hindamist ja arestimist varale keelumärke.

§ 145

lg 1 kohaselt kantakse kinnisasja käsutamise keelumärge kinnistusraamatusse pärast kinnisasja arestimisakti koostamist. Käesoleval juhul kanti keelumärge kinnistusraamatusse 31. juulil 2009. Hageja leidis, et kinnisasja arestimine oli vastuolus

§-dega 142-146, kuivõrd kinnisasja hindamine peaks toimuma kinnisasja üleskirjutamise käigus, mille tulemusena märgitakse kinnisasja arestimise akti kinnisasja hind. Käesoleval juhul ei toimunud kooskõlas

§ 142lg-ga 1 ja § 143 p-ga 4 kinnisasja üleskirjutamist ja hindamist.

Tulenevalt

§-st 53 tuleb varale sissenõude pööramisel lähtuda otstarbekuse ja proportsionaalsuse põhimõttest, et võlgnikku ei kahjustataks ega riivataks isiku põhiõigusi rohkem, kui seadusega lubatud. Tulenevalt

§ 53

lg-st 1 ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks, seega peab arestimisele eelnema vara hindamine. Käesoleval juhul arestis kohtutäitur kinnisvara, mille väärtus ületab mitmekordselt nõude suuruse ja kohtutäituri tegevus vara hindamisel ei olnud seadusega kooskõlas. Arestimise aktis märkis kohtutäitur oma suva järgi kinnisasja hinnaks 700 000 kr. Hageja sellega ei nõustunud ja tegi arestimise akti vastavasisulise märke. Kuigi hageja vaidlustas kohtutäituri poolt määratud hinna, ei pöördunud kohtutäitur väärtuse kindlaksmääramiseks asjatundja poole ega tellinud eksperthinnangut nagu nõuavad

§ 74lg-d 6 ja 8.

Kohtutäitur võttis hinna määramisel ebaõigesti arvesse asjaolu, et korteriomandile oli seatud hüpoteek Swebank AS kasuks, kuivõrd see ei oma käesolevad vaidluses tähtsust ning vaidlust ei ole hageja ja Swedbank AS vahel. Hageja hinnangul viidi enampakkumine läbi aresti all oleva vara suhtes. Tulenevalt

§ 54lg-st 1 on võlgnikul alates vara arestimisest keelatud arestitud vara käsutada.

Hageja oli seisukohal, et seadus ei kehtesta kohtutäituri jaoks vara käsutamist lubavat erandit.

§ 54lg 2 kohaselt on käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või muu käsutus tühine.

Arestitud vara müümine on enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine, mis on aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele

§ 223lg 1 alusel.

Kohtutäitur on Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-14-10 viidates leidnud, et kui võlgniku arvates on

§ 145lg-t 4 rakendatud valesti, tuleks esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale.

Hageja leiab, et viidatud Riigikohtu lahend käsitles hagita menetluses kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamist. Kuivõrd käesolevas asjas on tegemist hagiga enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

223 lg 1 alusel, siis ei ole viide nimetatud Riigikohtu lahendile asjakohane. 2. Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt (kostja 1) vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata ning kohtukulud jätta hageja kanda. Vastuväidete kohaselt viidi täitemenetlus nr 072/2009/1670 läbi kooskõlas

sätetega ja puudus alus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Täitedokumendiks oli Viru Maakohtu

1. detsembri 2008 otsus nr 2-08-7950, mille kohaselt jäeti hageja ainuomandisse korteriomand asukohaga XXXX6-9 Jõhvi. Maakohus mõistis hagejalt kostja 2 kasuks välja hüvitise summas 193 500 kr. Hagejal võimaldati summa tasuda nelja kalendrikuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise päevast. Kohtuotsus jõustus
2. jaanuaril
3. Hageja kohtuotsust täitma ei asunud, millest tulenevalt esitas kostja 2
4. juulil 2009 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks

§ 2

lg 1 p1 alusel, milles märkis vastavalt

§ 23lg-le 3, et sissenõudja soovib pöörata sissenõude kinnisasjale.

1. mail 2010 müüdi korteriomand kordusenampakkumisel kostjale
3. mail 2010 kinnistati korteriomand kostja 2 nimele. Kuna täitemenetlus toimus

sätetele vastavalt ja kinnistusraamatu kanne on 4 tehtud kordusenampakkumise akti alusel vastavalt

§-le 160, siis kanti kostja 2 kinnistusraamatusse õigel alusel ja nõue kinnistusraamatu kande parandamiseks ja uue kande tegemiseks on alusetu. Kohtutäitur saatis 27. juulil 2009 Viru Maakohtu kinnistusosakonnale vastavalt

§-le 145 avalduse keelumärke tegemiseks kinnistusraamatusse. Keelumärge kanti kostja 2 kasuks kinnistusraamatusse

1. juulil
2. Keelumärke seadmata jätmine oleks ohustanud sundtäitmise eesmärgi saavutamist, kuivõrd kohtutäiturile teadaolevalt oli korteriomand ainus vara, mille arvel oleks saanud kostja 2 nõuet täita. Kinnisasi arestiti
3. septembril 2009 ja arestimise juures viibis hageja, kes leidis, et korteriomandi väärtuseks oli 800 000 kr. Tulenevalt

§ 74

lg-test 4 ja 5 kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades mh asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Kohtutäitur arvestas korteriomandile Swedbank AS kasuks seatud hüpoteeki jäägiga 350 000 kr. Võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada. Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud kohtutäiturile kaebust kohtutäituri poolt määratud hinna vaidlustamiseks. Kohtutäitur teatas hagejale, et korteriomandi enampakkumine toimub

1. oktoobril
2. Kohtutäitur kuulutas
3. oktoobri 2009 aktiga enampakkumise hinnaga 700 000 kr nurjunuks. Korteriomandi kordusenampakkumine toimus
4. märtsil
5. Hageja vaidlustas kordusenampakkumise kaebusega täiturile.
6. märtsi 2010 kohtutäituri otsusega jäeti kaebus rahuldamata.
7. märtsi 2010 kohtutäituri aktiga kuulutati kordusenampakkumine nurjunuks.
8. mail 2010 toimunud kordusenampakkumisel müüdi korteriomand XXXX6-9 Jõhvis kostjale 2 hinnaga 210 000 kr. Kordusenampakkumise akti sai võlgnik kätte
9. mail
10. Kohtutäitur saatis
11. mail 2010 avalduse kinnisomandi ülemineku kande tegemiseks Viru Maakohtu kinnistusosakonnale. Võlgnik vaidlustas kaebusega kohtutäiturile
12. mail 2010 toimuva kordusenampakkumise ja kohtutäituri
13. juuni 2010 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Võlgnik esitas
14. juunil 2010 taotluse täituri taandamiseks. Kohtutäituri
15. juuni 2010 otsusega jäeti taandusavaldus rahuldamata. Eeltoodust nähtub, et täitemenetlus viidi läbi kooskõlas

sätetega. Hageja oli teadlik kõikidest täitetoimingutest, kuid ei vaidlustanud kohtutäituri ametitoiminguid ega otsuseid vastavalt

§-dele 217 ja 218. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-14-10 leidnud, et kui võlgniku arvates on

§ 145lg 4 rakendatud valesti, siis tuleb esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale.

Kui menetlusosaline kaebust ei esita, siis kaotab ta

§ 217

lg 6 alusel õiguse hiljem tugineda asjaoludele, mida oleks võinud esitada kaebuses. Kuivõrd hageja ei esitanud eelnevalt kohtutäiturile kaebust

§ 145

lg 4 valesti kohaldamise osas, siis leidis kohtutäitur, et hagejal puudub õigus nendele asjaoludele oma hagis tugineda. Hageja väited menetlusnormide rikkumise kohta täitemenetluse läbiviimisel tuleks jätta tähelepanuta. Kohtutäitur ei nõustunud hageja väitega, et puudub täitedokument, mida sundtäita. Täitedokumendiks on

§ 2lg 1 p 1 kohaselt Viru Maakohtu 22.

detsembri 2008 otsus tsiviilasjas nr 2-08-

1. Kohtuotsuse resolutsiooni p-st 6 nähtub, et kohus otsustas välja mõista hagejalt kostja 2 kasuks 193 500 kr. Hageja väide, et puudub tagatud nõue ja isegi tagatud nõude olemasolu korral ei saa seda realiseerida, on kohtutäiturile arusaamatu ja asjasse mittepuutuv. Kostja 2 nõue tuvastati
2. detsembri 2008 kohtuotsusega ja mingit täiendavat nõude tagamist või tagatiskokkuleppe sõlmimist kohtuotsuse täitmisel vaja ei ole. Kohtutäitur teeb täitetoiminguid täitedokumendi 5 alusel vastavalt

sätetele. Enampakkumine viidi läbi kooskõlas

sätetega ja enampakkumise läbiviimisest oli teadlik ka hageja, kes seda ettenähtud korras ei vaidlustanud. Tulenevalt

§ 13

lg-st 1 eeldatakse abikaasa vara suhtes toimuva täitemenetluse sissenõudja kasuks, et võlgnikust abikaasa valduses olev või abikaasade kaasvalduses olev vallasasi on võlgnikust abikaasa omandis. Kohtutäitur võib nimetatud asja arestida ja müüa.

§ 14

lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul. Täitematerjalidest tuleneb, et kostja 2 oli nõus väidetavale ühisvarale sissenõude pööramisega. Kohtutäitur ei tegutsenud hageja huve kahjustades, kuivõrd kohtutäituri ülesandeks on seaduse alusel vastu võetud üksikaktide, antud juhul kohtuotsuse täitmine. Kohtutäitur leidis, et hageja nõue 14. juunil 2010 algatatud täitemenetluse nr 072/2010/539 ebaseaduslikuks tunnistamiseks on arusaamatu ja ebaselge. 3. M.K. (kostja 2) vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Vastuväidete kohaselt annab

§ 223lg 1 õiguse esitada hagi kohtusse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

Hageja ei ole selgitanud, mille alusel enampakkumise kehtetuks tunnistamist taotletakse. Vara müüdi kostjale 2, kellel oli õigus vara osta, vara arestimine ei olnud tühine ning enampakkumisel ei rikutud enampakkumise tingimusi. Hageja väited

§ 142-146 rikkumise kohta on paljasõnalised ja tõendamata.

Hageja väited korteriomandi ümberhindamise seadusvastasuse kohta tuleb jätta tähelepanuta.

1. aprillil 2010 kohtutäituri poolt koostatud vara ümberhindamise akti hageja seadusega ettenähtud ajal ja korras ei vaidlustanud. Hageja omandiõiguse tunnustamise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest puudub alus hageja omandiõiguse tunnustamiseks ja hagist ei nähtu, millisel õiguslikul alusel on nõue esitatud. MAAKOHTU LAHEND
2. Viru Maakohtu
3. veebruari 2012 otsusega jäeti M.K. hagi rahuldamata. Maakohus, kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges tõendatuks, et hagi on tõendamata, põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele. Maakohus luges

§ 2

lg 1 sätetega tõendatuks, et hageja oli kohustatud täitma

sätete alusel nõuded, mis tulenevad täitedokumentidest, sh jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest. Maakohus luges tõendatuks, et oma tegevusega hoidus hageja teadlikult ja tahtlikult kõrvale jõustunud kohtuotsuse täitmisest ning oma kiusliku tegevusega põhjendamatute hagide esitamisel kohtusse takistas kohtutäituril jõustunud kohtuotsuse sundtäimist. Maakohus luges tõendatuks, et hageja ja kostja 2 ei olnud enam abikaasad, nende registreeritud abielu oli kohtu poolt lahutatud, nende poolt abielu kestel soetatud abikaasade ühisvara oli kohtu poolt juba jagatud, mille tõttu ei saanud kohtutäitur pöörata sissenõuet abikaasade ühisvarale. Maakohus luges

§ 137

sätetega tõendatuks, et kinnisasjale sissenõude pööramisel kohaldatakse vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid.

§ 140

lg 1 kohaselt võis kostja 2 kui sissenõudja nõude täitmiseks kinnisasjale pöörata sissenõude, kui hageja võlgnikuna oli kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse. Hageja oli ise korduvalt kohtule esitanud kinnistusraamatu kannete väljatrükke, milles hageja oli kantud kinnistusraamatusse ühisomanikuna, mille tõttu võis kohtutäitur teise ühisomaniku (M.K. ) nõudel pöörata sissenõude hageja osale korteriomandis. Ühtlasi luges maakohus tõendatuks, et tegelikult ei olnud Viru Maakohtu otsuse jõustumise päevast alates kinnistusraamatu kanne enam õige. Viru Maakohu otsusega oli toimunud korteriomandi omandiõiguse kinnistusraamatuväline üleminek hagejale, mille tõttu oli hageja tegelikult korteriomandi ainuomanik. Maakohus asus 6 seisukohale, et nii hageja kui ka kostja 2 oleks pidanud notari vahendusel esitama kinnistamisavalduse selleks, et tagada kinnistusraamatu kande õigsus ka omandiõiguse kinnistusraamatuvälisel üleminekul. Maakohus luges tõendatuks, et hagejal puudus igasugune alus viidata asjaolule, et kinnistusraamatu kanne korteriomandi suhtes oli vale, sest hageja omandajana oli kohustatud esitama notari vahendusel kinnistusavalduse Viru Maakohtu kinnistusosakonnale selleks, et kanda kinnistusraamatusse oma ainuomandiõigus korteriomandile (Viru Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr XXXX). Maakohtul puudusid andmed, et kostja 2 oleks kunagi kinnistusraamatu kande tegemisest ja kinnistamisavaldusest (võõrandajana) keeldunud. Maakohus luges tõendatuks, et kostja 2 oli huvitatud ainult hagejalt kohtu poolt välja mõistetud kompensatsiooni kättesaamisest. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. M.K. esitas Viru Maakohtu 27. veebruari 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist täies ulatuses ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldataks. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei lahendatud asja maakohtus mõistliku aja jooksul. Kohus ei olnud istungiteks ette valmistatud, menetlust venitati tahtlikult ja istungitel ei olnud kohus objektiivne; 2) oli 18. mail 2010 täiteasjas nr 072/2009/1670 läbiviidud kordusenampakkumine seadusevastane, sest kinnisasja müümiseks ei olnud õiguslikku alust ja rikuti enampakkumise olulisi tingimusi, mis on aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele. AÕS § 325 kohaselt rahuldatakse nõue panditud kinnisasja arvel. Muud nõude rahuldamise allikad on seadusevälised ning põhiseadusega vastuolus, kuivõrd põhiseaduse § 32 tagab omandi kaitse. AÕS ja

(

§ 138

lg 2) koostoimes saab isik vastutada kinnisasjaga vaid hüpoteegiga tagatud nõude täitmata jätmise eest hüpoteegi summa ulatuses ning sundtäitmine saab toimuda vaid asjaõiguskokkuleppe, kohesele sundtäitmisele allutamise kokkuleppe ning tagatiskokkuleppe olemasolul. Kinnisasi vastutab üksnes omaniku ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitavatest lepingutest tulenevate nõuete ees. Ka nõude olemasolul peab olema nõue tagatud ja tagatiskokkulepe määratleb, millise nõude täitmata jätmise eest kinnisasja omanik oma kinnisasjaga vastutab. Tagatislepet hageja ja kostja 2 vahel ei olnud; 3) kuulus korteriomand kinnistusraamatu kande kohaselt ühisomanike apellandi ja M.K. (vastustaja 2) ühisomandisse. Vastustajal 2 säilisid pärast abielu lahutamist kõik ühisomaniku õigused poolte ühisvaras. Omandiõigus kinnisasjale tekib kinnistusraamatu kandega. Kannete tegemine kinnistusraamatusse toimub kinnistamisavalduse alusel ja kohtuotsuse alusel asjaõigusi ei teki (AÕS § 66 lg 2). Ühisomanikuna ei olnud kostjal kinnisasja müügiõigust – korterit ei saa müüki panna ilma teise osapoole nõusolekuta. Ühisomandit saavad võõrandada üksnes ühisomanikud koos. Riigikohus leidis otsuses nr 3-2-1-81-01, et teise ühisomaniku nõusolekuta tehtud tehing on tühine; 4) oli korteriomandi vastustaja 2 nimele kinnistamine seadusevastane, kuivõrd kanne tehti ilma õigusliku aluseta. Kohtutäitur ei saanud enne käesolevas asjas jõustunud kohtuotsust saata kinnistusosakonnale avaldust omandi ülemineku kande tegemiseks. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-84-04 p-s 17 leidnud, et kohtutäitur ei saa

§ 6443

kohaselt enne käesolevas asjas tehtud kohtuotsust, millega jäetakse hagiavaldus rahuldamata, saata kinnistusosakonnale avaldust omandi ülemineku kohta kande tegemiseks. Apellandil on seadusest tulenev õigus nõuda ebaõige kande parandamist; 5) oli arestitud vara müümine kohtutäituri poolt enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine ja selline rikkumine on aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Sellisel seisukohal on ka 7 Riigikohus lahendi 3-2-1-25-05 p-s 12, milles leiti, et

kohaselt seisneb võlgniku vara arestimine mh selle käsutamise keelamises. Seadus ei sätesta arestitud vara käsutamist lubavat erandit kohtutäituri jaoks. Kolleegium leidis, et arestitud vara müümine kohtutäituri poolt oli oluliste tingimuste rikkumine ja selline rikkumine on aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele; 6) on maakohtu otsuse tsiviilasja kirjelduses märgitud hageja üheks nõudeks punktis c „tunnistada ebaseaduslikuks

1. juunil
2. a. Jõhvi kohtutäituri Risto Kütt´i poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr.072/2009/1670, aga samuti tunnistada tühiseks 14.juunil
3. a. Jõhvi kohtutäituri Risto Kütt´i välja antud kinnisasja väljaandmise täitmisteade koos kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega
4. juunist
5. a“ Apellant ei ole nõuet „tunnistada ebaseaduslikuks 14.juunil 2010.a. Jõhvi kohtutäituri Risto Kütt´i poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr.072/2009/1670“ esitanud. Apellandi esitatud hagis oli üheks nõudeks “tunnistada ebaseaduslikuks kinnisasja väljaandmise kohta 14.06.2010 algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2010/539 ning tunnistada tühiseks 14.06.2010 väljaantud kinnisasja väljaandmise täitmisteade koos 11.06.2010 kohtutäituri tasu väljamõistmisega.“ Nimetatud nõuet maakohus ei lahendanud. TsMS § 438 lg 1 sätete kohaselt kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta; 7) on kohus lubamatult ületanud nõude piire (TsMS § 439) ja andnud hinnangu teises kohtu menetluses olevale sundtäitmise lubamatuks tunnistamisega seotud ja veel lahendita kohtuasjale, millega on kohus rikkunud apellandi õigusi õiglasele, sõltumatule ja erapooletule õigusemõistmisele. Viru Maakohtu
6. detsembri 2008 kohtuotsusest nr 2-08-1950 tulenevad pooltele konkreetsed õigused ja kohustused ning nende ulatus ja toime, mis tuleb kohtul tuvastada. Asja õigeks lahendamiseks on vajalik täitedokumendi tõlgendamine, selgitamine ja vajalike asjaolude tuvastamine. Apellant selgitab, et ühisvara jagamisel viisil, kus ühele poolele jääb ainuomand koos kohustusega hüvitada teisele poolele tema osa väärtus, tekib vastastikune kohustus. Õigus korteri ainuomandile tekib alles siis kui hüvitis on teisele osapoolele tasutud. Vastastikused kohustused rahuldatakse samaaegse täitmisega (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-168-05). Abielu lahutamise ja ühisvara jagamise hagi vastab kujundushagi tunnustele, mille eesmärk on kujundada kohtulikult ümber õigussuhet juhtudel, mil seda kokkuleppel teha ei saa. Kohtuotsusega kujundatakse ümber õiguslik olukord, mis ei too kaasa endaga sundtäitmist; 8) on kohus otsuses tuginenud tsiviiltoimiku nr 2-10-26696 II köite materjalile ja lugenud tõendatuks: „ et Jõhvi kohtutäitur Risto Kütti juurde läksid hageja ja kostja M.K. jõustunud kohtuotsusega ühiselt, kuna soovisid tunnistajate juuresolekul omavahelised asjad rahumeeli ära lahendada.“ Apellant ei nõustu kohtuotsuses tooduga, kuna antud juhul on tegemist sisult ebaõige väitega.
7. aprillil 2011 esitas hageja Viru Maakohtule taotluse
8. aprilli 2011 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Maakohus lahendas selle
9. mai 2011 kohtumäärusega, rahuldades hageja taotluse protokolli parandamiseks. Kohtumääruse alusel tehti
10. aprilli 2011 kohtuistungi protokolli parandus, kus „kokkuleppeliselt mindi kohtutäituri juurde“ asemel tuli lugeda õigeks „kostja kokkuleppest kinni ei pidanud ning pöördus kohtutäituri poole püüdes täitemenetluse tulemusel saavutada korteri rahatu ülekandmine“; 9) on kohus otsuses lugenud tõendatuks, et apellandi hagi on oma iseloomult ilmselt pahatahtlik. Põhiseaduse § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise kohtusse ja ka TsMS § 3 sätestab õiguse pöörduda kohtusse. Kuivõrd igaühel on õigus õiglasele ja erapooletule kohtupidamisele, on kohtu seisukoht vastuolus õigusriigi põhimõtetega.
11. Vastustaja M.K. (vastustaja 2) vaidleb M.K. apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle menetlusse võtmata jätmist või alternatiivselt kaebuse rahuldamata jätmist. Menetluskulud palub vastustaja 2 jätta apellandi kanda. 8 Vastuväidete kohaselt: 1) ei tohiks apellatsioonkaebust menetlusse võtta. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei ole nõudega seotud ega asjakohased. Apellant tegi viiteid erinevatele õigusaktidele, millel puudub igasugune seos tema poolt esitatud nõuetega. Isegi, kui esitatud väidete õigsust eeldada, ei saa esitatud kaebust selle alusel rahuldada, kuivõrd TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust rahuldada; 2) ei ole arusaadav, milliste nõuete rahuldamata jätmist apellant vaidlustab. Apellatsioonkaebuse sissejuhatuses (lk 1) on viidatud kolmele nõudele (enampakkumise kehtetuks tunnistamine, omandiõiguse tunnustamine ja kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks ja valduse kaitseks), kaebuse lk-l 3 on nõudeid neli ja tegemist on teistsuguste nõuetega. Maakohtu otsusest nähtuvalt esitati kuus nõuet. Apellant väidab, et vaidlustab kohtuotsuse tervikuna; 3) ei nähtu apellatsioonkaebusest, milliseid konkreetseid sätteid kohus ebaõigesti kohaldas. Samuti ei ole apellant selgitanud, milles seisneb kohtuotsuse lünklikus ja ebakvaliteetsus. Viited protsessinormide rikkumisele on paljasõnalised. Kaebusest ei nähtu millist menetlusnormi kohus rikkus ja milles rikkumine seisnes; 4) sisaldab kaebus asjakohatuid viiteid õigusaktidele ja Riigikohtu lahenditele, mistõttu ei ole vastustajal 2 võimalik esitada ebaselgete väidete suhtes oma vastuväiteid. Arusaamatuks jääb apellandi väide, et kohtutäituril puudus õigus müüa kinnisasja. Samuti on asjakohatud viited nii AÕS §-le 325 kui ka põhiseaduse §-le 32; 5) on ebaõige apellandi väide, et kinnisasja saab võõrandada ainult pandiga tagatud nõude katteks. Viru Maakohtu
12. detsembri 2008 otsuse resolutsiooni p 6 sätestas apellandile kohustuse maksta vastustajale 2 hüvitis summas 193 500 kr. Apellant vabatahtlikult hüvitist ei maksnud, mistõttu pöördus vastustaja 2 täituri (vastustaja 1) poole avaldusega alustada täitemenetlust. Tulenevalt

§ 2lg 1 p-st 1 oli Viru Maakohtu 22.

detsembri 2008 otsus käesolevas asjas täitedokumendiks. Täitemenetluses pööratakse nõue nii võlgniku vallasvarale, kui kinnisvarale; 6) on ebaõige ja vastustajale 2 arusaamatu apellandi väide, et ühisomanikul ei olnud õigus võõrandada ühisomandis olevat kinnisasja. Täitemenetluse alguseks oli ühisvara poolte vahel juba jagatud ja Viru Maakohtu 22. detsembri 2008 otsus jõustunud. Arusaamatuks jäävad viited AÕS § 66 lg-le 2 ja

§ 46lg 1 p-le 7 – keegi ei ole taotlenud täitemenetluse peatamist.

Samuti on arusaamatud apellandi poolt esitatud seisukohad kinnisasjaõiguste kohta; 7) tegi kohus põhjendatult järelduse, et apellant hoiab teadlikult ja tahtlikult kõrvale jõustunud kohtuotsuse täitmisest; 8) on ebaõige ja ilma seadusliku aluseta väide, et kohtutäitur ei saa enne käesolevas asjas tehtud jõustunud kohtuotsust saata kinnistusraamatule avaldust omandi ülemineku kande tegemiseks. Kinnistamine toimus

1. mail 2010 kohtutäituri avalduse alusel. Hagiavaldus koostati ja esitati kohtule
2. juunil 2010, seega puudusid käesoleval juhul igasugused takistused kohtutäituril kinnistamisavalduse esitamiseks; 9) ei nõustu vastustaja 2 apellandiga, et kohus on teinud otsuse nõude osas, mida ei ole esitatud. Apellant esitas
3. aprillil 2011 avalduse, milles ta täiendas esitatud nõudeid, ja see avaldus sisaldab eelnimetatud nõuet (tl 58 p 2). Seega on kohus teinud otsuse esitatud nõude (nõuete) piires; 10) on ebaõige apellandi väide, et õigus korteri ainuomandile tekib siis, kui hüvitis on teisele osapoolele makstud. Selline seisukoht väljendab apellandi suhtumist temale
4. detsembri 2008 otsusega pandud kohustusse – jättes tasumata vastustajale 2 kohtuotsusega väljamõistetud hüvitise leiab apellant, et temal on õigus ka korteriomandile. 9
5. Vastustaja kohtutäitur Risto Kütt (vastustaja 1) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja 1 palub jätta menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja 1 vastuväited kattusid vastustaja 2 vastuväidetega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Viru Maakohtu
7. veebruari 2012 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab M.K. hagi M.K. ja Jõhvi kohtutäitur Risto Küti vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks, kinnistusraamatust M.K. omanikukande kustutamiseks ja M.K. kinnistusraamatusse ühisomanikuna kandmiseks ning M.K. kohustamiseks nimetatud kannete tegemiseks nõusoleku andmiseks, rahuldamata; lõpetab menetluse M.K. nõudes M.K. ja Jõhvi kohtutäitur Risto Küti vastu tunnistada kehtetuks
8. mail 2010 väljaantud täitekulu väljamõistmise otsus ning tunnistada tühiseks
9. juuni 2010 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus; jätab läbi vaatamata M.K. nõue M.K. ja Jõhvi kohtutäitur Risto Küti vastu tunnistada ebaseaduslikuks 14.06.2010 algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2010/539 ning tunnistada tühiseks 14.06.2010 väljaantud kinnisasja väljaandmise täitmisteade. Maakohus on rikkunud TsMS § 392 ning jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded. Samuti on kohus otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 442 lg-id 5, 7 ja 8 ning vaidlustatud otsus ei vasta nimetatud sätetele. Kuna rikkumine on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, siis ei ole vajalik asja uueks arutamiseks saatmine maakohtule.
10. Nähtuvalt Viru Maakohtule 04.06.2010 esitatud hagiavaldusest, taotles hageja hagis 1) tunnistada kehtetuks
11. mai 2010 täiteasjas nr 072/2009/1670 toimunud enampakkumine ja tunnistada hageja omandiõigust kinnisasjale ning 2) tunnistada kehtetuks jaotuskava täiteasjas nr 072/2009/1670 (I kd tl 3).
12. juunil 2011 on hageja esitanud maakohtule täiendatud hagiavalduse ning selles märgitu kohaselt esitas ta järgmised nõuded (II kd tl 77-86): 1) tunnistada kehtetuks
13. mail 2010 täiteasjas nr 072/2009/1670 läbiviidud korteriomandi enampakkumine, sh 18.05.2010 väljaantud kordusenampakkumise akt koos täitekulu väljamõistmise otsusega; 2) tunnistada hageja kui ühisomaniku õigust korteriomandile; 3) kustutada kinnistusraamatust M.K. omanikukanne ja kanda M.K. kinnistusraamatusse ühisomanikuna. Kohustada M.K. andma nimetatud kannete tegemiseks nõusoleku ja lugeda M.K. nõusolek antuks kohtuotsusega; 4) tunnistada ebaseaduslikuks 14.06.2010 algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2010/539 ning tunnistada tühiseks 14.06.2010 väljaantud kinnisasja väljaandmise täitmisteade koos 11.06.2010 kohtutäituri tasu väljamõistmisega. Asja materjalide kohaselt on hageja esitanud maakohtule ka hagiavalduse täienduse, mis kannab kuupäeva 23.04.2011 (II kd tl 53-58), kuid kuna hageja on
14. aprillil 2011 kohustunud edastama kohtule kahe nädala jooksul ühtse hagiavalduse koos kõigi nõuete esitamisega ühes menetlusdokumendis (II kd tl 52) ning selline hagiavaldus on esitatud maakohtule
15. juunil 2011, siis lähtub ringkonnakohus hageja poolt esitatud nõuete määratlemisel
16. juunil 2011 esitatud hagiavaldusest.
17. Vastavalt

§ 223

lg-le 1 võib täitemenetluse osaline esitada enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul kohtule hagi enampakkumise kehtetuks 10 tunnistamiseks. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt võib võlgnik nõuda müüdud asja ostjalt välja asjaõigusseaduse § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja poolt on esitatud hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ning hagi sisuline lahendamine hõlmab nõudeid tunnistada kehtetuks 18. mail 2010 täiteasjas nr 072/2009/1670 läbiviidud korteriomandi enampakkumine; tunnistada hageja kui ühisomaniku õigust korteriomandile; kustutada kinnistusraamatust M.K.omanikukanne ja kanda M.K. kinnistusraamatusse ühisomanikuna ning kohustada M.K. andma nimetatud kannete tegemiseks nõusolek ja lugeda M.K. nõusolek antuks kohtuotsusega. Enampakkumine kehtetuks tunnistamise tagajärjed on sätestatud

§ 223lg-s 2.

Juhul, kui enampakkumine on tunnistatud kehtetuks, puudub vajadus ja ka põhjendus kohtutäituri poolt koostatud enampakkumise akti eraldi kehtetuks tunnistamiseks kohtu poolt ning seetõttu ei ole nõue tunnistada kehtetuks

1. mail 2010 väljaantud kordusenampakkumise akt iseseisev nõue.
2. Hageja nõuete osas tunnistada kehtetuks
3. mail 2010 väljaantud täitekulu väljamõistmise otsus ning tunnistada tühiseks
4. juuni 2010 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus lõpetab ringkonnakohus menetluse. Viidatud nõuded on käsitletavad kaebustena kohtutäituri otsuste peale, mida on võimalik vaidlustada kohtus

§ 218kohaselt.

Täitetoimikus asuvate materjalide kohaselt ei ole M.K. esitanud

§ 217kohast kaebust kohtutäituri 18.

mai 2010 täitekulude väljamõistmise otsuse ja 11. juuni 2010 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus peale ning seetõttu tuleb nimetatud nõuetes TsMS § 428 lg 1 p 1 alusel menetlus lõpetada. Kaebused kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale on reguleeritud

§-des 217 ja 218 ning vastavalt

§ 217

lg-le 6 kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaolule, mida ta oleks võinud esitada kaebuses.

1. M.K. on esitanud maakohtule ka nõude tunnistada ebaseaduslikuks 14.06.2010 algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2010/539 ning tunnistada tühiseks 14.06.2010 välja antud kinnisasja väljaandmise täitmisteade. Nimetatud nõue on käsitletav kaebusena kohtutäituri tegevuse peale ning täitetoimikus olevate materjalide kohaselt ongi M.K. esitanud täiteasjas nr 072/2010/539 vastava kaebuse kohtutäiturile 23.07.2010 ja kohtutäitur on teinud kaebuses otsuse 16.08.
2. Seega on hageja eelnimetatud nõue käsitletav kaebusena kohtutäituri 16.08.2010 otsuse peale.

§ 218

lg 1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. M.K. on vaidlustanud kohtutäituri 16.08.2010 otsuse alles 30.06.2011, s.o ligikaudu kümme kuud hiljem seaduses sätestatud tähtajast, ning ei ole taotlenud TsMS § 67 kohaselt kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Lähtudes eeltoodust oleks maakohus pidanud keelduma kaebuse kohtutäituri 16.08.2010 otsuse peale menetlusse võtmisest. Kuna aga maakohus ei ole seda teinud, siis jätab ringkonnakohus kaebuse kohtutäituri 16.08.2010 otsuse peale läbi vaatamata. 13. Ebaõige on apellandi väide, et 18. mail 2010 täiteasjas nr 072/2009/1670 läbiviidud kordusenampakkumine oli seadusevastane, sest kinnisasja müümiseks ei olnud õiguslikku alust ja rikuti enampakkumise olulisi tingimusi.

§ 223

lg 1 kohaselt võib enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise akti alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. 11 Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei esine ühtki seaduses sätestatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise alust.

§ 87lg 1 järgi enampakkumisel võivad kaasa pakkuda ka võlgnik ja sissenõudja.

Sissenõudja M.K. osales 18.05.2010 korteriomandi enampakkumisel ja omandas selle, s.o vara on müüdud isikule, kellel oli õigust seda osta. Enampakkumine toimus kehtiva arestimise akti alusel ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda teisele seisukohale. apellandi poolt Vastavalt

§-le 55 on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Antud juhul ei esine ühtki

§-s 55 sätestatud asjaolu. Viru Maakohtu 24. mai 2011 jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-25981 on tuvastatud, et täitemenetlus alustati sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Täitedokumendiks on Viru Maakohtu jõustunud 22.12.2008 otsus (

§ 2lg 1 p1).

Täitedokumendist tuleneb sissenõudja rahaline nõue võlgniku M.K. vastu ning kuna võlgnik ei ole vabatahtlikult täitedokumenti täitnud, siis oli õigustatud täitemenetluses sissenõude pööramine võlgniku varale, sh kinnisasjale. Võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud 20.07.2009 ning vara on arestinud Viru tööpiirkonna kohtutäitur, s.o pädev isik.

1. Arusaamatu on apellandi seisukoht, et isik vastutab kinnisasjaga vaid hüpoteegiga tagatud nõude täitmata jätmise eest hüpoteegi summa ulatuses ning sundtäitmine saab toimuda vaid asjaõiguskokkuleppe, kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe ning tagatiskokkuleppe olemasolul. Apellant võlgnikuna on kohustatud täitma täitedokumendiks olevat Viru Maakohtu jõustunud 22.12.2008 otsust ning kuna ta seda vabatahtlikult ei ole täitnud, siis on kohtutäitur õigustatult sissenõude pööranud apellandile kuulunud kinnisasjale.
2. Asjakohatu on apellandi väide, et kuna korteriomand kuulus kinnistusraamatu kande kohaselt ühisomanikele (apellandile ja M.K. le), siis ei saanud kinnisasja ilma teise osapoole nõusolekuta enampakkumisel müüa. Siinkohal tugineb apellant asjaolule, et kuigi Viru Maakohtu
3. detsembri 2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-7950 ühisvara jagati ja jäeti M.K. ainuomandisse korteriomand, ei olnud kinnistusraamatus omanikukannet muudetud ning M.K. ja M.K. olid märgitud enampakkumise läbiviimise ajal endiselt korteriomandi ühisomanikeks. Asjaolu, et M.K. ise ei ole taotlenud kinnistusraamatu kande parandamist ja enda märkimist korteriomandi ainuomanikuks, ei välista Viru Maakohtu
4. detsembri 2008 otsuse resolutsiooni kohustuslikkust tema suhtes, s.o seda, et ta on ühisvara jagamise tulemusel korteriomandi ainuomanik ning peab hüvitama M.K. le 193 500 krooni.
5. Ebaõige on apellandi väide, et korteriomandi M.K. nimele kinnistamine on seadusevastane, kuna kanne tehti ilma õigusliku aluseta.

§ 160

lg 1 kohaselt esitab kohtutäitur kinnistusosakonnale enampakkumise akti ärakirja ning avaldused ostja kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmiseks ja keelumärke kustutamiseks viivitamata pärast kogu ostuhinna tasumist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Antud juhul on kohtutäitur toiminud

§ 160lg-s 1 sätestatu kohaselt ning esitanud vastava avalduse 25.05.2010.

Avaldus kinnistusosakonnale on esitatud enne M.K. poolt hagi esitamist maakohtule (hagi esitatud 04.06.2010). 12

1. Apellandi seisukoha järgi oli arestitud vara müümine kohtutäituri poolt enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine ja selline rikkumine on aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Siinkohal viitab apellant Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-25-05 p-le
2. Ringkonnakohus leiab, et apellandi viide Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-25-05 p-le 12 on asjakohatu, sest viidatud lahendis käsitleb Riigikohus olukorda, kus varale oli eelnevalt hagi tagamise korras maakohtu määrustega seatud arest ning hagi tagamist ei olnud tühistatud. Antud juhul on kohtutäitur ise

§ 52

lg 1 ja § 142 kohaselt arestinud kinnisasja ning esitanud ka avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Keelumärge on sisse kantud 31.07.

2. Ringkonnakohus ei vasta apellandi väidetele, mis on esitatud seoses Viru Maakohtu
3. detsembri 2008 otsuse täitmisega. Juhul, kui apellant leidis, et täitemenetluses on tekkinud vaidlus täitedokumendi (Viru Maakohtu
4. detsembri 2008 otsuse) tõlgendamise üle, oli tal õigus esitada TsMS § 368 lg 2 kohane tuvastushagi, kuid antud asja raamides ei ole täitedokumendi tõlgendamine võimalik.
5. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulud maakohtus jäävad TsMS § 162 lg 1 kohaselt samuti hageja kanda. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 13 Viivi Tomson