← Eesti

2-15-10811/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 08.10.2015.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-15-10811 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1755.- eurot Menetlusosalised ja nende Hageja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja XXX (ik XXX, elukoht XXX) Kostja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Danil Lipatov (Progressor Õigusbüroo OÜ, Endla 4, Tallinn) Lihtmenetlus esindajad Menetluse liik RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada.
  2. Välja mõista XXX elatis tema alaealise poja XXX ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 20.07.2014.a. kuni 30.09.2015.a. eest kokku summas 2563,21 (kaks tuhat viissada kuuskümmend kolm eurot ja 21 senti) eurot ja alates 01.10.2015.a. 195.- (ükssada üheksakümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
  3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on XXX kohustatud temalt välja mõistetud elatise võla 2563,21 eurot tasuma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja igakuise jooksva elatise iga jooksva kuu 1-ks kuupäevaks. Elatis tuleb XXXüle kanda XXXarvelduskontole nr XXXXXXXXXX. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
  4. Jätta XXX menetluskulud XXX kanda.
  5. Jätta XXX menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused.
  6. XXX ja XXX abielust sündis XXX.a. poeg XXX.
  7. XXX elab koos emaga.
  8. 20.07.2015.a. kohtusse esitatud hagiavalduses märgib hageja, et kostja elab eraldi ega anna raha lapse ülalpidamiseks. Nimetatust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates XXX.a. miinimumsuuruses.
  9. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena XXX sünnitõendi ja Sotsiaalkindlustusameti tõendi makstava peretoetuse ja vanemahüvitise kohta. Kostja vastuväited ja põhjendused.
  10. Kostja tunnistab hagi osaliselt ja on nõus, et temalt mõistetakse elatis välja alates hagi esitamisest miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  11. Kostja ei tunnista hageja nõuet välja mõista elatis tagasiulatuvalt ja leiab, et temalt elatise tagasiulatuv väljamõistmine oleks talle ebamõistlikult koormav, pealegi hageja enne elatisehagi kohtule esitamist elatist kostjalt ei küsinud ning kostja on hagejale ostnud regulaarselt toitu ja mähkmeid ning kandnud lapse jaoks hageja seaduslikule esindajale üle ka raha. Lk 2

(6)
  1. Kostja esitas kohtule koos oma vastuväidetega tema ja hageja elektroonilise kirjavahetuse, maksekorraldused kauba ja ravimite ostmise kohta ja oma pangakonto väljavõtte Swedbankist. Hageja seisukoht kostja vastuväidete osas.
  2. Hageja väidetel nõudis ta kostjalt elatist kogu aeg, kuid tulutult, kostja väide tema raskest majanduslikust olukorrast on paljasõnaline ning kostja tehtud ülekanded hageja seaduslikule esindajale olid tegelikult tema võla tasumine hageja seaduslikule esindajale, mitte elatis lapsele. Kohtuotsuse põhjendused.
  3. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama, kusjuures sama paragrahvi p 2 kohaselt jätkub vanema ülalpidamiskohustus oma lapse suhtes ka siis kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid seda mitte kauem kui lapse 21- aastaseks saamiseni. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
  4. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu
  5. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule.
  6. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
  7. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
  8. mai
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
  10. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
  11. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Lk 3
(6)Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust asja menetlusse võtmise määruses. Lisaks eelpool nimetatud seadusesätetele juhindub kohus käesoleva vaidluse lahendamisel ka PkS § 102 lõikes 2 märgitust, mille kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ühelgi juhul ning kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisenõude kohtusse esitamist, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
  1. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus asub seisukohale, et arvestades asjaoluga, et hageja palub elatise välja mõista kostjalt alates XXX.a. ehk siis alates lapse sünnist ja hageja esitas elatisehagi kohtusse 20.07.2015.a. ning kostja poolt esitatud dokumentaalsest tõendist – tema pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on esimest korda kandnud hageja seadusliku esindaja pangakontole 10.- eurot 04.03.2015.a. märkega „poeg“, mida võib arvestada elatise maksmisena ning poolte vahel peetud elektroonilisest kirjavahetusest nähtub, et hageja ema on palunud 2014.a. oktoobrikuus, novembrikuus ja detsembrikuus kostjat osta lapsele mähkmeid ja püreesid, kuid kas kostja seda tegelikult ka teinud on nimetatud tõenditest ei selgu, on hagi esitamine kostja vastu elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud, sest kostja on rikkunud oma lapse ülalpidamise kohustust alates lapse sünnist. Asjaolu kas hageja seaduslik esindaja kostjalt lapse ülalpidamiseks raha nõudis või mitte, ei oma tähtsust, sest oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust tuleneb kostjal PKS § 96-st.
  2. Edasi kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas nii tagasiulatuva perioodi eest kui ka pärast hagi esitamist. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 9 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida hageja kulutusi. Lk 4
(6)
  1. Kohus leiab, et elatis kuulub kostjalt väljamõistmisele miinimumsummas, mis on ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast ning mille suuruseks on käesoleval aastal 195.- eurot ning oli eelmisel aastal 177,50 eurot. Kostja väited nagu paneks elatise tagasiulatuv väljamõistmine ta ebamõistlikult raskesse majanduslikku olukorda, on kohtu seisukoha kohaselt paljasõnalised ja tõendamata. Kostjal tuleb mõista, et vanema elatise maksmise kohustuse üle otsustamisel peavad lapse huvid olema PKS § 123 kohaselt tähelepanu keskmes. Seaduseandja selline tahe on seletatav ülalpidamiskohuslase kohustusega hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku regulaarse elatise. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. Kostja on terve ja töövõimeline meesterahvas, kellel tuleb teha pingutusi ja leida võimalus, et tagada oma lapsele arenguks vajalik ülalpidamine ning puudub põhjendus miks kostja seda teha ei saa. Ülalpidamiskohuslase ülesanne lapse eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et ülalpidajal lasub kohustus vajadusel teha muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses, et tulla toime elatise maksmise kohustusega. PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest, ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundist arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
  2. Elatise tagasiulatuval väljamõistmisel kostjalt alates 20.07.2015.a. arvestab kohus sellega, et kostja on maksnud alates 04.03.2015.a. kuni käesoleva ajani hageja ülalpidamiseks elatist kokku 148.- eurot, mida tõendab kostja pangakonto väljavõte (t/l 28). Arvestades sellega, et kostja oleks pidanud maksma 2014.a. 5 kuu ja 12 päeva eest (20.07.2014.a. – 31.12.2014.a.) elatist, arvestusega, et elatise miinimummäära 2014.a. oli 177,50 eurot, 956,21 eurot {68,71 (12 päeva elatis juulikuus) + 887,50 (5 kuu elatis), kuid ei maksnud elatist üldse, ning 2015.a. 9 kuu jooksul oleks kostja pidanud maksma elatist 1755.eurot, arvestusega, et elatise miinimummäär käesoleval aastal on 195.- eurot kuus ja ta on maksnud kokku elatist 148.- eurot, kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele perioodi 20.07.2014.a. kuni 30.09.2015.a. eest kokku summas 2563,21 eurot (956,21 + 1755 – 148) ja alates 01.10.2015.a. 195.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast. Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
  3. Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel kostja poolt esitatud maksekorraldused, mis tõendavad kostja poolt apteekides ja kaubamajas arvete tasumist, sest nimetatud tõenditest ei nähtu, et ostud olid tehtud hageja huvides. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega Lk 5
(6)pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kuna hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud ja muid, toimikust nähtavaid menetluskulusid, hageja rohkem kandnud ei ole, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks menetluskulude suurust rahaliselt. Tsiviilasja hinna määramine. 16. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja hind 1755.- eurot (9 x 195). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Lk 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.