Obsah (4)

§ 184§ 69§ 76§ 75

Kriminaalasi nr 1-13-7739 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2015. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-7739 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistu

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat.

§ 69

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati Ivan Martalovile mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.12.

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud 28 päeva vangistust, võrra. Ivan Martalovile mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 29.11.
2. a Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.05.
3. a ja lõppeb 04.01.
4. a. Vangla toetab Ivan Martalovi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Korter aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxx kuulub kinnipeetava emale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Eluaseme üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ja seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. Korteri omanik ja korteris elav süüdimõistetu vend Sergei Martalov on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Ivan Martalovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab Ivan Martalovi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Ivan Martalov selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja palus kohtul vabastada Ivan Martalov tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt. 2 KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Ivan Martalovi, tema kaitsja, leiab, et Ivan Martalovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
6. Ivan Martalov kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Ivan Martalov temale mõistetud karistusajast (4 aastat 7 kuud 28 päeva) ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Ivan Martalov andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kord § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Ivan Martalovi vabanemisjärgset elukohta aadressil Nxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxu maakond. Nimetatud aadressil asuv 4-toaline korter kuulub kinnipeetava emale xxxxxxxxxxxxxxxxxxle. Eluaseme seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ja seal leidub sobiv koht seadme paigaldamiseks. Korteris elavad kinnipeetava ema ja vend on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul olemas formaalsed alused Ivan Martalovi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Ivan Martalovit on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud. Ivan Martalov on varasemalt toime pannud peamiselt narkootikumidega seotud süütegusid - narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise, kinnipeetava poolt arsti ettekirjutuseta narkootilise aine tarvitamise ja narkojoobes mootorsõiduki juhtimise - aga ka avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu suunatud süütegusid. Käesoleval ajal kannab Ivan Martalov liitkaristust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses käitlemise eest, s.o fentanüüli omandamise ja valdamise eest. Liitkaristus on moodustatud Harju Maakohtu 11.12.

1. a otsusega (kriminaalasi nr 1-12-4949), millega Ivan Martalov tunnistati süüdi mootorsõiduki narkojoobes juhtimise eest ja talle mõisteti karistuseks vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga. Vaatamata Ivan Martalovile antud võimalusele kanda karistust vabaduses, ei teinud Ivan Martalov oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Seda kinnitab fakt, et Ivan Martalov pani katseajal toime uue kuriteo, mille eest mõisteti talle liitkaristus, mida ta käesoleval ajal kannab. Lisaks peab kohus oluliseks, et ka varasemalt on Ivan Martalovile mõistetud, kuid 3 täitmisele pööramata vangistus (Harju Maakohtu 19.10.
2. a otsus kriminaalasjas nr 1-1111363) tulnud täitmisele pöörata põhjusel, et Ivan Martalov rikkus talle kohtulahendiga määratud käitumiskontrolli nõudeid ja hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest (Harju Maakohtu 12.03.
3. a määrus). Seega ei ole ka kõige raskemaliigilisema karistusega (reaalne vangistus) olnud võimalik Ivan Martalovi käitumist mõjutada, sest ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ka pärast reaalse vangistuse ärakandmist. Seega puudub kohtul alus arvata, et sellel korral oleks reaalselt senini ärakantud karistus Ivan Martalovi suhtes täitnud eesmärke. 3.2 Kohus peab positiivseks, et Ivan Martalov on vangistuse jooksul osalenud järgmistes rehabiliteerivates tegevustes: osalenud tugigrupis 12 Sammu ja EHPV Tervise tugigrupis, osalenud sõltuvusteemalistel loengutel, osalenud Tagasilanguse ennetamise grupis ning sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, samuti läbinud riigikeele õppe A1, A2 ja B1 tasemel. Kuna Ivan Martalov on kuriteod toimepannud tingituna uimastisõltuvusest, peab kohus oluliseks, et Ivan Martalov läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid täies mahus, st ka sotsiaalprogrammi Õige Hetk, eesmärgiga omandada oskus leida alternatiive oma senisele käitumismustrile ja seeläbi maandada Ivan Martalovist lähtuvaid riske uute kuritegude toimepanemiseks. Kohtu hinnangul ei saa vaatamata Ivan Martalovi osalemisele paljudes taasühiskonnastavates tegevuses pidada tema käitumist karistuse kandmise ajal tervikuna positiivseks, kuna käesoleval ajal on Ivan Martalovil üks kehtiv distsiplinaarkaristus, milline määrati talle 20.05.
4. a vanglaametniku korraldusele mitteallumise eest. Kohtu hinnangul on nimetatud rikkumine raske, kuivõrd ametniku korralduse eiramine teadmises, et vanglaametnike korraldustele allumine on kohustuslik, näitab Ivan Martalovi negatiivset suhtumist reeglite järgimisse. Kohus leiab, et karistust kandev kinnipeetav peaks ennekõike positiivse käitumisega näitama, et ta on valmis kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ning neid järgima. 3.3 Ivan Martalovi puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema sõltuvus alkoholist ja narkootilistest ainetest. Kogutud materjalidest nähtuvalt on Ivan Martalov pikaajaline narkootiliste ainete (opiaatide) tarvitaja (alates
5. a). Kohus peab positiivseks, et Ivan Martalov on motiveeritud ja soovib tegeleda alkoholi- ja narkosõltuvusega, eesmärgiga vabaneda joovastavate ainete tarvitamise harjumusest. Samas peab kohus oluliseks arvestada, et Ivan Martalov on olnud väga pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja, kellel on välja kujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Sõltuvusainete tarvitamisest vabanemist muudab keerukamaks ka asjaolu, et Ivan Martalovil on tekkinud soov ja motivatsioon alkoholi ning narkootikumide tarvitamisest loobuda alles käesoleva vangistuse jooksul. Kohus peab positiivseks, et Ivan Martalov on väljendanud soovi ühineda MTÜ-ga Teekond ning leida endale kindel töökoht ja tagada seeläbi sissetulek ning igapäevane toimetulek. Lisaks peab kohus positiivseks, et Ivan Martalovil on pärast rehabilitatsiooni läbimist olemas lähedaste toetus. Samas, arvestades Ivan Martalovi varasemat elukäiku, ei ole kohtu arvates ainuüksi seeläbi välistatud tagasilangused. Ka Ivan Martalov ise on kohtule selgitanud, et suhtlemine vanade tuttavatega ei too head, kuid samas ei ole ta suutnud selgitada, kuidas kavatseb ta vabaduses varasemate tuttavatega kokkupuuteid vältida või nendes olukordades tegutseda. Kohtu hinnangul nõuab senise eluviisi muutmine Ivan Martalovilt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. Käesoleval juhul ei ole kohus veendunud, et Ivan Martalov oleks suuteline (arvestades senini ärakantud karistusaega) edukalt oma senist eluviisi muutma. 3.4 Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Ivan Martalovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud. Kohtu hinnangul ei võimalda Ivan Martalovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ning Ivan Martalovi isik. 4 Kriminaalmenetluse kulud Ivan Martalovi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Lembit Nirgi Rakvere Advokaadibüroost. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 118,80 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 118,80 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 118,80 eurot. KrMS § 180 lg 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Ivan Martalovilt välja mõista menetluskulud summas 118,80 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 5