3-14-52824/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel 17.12.2015, Tartu 3-14-52824 Karli Peelbaumi kaebus Tartu Vangla 14.10.

1. a käskkirja nr 6-2/1275 tühistamise nõudes Tartu Halduskohtu 06.05.
2. a otsus Karli Peelbaumi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Karli Peelbaum Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
3. Jätta Karli Peelbaumi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.05.
4. a otsus muutmata.
5. Jätta Karli Peelbaumi menetluskulud apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 18.01.2016 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Vangla 13.10.
7. a distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 28-30) kohaselt algatati kinnipeetav K. Peelbaumi suhtes distsiplinaarmenetlus seoses sellega, et teda kahtlustati 14.09.2014 toimunud distsipliinirikkumises. Vanemvalvur M. Tomsoni ja valvurite K. Vassili, R.-S. Ennoki ja V. Tontsi 14.09.
8. a ettekandest nr 4371 (tl 31) nähtuvalt teostati E9 sektori kinnipeetavatele esmast turvakontrolli enne spordisaali minekut. Spordisaali soovis minna ka K. Peelbaum. Valvur V. Tonts selgitas kinnipeetavale, et tal on spordisaali keeld kuni 14.09.
9. Vanemvalvur M. Tomson selgitas samuti K. Peelbaumile, et keeld kehtib kaasaarvatud selle kuupäevani ning seega pole tal õigust teiste kaaskinnipeetavatega saali minna. Ettekandest nähtuvalt väljendas seepeale K. Peelbaum ennast ebatsensuurselt ja ütles, et kuradi Kaur pani kitse. Järgnevalt küsis valvur Kaur Vassil juba lukustatud trellvõre ees, et kuidas palun. Seepeale ütles K. Peelbaum, et tal on sõber Kaur, kes on kits.
10. 14.09.2014 esitas K. Peelbaum seletuse toimunule (tl 32), milles märkis, et rääkis oma kambrikaaslase J. Palloga, et tal on üks sõber Kaur Kits. Selle peale küsis valvur K. Vassil tema käest, et mis ta ütles, mispeale kaebaja kordas öeldut.
11. Tartu Vangla määras 14.10.
12. a käskkirjaga nr 6-2/1275 (tl 4-6p) K. Peelbaumile distsiplinaarkaristuse vanglateenistuse ametnikega ebaviisakalt käitumise pärast. Käskkirja kohaselt seisnes K. Peelbaumi ebaviisakas käitumine selles, et kinnipeetav kasutas ametnikega suheldes ebaviisakat väljendit. Käskkirjast nähtub, et vanglateenistuse ametnikega ebaviisakalt käitudes rikkus K. Peelbaum Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 nõudeid, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vangla teenistujate, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas. Käskkirjaga karistati K. Peelbaumi noomitusega.
13. K. Peelbaum esitas 14.10.
14. a käskkirja nr 6-2/1275 kehtetuks tunnistamiseks vaide (tl 15-15p). Tartu Vangla jättis 12.11.
15. a vaideotsusega nr 1-11/501-2 (tl 13-14p) vaide rahuldamata.
16. K. Peelbaum esitas 16.11.2014 Tartu Halduskohtusse kaebuse (tl 2-3), milles palub tühistada Tartu Vangla 14.10.
17. a käskkiri nr 6-2/
18. Kaebuse põhjendused: 1) Kaebaja ei ole tegu toime pannud. 2) Vanglaametnike poolt koostatud ettekanne ei lähe kokku ametnike hilisemate ütlustega. Ettekandes kinnitavad kõik neli valvurit, et olid vahejuhtumi juures, kuid kaamerapildist nähtuvalt ei olnud M. Tomson ega R.-S. Ennok vahejuhtumi juures. R.-S. Ennok märkis, et ta ei kuulnud, et kaebaja oleks midagi ebaviisakat öelnud. K. Vassil on oma ütlustes samuti kahtlev, kuna ei mäleta, kas R.-S. Ennok ja M. Tomson olid vahejuhtumi juures. 3) Menetleja seisukoht on alusetu, et J. Pallo ja kaebaja ütlusi ei saa usaldusväärseks pidada, kuna eelnimetatud isikud võisid ütlustes kokku leppida. Kuivõrd menetleja ei ole suutnud kaebaja ja J. Pallo ütlusi ümber lükata, siis peavad need rääkima kaebaja kasuks. 4) Ametnike ütlused on omavahel vastuolus.
19. Tartu Vangla palub 09.01.
20. a vastuses kaebusele (tl 22-23) jätta kaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Kaebaja väide, et justkui ei oleks ta temale etteheidetud tegu toime pannud, on alusetu. Tartu Vangla on 14.10.
21. a käskkirjas nr 6-2/1275 ning sellega seotud distsiplinaarmenetluse protokollis piisava põhjalikkusega selgitatud, millistele tõenditele tuginedes on kaebajapoolse distsiplinaarsüüteo toimepanemine tõendatud. 2) Vastustaja nõustub kaebajaga osaliselt ning möönab, et vanglateenistuse ametnike 14.09.
22. a ettekandes nr 4371 oli ebatäpsusi ning kõik valvurid ei viibinud kogu vaidlusaluse intsidendi toimumise aja osakonna trellukse juures. Valvur R.-S. Ennok on 13.10.
23. a e-kirjas selgitanud, et kuulis vaidlust kinnipeetav K. Peelbaumi ning valvurite vahel, kuid ei kuulnud väljendeid, mida kaebaja valvur K. Vassilile ütles. Ka vanemvalvur M. Tomsoni 13.10.
24. a e-kirjast nähtub, et ta polnud küll vahetult trelluste juures, kuid viibis valvuriruumi ning trellukse vahelisel alal ning kuulis kaebaja poolt öeldut. Isegi juhul, kui vanemvalvur M. Tomson ei oleks kogu vestlust kuulnud, siis nähtub nii kaebaja enda ütlustest kui ka vastustaja poolt kogutud materjalidest, et K. Vassili ja V. Tontsi kohaloleku üle vaidlust ei ole. 2 3) Distsiplinaarmenetluse käigus on välja selgitatud tähtsust omavad asjaolud ning arvestatud nendega juba distsiplinaarkaristuse määramisel. Pelgalt sellest, et esialgses ettekandes on ebatäpsusi, ei saa järeldada teokoosseisu puudumist. 4) Menetluse käigus on põhjendatult peetud kaebaja kambrikaaslase J. Pallo käesolevas asjas antud ütlusi ebausaldusväärseks. Kaebaja väide nagu ei oleks ta J. Palloga menetluse käigus kokku puutunud, ei ole asjakohane. Olukorras, kus kaebaja kambrikaaslane on intsidendi juures ning kuuleb muuhulgas seda, kuidas kaebaja oma väidetavast tuttavast Kaur Kitsest rääkides tegu õigustada püüab, on tõele mittevastavate ütluste andmine ka ilma hilisema kokkuleppimiseta võimalik. 5) Eluliselt raskesti usutav on, et soov rääkida kaaskinnipeetavaga nende väidetavast ühisest tuttavast Kaur Kitsest tekib just ajal, mil vanglateenistuse ametnik Kaur Vassili meeldetuletuse tõttu ei lubatud kaebajat spordisaali. Nimetatud asjaolu silmas pidades ning arvestades, et ka kaebaja ise on möönnud sõna „kits“ kasutamist, võib distsiplinaarsüüteo toimepanemist lisaks muudele tõenditele ka eluliselt usutavaks pidada.
25. Tartu Halduskohtu 06.05.
26. a otsusega (tl 49-50p) jäeti K. Peelbaumi kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused: 1) Poolte vahel on erimeelsus selles, kas kaebaja sooritas talle inkrimineeritud teod ja kas kaebajale määratud karistus oli põhjendatud. 2) Nõustuda tuleb seisukohaga, et vanglal ei ole alust arvata, et distsiplinaarmenetluse algatamise ajendiks olev ettekanne nr 4371, mille on koostanud vanglateenistuse ametnikud K. Vassil, M. Tomson, R.-S. Ennok ja V. Tonts, ei oleks tõene. 3) Kaebaja on tuginenud asjaolule, et kõik ettekande allkirjastanud ametnikud ei viibinud seal kirjeldatud sündmuste lõpuni trellukse juures. Seda on tunnistanud ka Tartu Vangla. Üldjuhul ei saa distsiplinaarmenetluses arvestada niisugust ettekannet, milles ametnik kirjeldab sündmusi, mille juures ta tegelikult ei olnudki. Samas on vaidlusaluse ettekande allkirjastanud ka ametnikud K. Vassil ja V. Tonts, kelle puhul ei ole vaidlust, et nad viibisid kõigi ettekandes märgitud sündmuste juures lõpuni. Seega on ettekande näol siiski tegemist asjakohase ja usaldusväärse tõendiga. 4) Asjas on kindlaks tehtud, et K. Vassil ja V. Tonts olid trellukse juures ja mõlemad kuulsid, et kaebaja ütles, et kuradi Kaur pani kitse. Halduskohtu hinnangul on sündmuse toimumine niisugusel viisil tõendatud. See väljend puudutas ilmselgelt ametnik K. Vassilit. Kaebaja seletus, et ta kõneles isikust nimega Kaur Kits, ei ole eluliselt usutav ning kaebaja ei ole tõendanud ka niisuguse isiku olemasolu. Nähtuvalt distsiplinaarmenetluse materjalidest on vangla teinud selgeid jõupingutusi väite kontrollimiseks ning on ilmne, et Kaur Kitse tegelikkuses ei eksisteerigi. 5) On tavapärane, et kaebaja ei tunnista oma ebaviisakat käitumist. Kaebaja ütlused ei ole usaldusväärsed, sest need on ennastõigustavad ja ei haaku ühegi teise tõendiga. Hüpoteetiline olukord, kus vahetult pärast seda, kui Kauri-nimeline vanglaametnik takistab kinnipeetaval spordisaali minemast, andes keelu kehtivusest teistele teada, kõneleb kinnipeetav teisest Kaurinimelisest isikust, kelle perekonnanimi on Kits, oleks niivõrd väheusutav kokkusattumus, et niisuguse selgituse arvestamiseks peaks kaebaja suutma tõendada vähemalt seda, et väidetav Kaur Kits on üldse olemas. 6) Kasutades väljendit „kitse panema“ vanglaametnik K. Vassili suhtes, pani kaebaja halduskohtu hinnangul toime Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 rikkumise, kuna tegemist on halvustava väljendiga. Selle kasutamine ei olnud ka millegagi õigustatud, kuna K. Vassil oli õigesti tähelepanu juhtinud kehtivale spordisaali kasutamise keelule. Seega on asjas distsiplinaarkaristuse määramise eeldused täidetud. 7) Kaebajale määratud karistus ei ole ilmselgelt ebaproportsionaalne, sest kaebajale on määratud kõige leebem karistus. 3 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
27. K. Peelbaum esitas 17.05.2015 apellatsioonkaebuse (tl 56-56p), milles palub Tartu Halduskohtu 06.05.
28. a otsus tühistada ja tema kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Halduskohus on lahendi teinud ennatlikult, ei ole läbi viinud kohtulikku uurimist ning tugineb otsuses üksnes vangla väidetele. 2) V. Tonts ja K. Vassil ei kinnita hilisemates ütlustes ettekandes toodud väiteid. 3) Jääb arusaamatuks, kuidas saab ametnik kinnitada allkirjaga ettekannet, kui ta ei viibinud ettekande koostamise ajendiks olnud vahejuhtumi juures. 4) Ei ole tõendatud, et kaebaja talle etteheidetava teo toime pani. Vanglaametnike ettekanne on ebaõige ja ei vasta faktilistele asjaoludele. 5) Kui vangla ei ole suutnud ümber lükata kaebaja väidet, et on olemas Kaur Kitse nimeline isik, siis tuleb seda hinnata kaebaja kasuks.
29. Vastustaja palub 22.06.2015 ringkonnakohtule esitatud vastuses apellatsioonkaebusele apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse põhjendused: 1) Vastustaja nõustub kõigi halduskohtu otsuses toodud põhjenduste ja seisukohtadega ning jääb oma varasemalt antud selgituste juurde. 2) Kaebaja kordab apellatsioonkaebuses sisuliselt oma halduskohtusse esitatud kaebuse väiteid ning ühtegi uut asjaolu või seisukohta kaebaja esitanud ei ole. 3) Kaebaja etteheide, et vangla ei ole suutnud tuvastada Kaur Kitse nimelise inimese olemasolu ja seega tuleb seda hinnata tema kasuks, on põhjendamatu. Distsiplinaarmenetluse läbiviija on rahvastikuregistri andmetel kontrollinud Kaur Kitse nimelise isiku olemasolu ning tuvastanud, et sellist isikut ei ole. Menetleja kontrolltoiming ning selle tulemus on kajastatud ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas ning see pidi kaebajale käskkirja hoolikama lugemise korral teada olema. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
30. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
31. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lõikele 4 tuginedes halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
32. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus ei ole uurimispõhimõtet rikkunud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 järgi tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja ei põhjenda, millega rikkus halduskohus kaebaja arvates HKMS § 2 lg-s 4 toodud uurimiskohustust. Uurimiskohustuse rikkumine eeldanuks distsiplinaarmenetluse käigus vajalike tõendite kogumata jätmist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Tartu Vangla kogus distsiplinaarmenetluse käigus piisaval määral tõendeid. Ka on halduskohus hinnanud otsuse pdes 14 ja 15 kaebaja väiteid ning selgitanud, miks halduskohus arvestab tõendina ettekannet, mille on 4 allkirjastanud muuhulgas ametnikud, kes tegelikult vahejuhtumi juures ei viibinud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga tõendite hindamisel.
33. Kaebaja leiab, et ei ole tõendatud, et ta käitus vanglaametnikuga ebatsensuurselt, kuna R.S. Ennok ega M. Tomson, kes ettekandele alla kirjutasid, ei olnud vahejuhtumi juures. Kaebaja leiab, et ametnike koostatud ettekandes kirjeldatu on ebaõige ega vasta faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, vaid leiab, et kaebaja distsipliinirikkumine on piisavalt tõendatud. Distsiplinaarmenetluse käigus oli vaja välja selgitada see, kas kaebaja käitus vanglaametnikuga ebaviisakalt või mitte. Seda on võimalik tõendada intsidenti pealt kuulnud isikute ütlustega. Käesoleval juhul on kaebaja ebatsensuurset sõnakasutust lisaks K. Vassilile endale kinnitanud ka valvur V. Tonts ühiselt koostatud ettekandes nr 4371 (tl 31) ja hiljem antud ütlustes (tl 40). Kuivõrd kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud kahe vanglaametniku ütlustega, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt käsitleda kaebaja väiteid seoses sellega, et M. Tomson ei saanud kuulda kaebaja poolt öeldut, kuna ta ei viibinud vahejuhtumi juures.
34. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebaja etteheide, et vangla ei ole suutnud tuvastada Kaur Kitse nimelise inimese olemasolu ja seega tuleb seda hinnata tema kasuks, on põhjendamatu, kuna distsiplinaarmenetluse läbiviija on rahvastikuregistri andmetest kontrollinud Kaur Kitse nimelise isiku olemasolu ning tuvastanud, et sellist isikut ei ole. Lisaks on halduskohus piisava põhjalikkusega käsitlenud kaebaja väiteid seonduvalt Kaur Kitse nimelise isikuga ning ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldustega kaebaja seletuse elulise usutavuse kohta.
35. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 06.05.
36. a otsus muutmata. K. Peelbaum oli ringkonnakohtus kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastatud (tl 62-63). HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jäävad K. Peelbaumi menetluskulud apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel