Obsah (8)

§ 397§ 88§ 8§ 76§ 100§ 101§ 186§ 195

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-15-10978 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 22.detsembe

) § 396 lg 1 järgi on laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks anda teisele isikule (laenusaajale) rahasumma, laenusaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma.

§ 397lg 1 järgi tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Kohus kirjaliku menetluse korraldamise määruses selgitas, et hagiavaldusele lisatud maksete aruandega hageja on tõendanud, millal ja millises summas makseid on laenusaaja teinud ning millise kohustuse katteks on hageja makseid arvestanud. Kostja vastuväide, et ta ei nõustu maksete aruandest nähtuva informatsiooniga, ei ole hagi rahuldamata jätmiseks piisav. Kohus kohustas kostjat täpsustama ja tõendama oma vastuväiteid aruandest nähtuvale informatsioonile, samuti selgitama, millist tähendust asjas omab kostja väide, et pooled ei ole laenulepingu lisana allkirjastanud maksegraafikut. Kostja seda ei teinud, vaid teatas kohtule, et nõustub laenu põhiosa ja intressi väljamõistmisega.

1. Pooltevahelise laenulepingu punktis 3.
2. on sätestatud intressi ja laenu tagasimaksete suuruse arvestamise aluse ning tasumise tähtajad. Laenulepingu punkti 3.
3. kohaselt tuli kostjal tasuda laenu ja intressi annuiteedi alusel arvestatud maksetena iga kuu 7.päeval, v.a tähtajal 07.02.2014 – 07.07.2014 (k.a), millal laenusaaja laenu ei tagasta ja maksab intressi laenu tagastamata osalt (maksepuhkus). Annuiteedi alusel arvestatud makse on panga poolt arvutatud makse, mille järgi laenu osadena tagastamine ja intressi tasumine laenu tagastamata osalt on jaotatud igakuisteks võrdseteks makseteks […]. Pank arvutab annuiteedi alusel uue makse igakordsel intressimäära muutumisel, samuti pärast igakordset laenu osa väljamaksmist või ennetähtaegset tagastamist. Intressimäära muutumisel teavitab pank laenusaajat annuiteedi alusel arvestatud makse muutunud suurusest. Hageja kohtu nõudmisel selgitas, et laenulepingu punktis 2.1 oli intressimääraks kokku lepitud 3 kuu euribor + 2.550% aastas. Hageja on intressi muutumisel genereerinud kostjale baasintressi muutumise teatised 08.04.2014, 08.07.2014, 08.10.2014 ja 09.06.2015 ning saatnud need kostjale internetipanka. Teatistes on märgitud nii intressi muutus kui ka järgneva perioodi makse suurus. Kostja vastusest ei selgu, et maksegraafiku puudumine takistas kostjal laenulepingu täitmist ning et kostja on tagajärjetult maksegraafiku sõlmimise sooviga hageja poole pöördunud.
4. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust kostja vastuväide, et hageja arvestas kostja arvelduskontolt võetud raha kostja teiste laenukohustuste katteks, kuigi oleks võinud kostja arvelduskontol olnud rahaliste vahendite arvelt kustutada kostja kohustusi vaidlusaluse lepingu järgi. Tulenevalt

§ 88

lg-test 4 ja 5 on võlausaldaja kehtivalt määranud, millise kohustuse võlgnik on täitnud, sest hageja on kostja konto debiteerimisel koheselt määranud, millise kohustuse katteks on vahendeid arvestatud ja kostja ei ole sellele viivitamata vastu vaielnud. 6.

§ 8

lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist.

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmist. 7.

§ 186p 6 järgi võlasuhe lõpeb lepingu ülesütlemisega.

Asjas ei ole vaidlust, et hageja on laenulepingu üles öelnud ning kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud. Tulenevalt

§ 195

lgst 2 vabastab lepingu ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt laenusumma tasumata osa tagastamist ja enne lepingu ülesütlemist tekkinud intressivõlga.

1. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenu põhiosa 683 271,51 € ja intressi 8482,66 €.
2. Hageja taotleb pöörata sissenõue kostja vallasvarale, mis on kommertspandiga koormatud hageja kasuks. Asjas ei ole vaidlust, et kostja vallasvarale on hageja kasuks seatud
3. ja
4. järjekoha kommertspandid. Kommertspandi seaduse (KomPS) § 3 kohaselt kommertspandiga on 4 pandisumma ulatuses tagatud nõue, sellele nõudele kolme aasta jooksul enne kommertspandiga koormatud vara müümist nõude rahuldamiseks välja maksmata intressid, samuti viivis ja võla sissenõudmise kulutused, pandipidaja poolt kommertspandiga koormatud vara omaniku eest tasutud kindlustusmaksed ning muud kõrvalnõuded. KomPS § 10 lg 1 näeb ette, et pandipidaja võib nõuda nõude rahuldamist kommertspandiga koormatud vara arvel kuni pandisumma ulatuses sundtäitmise või pankroti korral vastavalt pandile seadusest tulenevale järjekohale. Kommertspandiga tagatud nõude rahuldamisele ei kohaldata asjaõigusseaduse §-des 292–295 sätestatut. Seega hageja pandipidajana ei saa ise asja müüa. Pooltevahelises kommertspandi lepingus punktis 5 on pooled leppinud kokku kostja allumises kohesele sundtäitmisele. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kuigi kommertspandiseaduse § 1 lg 3 järgi kohaldatakse kommertspandile asjaõigusseaduses registerpandi kohta sätestatut, ei ole kommertspandileping ka selles kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe sisaldumise korral täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg-s 19 nimetatud täitedokumendiks. Täitemenetluse seadustikus olev loetelu on ammendav ja selles ei ole kommertspandilepingut kirjas. Pandipidajal oleks kommertspandi realiseerimise õiguse saamiseks vaja eelnevalt pärast nõude sissenõutavaks muutumist sõlmida võlgnikuga uus notariaalne kokkulepe, mille kohaselt oleks võlgnik andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele, või sellest keeldumisel pöörduda kohtusse vastava kohtulahendi saamiseks, mis oleks kohaseks täitedokumendiks TMS mõttes. Hageja ongi sissenõude kommertspandiga koormatud varale pööramiseks esitanud nõude kohtule. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ka selles osas.
5. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda, kuna kohus hagi täies ulatuses rahuldas. Hageja on hagiavalduses märkinud, et tema menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 5179,39 € (5129,39 € hagiavalduse esitamise eest ja 50 € hagi tagamise avalduse eest), mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 5179,39 €.
6. TsMS § 442 lg 5 alusel kohus lahendab otsuses ka rakendatud hagi tagamise abinõuga seotud küsimused. Pärnu Maakohtu 24.07.2015 määrusega kohus rahuldas AS-i SEB Pank hagi tagamise taotluse ning arestis hagi tagamiseks kostjale kuuluva vallasvara, mis on hageja kasuks koormatud kommertspandiga, kokku 691 754,17 € ulatuses. Kuna kohus rahuldas ka hageja nõude pöörata sissenõue kostja vallasvarale, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu kehtima otsuse täitmise tagamiseks kuni kohtuotsuse täitmiseni.
7. Hageja on kohtu nõudmisel tasunud menetluses hagi tagamise tagatist 32 000 €. Asjas ei esine TsMS § 391 lg-s 1 sätestatud aluseid, mis annaksid kostjale õiguse nõuda hagejalt hagi tagamisega tekitatud kahju. Seetõttu tuleb kohtu deposiiti tasutud hagi tagamise tagatis 32 000 € TsMS § 391 lg 2 alusel hagejale tagastada. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 5