Obsah (7)

§ 101§ 102§ 96§ 97§ 99§ 98§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2013. a Tartu Tsiviilasja number 2-

§ 101lg-s 1 nimetatud alammääras.

J.A. vastuväited elatise maksmisele luges kohus mitteasjakohasteks, kuna vastuväited ei põhine seadusel ega ka headel kommetel.

§ 102lg 2 kohaselt ei vabane vanemad (sh ka J.A.

)

§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

J.A. ei ole kohtule tõendanud, et ta on kasutanud J.A. käsutuses olevaid vahendeid J.A. enda ja laste (sh K.R. ) ülalpidamiseks ühetaoliselt.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt

§ 97

p-le 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.

1. a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 290 eurot ja pool sellest moodustab 145 eurot. Kohus leidis, et alaealise lapse K.R. nõue on põhjendatud hagiavalduses esitatud ulatuses. Hageja seadusliku esindaja A.R. taotluse mõista elatis J.A. välja alates 09.05.
2. a luges kohus mitteasjakohaseks ja jättis rahuldamata, kuna K.R. ei esitanud kohtule kirjalikult vastavat nõuet. Kohus asus seisukohale, et suuliselt väljendatud ja kohtuistungil protokollitud haginõude suurendamise avaldust ei saa samastada haginõude suurendamise avaldusega, mille tõttu luges kohus tuvastatuks faktilise asjaolu, et tegelikult on alaealine K.R. esitanud hagi aluse ja eseme ainult hagiavalduses. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus pidas vajalikuks hagi rahuldada ja mõista J.A. (endine R.) välja elatise K.R. kasuks alaealise lapse K.R. ülalpidamiseks summas 145 eurot kuus (kuid mitte vähem kui 3 perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 nimetatud alamäär ühe lapse kohta kuus) alates 01.01.
3. a kuni 12.12.
4. a, s.o kuni K.R. täisealiseks saamiseni. Kohus pidas mõistlikuks ja kõikide menetlusosaliste õigustatud huvisid arvestavaks kohustada J.A. kandma igakuuliselt elatise alaealise lapse K.R. pangakontole nr XXXX SEB Pangas. Samuti tuleb käesoleva kohtuotsuse täitmisel arvestada J.A. poolt alates 01.01.
5. a kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni elatisena makstud summasid. Vastavalt TsMS § 161 lg-le 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus hagi tehti. Kohus leidis, et menetluskulud tuleb jätta J.A. kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6. J.A. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja selles osas uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 72,45 eurot kuus alates 26.03.
7. a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Apellant palub maakohtus kantud menetluskulude jaotamisel lähtuda hagi rahuldamise ulatusest. Apellant palub ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) rikkus maakohus TsMS § 442 lg 8 nõudeid. Vaidlustatud kohtuotsuse põhjendavast osast ei nähtu, miks ja milliste tõendite alusel otsustas kohus, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt alates 01.01.
8. a kuni kohtuotsuse jõustumiseni hagejale elatisena makstud summasid. Samuti ei nähtu see, miks kohus otsustas, et kostja peab kandma igakuiselt hageja ülalpidamiseks välja mõistetud elatise hageja pangakontole; 2) ei analüüsinud kohus kõiki tõendeid. Kostja esitas kohtule tõendid, et tema kasvatamisel on teised alaealised lapsed – hageja õde ja kostja tütar. Kohus jättis analüüsimata kostja poolt esitatud tõendid kostja sissetulekute ja nende suuruste kohta; 3) on kostja tulud vanema palk 250 eurot kuus, lapsetoetus 19,90 K.R. i jaoks, lapsetoetus 19,90 eurot kostja teise tütre jaoks. Hageja isa maksab kostjale elatist summas 145 eurot kuus tütre K.R. ülalpidamiseks. Kostja peab üleval pidama nelja inimest. Kui jaotada kostja tulud võrdsetes osades nelja inimese vahel, siis iga inimese osa on 72,45 eurot kuus (289,80:4 inimest = 72,45 eurot iga inimese kohta). Kui kostja maksab hagejale elatist 145 eurot kuus, siis kostja ei saa samas suuruses anda ülalpidamist teistele lastele. Maakohus oleks pidanud kohaldama

§ 102

lg 2 neljandas lauses sätestatut; 4) kohaldas kohus ebaõigesti

§-s 108 sätestatut, kuna tagasiulatuv ülalpidamine raskendab kostja majanduslikku olukorda. Kostja arvab, et kohus pidi elatise välja mõistma alates hagi esitamisest.

1. K.R. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) pakkus A.R. J.A. kokkulepet, et pooled ei tasu teineteisele elatist, kuna mõlemal on kasvatada üks laps. J.A. taotles siiski elatise väljamõistmist; 2) käsutab A.R. poja pangakontot poja ülalpidamiseks; 4 3) on J.A. l abikaasa, kes on kohustatud üleval pidama oma abikaasat ja nende abielust sündinud last. Vastustaja teeb apellandile ettepaneku sõlmida kompromiss selliselt, et kumbki pooltest ei tasu elatist.
2. J.A. esitas 18.02.
3. a täiendavad seisukohad. Seisukohtade kohaselt: 1) leiab apellant, et elatise kandmine hageja pangakontole on lapse huvides; 2) on kostjal oma palk, mida ta peab kasutama alaealiste laste ülalpidamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu
5. septembri 2012 otsuse osaliselt hagi täieliku rahuldamise osas, teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab J.A. K.R. `i kasuks välja elatise 100 eurot igakuiselt alates 01.01.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt välja elatis hageja kasuks summas 145 eurot kuus alates
6. jaanuarist 2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on kostja alaealise lapsena tulenevalt

§-st 96 ja 97 p-st 1 õigustatud saama kostjalt ülalpidamist ning kostja on kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Maakohus on õigesti lähtunud nimetatud sätetest. Järgmiseks kontrollib ringkonnakohus, kas esineb alus vähendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatist. Maakohus leidis, et kostja on kohustatud maksma elatist vähemalt

§ 101

lg 1 nimetatud alammääras kuus ning kostja ei ole tõendanud, et ta on

§ 102lg 1 nimetatud olukorras.

Eeltoodu alusel mõistis kohus kostjalt välja elatisena 145 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse §-s 101 lg 1 nimetatud alammäär. Apellant on avaldanud kohtule, et on nõus maksma elatist 72, 45 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, so. 12.12.2015 (tl. 55). Riigikohtu tsiviilkolleegium on

1. mai 2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 (p 20) märkinud, et „elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 12). Samuti on Riigikohus leidnud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada, et kohustatud isiku teised ülalpeetavad lapsed ei osutuks vähem kindlustatuks, st. lapsi tuleb kohelda võrdselt“. (vt Riigikohtu
2. märtsi
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-07, p 12;
4. juuni
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6507, p 12). 5

§ 102

lg 2 teisest lausest tuleneb, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 98

lg 1 järgi on isiku kõik alaealised lapsed õigustatud saama ülalpidamist esimeses järjekorras. Seega võib

§ 102

lg 2 järgi elatise vähendamise aluseks olla asjaolu, et vanemal tuleb elatist nõudva lapse kõrval ülal pidada ka oma teisi lapsi, kes miinimummääras elatise väljamõistmisel osutuksid varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist nõudev laps. Kohustatud vanemale uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks elatise vähendamisele. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta kostja väite, et temaga koos elab kaks alaealist last, kes elatise väljamõistmisel jäävad varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kostja on ka kohtuistungil tuginenud asjaolule, et tal on veel kaks tütart keda ta üleval peab (tl. 41). Kostja teine laps, A.A. on sündinud 23.12.2011 (tl. 25). J.A. on vastuses hagiavaldusele (tl. 21) selgitanud, et viibib lapsehoolduspuhkusel ja esitanud maakohtule Sotsiaalkindlustusameti tõendi selle kohta, et ta saab temaga koos elavatele lastele K.R. ja A.A. igakuiselt lapsetoetust 38, 36 eurot (2x19, 18) ning talle on määratud alates 20.03.2012 – 28.05.2013 vanemahüvitis summas 278, 02 eurot (tl. 23). Kokku 316, 38 eurot kuus. Lisaks maksab A.R. kohtuotsuse alusel (tl.7) kostjale elatist tütre, K.R. i ülalpidamiseks igakuuliselt minimaalses määras (2012 aastal 145 eurot), mis on samuti käsitletav kostja sissetulekuna. Arvestada tuleb ka sellega, et kostja uuel abikaasal on kohustus üleval pidada kostja teist tütart, A.A. ja kostjat. Ringkonnakohus leiab, et apellandil on võimalik kasutada tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid iga lapse ülalpidamiseks võrdselt 100 eurot kuus, säilitades ka enda võrdväärne ja vajalik elustandard. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista elatis hageja kasuks igakuuliselt summas 100 eurot. Maakohus on otsuse resolutsiooni punktis 4 märkinud, et otsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt alates 01.01.2012 kuni kohtuotsuse jõustumiseni K.R. elatisena makstud summasid. Apellandi arvates ei nähtu kohtuotsuse põhjendustest, miks ja milliste tõendite alusel kohus seda otsustas. Kostja on vastuses hagiavaldusele (tl. 22) ja kohtuistungil (tl. 40) esile toonud, et on tasunud märtsis A.R. arvele 181, 60 eurot. Hageja seaduslik esindaja seda asjaolu vaidlustanud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt elatisena eelnevalt tasutud summade arvestamine kohtuotsuse täitmisel on põhjendatud, sest otsustuse tegemine on menetluslikult ühtlasi otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes. Lisaks on selle eesmärk tagada otsuse selgus, et vältida võimalikke vaidlusi täitmise üle. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 16. jaanuari 2013 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-159-12 (p 12) selgitanud, et elatisehagi lahendamisel tuleb kohtul arvestada mh sellega, kui palju on kohustatud isik hagejale elatist maksnud kohtumenetluse ajal. 6 Apellant leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti

§-s 108 sätestatut, kuna elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt raskendab tema majanduslikku olukorda ning kohus pidi elatise välja mõistma alates hagi esitamisest. Ringkonnakohus apellandi seisukohaga ei nõustu. Perekonnaseadusest ei tulene, et elatise saaks jätta tagasiulatuvalt välja mõistmata põhjusel, et see mõjutab kohustatud isiku olukorda. Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt on põhjendatud lähtuvalt sellest, et kostjale on tasutud elatist aja eest, mil ta polnud õigustatud seda saama, sest hageja elab alates 2011 jaanuarist oma isa A.R. juures. Perekonnaseaduse eesmärgi ja hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas nõuda kohtu kaudu lapse ülalpidamiseks elatist vanemana, kes elab lapsest lahus ja ei osale lapse kasvatamises, vanemalt kellega laps elab koos ja kes peaks kasutama elatist lapse huvides. Ringkonnakohus leiab, et

§ 108

alusel saab mõista vanemalt tagasiulatuvalt välja elatise ulatuses, mille võrra laps ei saanud elatist, või sai ettenähtust vähem, tulenevalt sellest, et elatis tasuti lapsest lahus elavale vanemale. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 459 lg-s 1 ettenähtud eelduste olemasolul võivad mõlemad pooled taotleda väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Kuna nii hagi kui ka apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi