← Eesti

2-15-10104/13

Obsah (4)§ 123§ 119§ 146§ 153

Tsiviilasi nr 2-15-10104 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-15-10104 Määruse tegemise aeg ja koht 06.11.2015.a, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm,

) § 123 lg-st 6 tekkis hagejal pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist tsiviilasjas 2-11-17796 vara (s.o kinnistute) pankrotivarast välistamise nõudeõigus, nõude esitamise tähtaeg oli üks aasta ringkonnakohtu otsuse jõustumisest, seega kuni 05.11.2015 (Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2014.a otsus tsiviilasjas 2-11-17796 jõustus 05.11.2014.a, mil Riigikohus jättis menetlusse võtmata hageja kassatsioonkaebuse). Tegemist polnud aga samaliigilise nõudega, mida oleks olnud võimalik tasaarvestada VÕS § 197 alusel. Õigus nõuda kinnistute väärtuse hüvitamist, s.o samaliigiline nõue kostjate nõudega, tekkis hagejal pärast seda, kui Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) pankrotihaldurid müüsid kinnistud Vabaduse 39, Turu tn 3 ja Jaama pst 1a avalikul enampakkumisel 09.04.2015.a IRON ARENDUSE OÜ-le hinnaga 1 100 000 eurot. Vastavalt

§ 123

lg-le 4 oli hageja alates 09.04.2015.a õigustatud saama vara eest rahalist hüvitist pankrotivara arvel. Seega tekkis hagejal rahalise hüvitise nõue (s.o samaliigiline nõue) alles 09.04.2015.a. Seega ei ole kooskõlas VÕS § 197 lg-ga 1 maakohtu seisukoht, et hageja oleks saanud esitada rahalise nõude kinnistute väärtuse hüvitamiseks või siis vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks tsiviilasja 211-17796 menetluse käigus. Kuna maakohus kohaldas valesti materiaalõiguse normi, tõi see kaasa ebaõige määruse. Käesoleval juhul on täidetud TsMS § 221 lg-st 2 tulenev nõue, et kohtulahendiga tunnustatud nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis on lubatud üksnes sellised vastuväited, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kuna hageja vastuväide põhineb alusel, mis tekkis pärast kohtulahendi jõustumist 3

(5)Tsiviilasi nr 2-15-10104 tsiviilasjas 2-11-17796, siis on hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, kohus on alusetult keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
  1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  2. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 03.09.2015.a kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning hageja määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtumääruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
  3. Tallinna Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada ning seega keeldus maakohus õigesti hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Hagiavaldusest ja määruskaebusest on võimalik välja lugeda, et hageja soov oli suunatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele TMS § 221 lg 1 alusel tasaarvestuse vastuväitega. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, mh põhjusel, et nõue on tasaarvestatud. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, sest hageja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus tuvastada, et hagejal oli õigus nõuda teiselt poolelt kohustuse täitmist.
  4. Hagiavalduse kohaselt on hageja täitemenetluses tema vastu esitatud nõude (summas 269 710,35 eurot, tl 10) tasaarvestanud enda nõudega (summas 550 000 eurot). Selleks on hageja väidetavalt esitanud 29.06.2015.a (tl 129) tasaarvestuse avalduse Osaühingule MRP ÄRIGRUPP (pankrotis). Hagiavalduse kohaselt ja sellele lisatud tasaarvestuse avaldusest (tl 14-15) nähtub, et kuna Tartu Maakohus tunnistas 02.06.2009.a sõlmitud lepingu muutmise lepingu kehtetuks tagasivõitmise korras (tl 50), siis on hagejal õigus nõuda tühise tehingu järgi saadu tagastamist (nõue, millega hageja tasaarvestab). Hageja viitas TsÜS § 84 lg-le 1 ja TsÜS §-le
  5. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd käesoleval juhul oli tegemist tagasivõitmise korras kohtu poolt tehingu kehtetuks tunnistamisega, siis tuleb tehingu kehtetuks tunnistamise tagajärgede määramisel lähtuda

§-st 119, millega on kehtestatud erireeglid tulenevalt pankrotivõlgniku eriseisundist. Ka Riigikohus on leidnud, et tehingu tagasivõitmisest tekib poolte vahel alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe, millele kohalduvad pankrotimenetluse tõttu esmajoones pankrotiseaduse erisätted (RKTKo 3-2-1-149-13, p 54; 3-2-1-113-09, p 10; 3-2-1-163-11, p 45).

§ 119

lg 1 kohaselt, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Hagejat kohustati tagastama 02.06.2009.a lepingu muutmise lepingu alusel saadud 269 710,35 eurot.

§ 119

lg 4 kohaselt kui teine pool (käesoleval juhul hageja) on tagasivõidetud tehingu alusel võlgnikule midagi üle andnud, tuleb üleantu talle tagastada, tagastamise võimatuse korral tuleb hüvitada üleantu väärtus

§ 146lg 1 kohaselt.

Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kui teine pool teadis või pidi tehingu tegemisel teadma, et tehing kahjustab teiste võlausaldajate huve, saab ta võlgnikule üleantu eest nõuda hüvitist üksnes pankrotivõlausaldajana. Sel juhul loetakse teise poole hüvitisenõue tunnustatuks ja rahuldatakse samas järgus

§ 153

lg 1 p-s 3 nimetatud nõuetega.

§ 119

lg 6 seab aga ajalise piirangu nii lg-s 4 kui ka lg 5 alusel nõuete esitamiseks, sätestades et nimetatud nõude võib esitada kuue kuu jooksul tagasivõitmise korras tehingu teiselt poolelt vara 4

(5)Tsiviilasi nr 2-15-10104 väljamõistmise kohtuotsuse jõustumisest. Käesoleval juhul jõustus tsiviilasjas nr 2-11-17796 lõpplahend 05.11.2014.a, millega tunnistati tagasivõitmise korras kehtetuks 02.06.2009.a sõlmitud lepingu muutmise leping ja mõisteti hagejalt selle lepingu alusel saadu välja, kui Riigikohus jättis menetlusse võtmata hageja kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2014.a otsusele, millega jättis ringkonnakohus 16.05.2013.a Tartu Maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata (tl 27 jj). Hagiavalduse kohaselt esitas hageja enda nõude aga 29.06.2015.a tasaarvestuse avaldusega. Seega isegi kui leiaks tuvastamist, et hagejal oli tagasivõitmise korras tehingu kehtetuks tunnistamise tulemusel õigus nõuda kinnistute tagastamist või üleantu väärtuse hüvitamist (kas

§ 119

lg 4 või lg 5 alusel), siis

§ 119lg 6 kohaselt on selline nõudeõigus lõppenud.

Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal võimalik hagiga saavutada sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kuivõrd hageja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, millest kohus saaks järeldada, et hagejal oli õigus nõuda Osaühingult MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) kohustuse täitmist VÕS § 197 lg 1 mõttes ning et Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) nõue oleks tasaarvestatud ning sundtäitmine sel põhjusel lubamatu. 8. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele järgmist. Käesoleval juhul ei ole kohaldatav

§ 123

, kuivõrd hageja ei ole toonud kohtu ette

§-s 123 toodud asjaolusid, vaid hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt on tegemist

§-ga 119 reguleeritud olukorraga. Samuti ei ole käesoleva asja lahendamise puhul oluline, kas hagejal tekkis samaliigiline nõue enne või pärast kohtulahendi jõustumist, kuna

§ 119lg 6 piirab nõude esitamist konkreetse tähtajaga, mis käesoleval juhul oli nõude esitamise ajaks möödunud. 9. Ts

MS § 168 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud avaldaja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast. TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et hagejalt ei saa kulusid välja mõista, sest maakohus ei võtnud avaldust menetlusse ja ei kohustanud kostjat avaldusele vastama ega ka määruskaebusele vastama, mistõttu ei saanud kostjal tekkida hüvitamisele kuuluvaid kulusid. Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.