MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ei

) § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades oli A. Plotnikovi kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek enne menetlusabi taotluse esitamist 59,20 eurot. Kuigi menetluskulud ületavad kaebaja kahekordset ühe kuu keskmist sissetulekut, ei ole kaebajale menetlusabi andmine põhjendatud, kuna kaebuse edulootused on vähesed. Taotletav hüvitis summas 10 000 eurot ei ole objektiivne, kuna kaebuses kirjeldatud väidetav kaebaja õiguste rikkumine ei saanud olla sedavõrd intensiivne, et oleks põhjendatud nimetatud summa väljamõistmine. Kaebuse reaalne väärtus ei ületa 1500 eurot ning seda summat ületavas osas on kaebuse nõue ilmselgelt perspektiivitu.

§ 111

lg-te 1 ja 3 alusel tuleb jätta kaebaja menetlusabi taotlus rahuldamata osas, milles kaebuse nõue on ilmselgelt perspektiivitu. Kui kaebaja oleks esitanud kaebuses hüvitamisnõude ulatuses, milles kaebuse asjaoludel on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine võib olla edukas (1500 eurot), siis oleks kaebajal tulnud tasuda riigilõivu summas 45 eurot. Sellisel juhul ei ületaks menetluskulud kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, millest on tehtud lubatud mahaarvamised ning menetlusabi andmine ei oleks lubatud.

§ 112

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise piirangu kohaldamisel ei ole alust arvestada nende menetluskuludega, mis on seotud kaebuse ilmselgelt perspektiivitu osaga. Seetõttu tuleb

§ 112

lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata taotlus riigilõivust vabastamiseks ka osas, milles kaebuse nõue võib olla perspektiivne. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. A. Plotnikov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 27.08.
2. a määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt ei ole kaebajal raha riigilõivu tasumiseks isegi mitte summas 10 eurot. Halduskohus seda olukorda ei arvestanud. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist täies ulatuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et A. Plotnikovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.08.
4. a määrus muutmata. Tartu Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 27.08.
5. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Määruskaebuses esitatu ei anna alust vaidlustatud halduskohtu määruse ümbervaatamiseks. Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek enne menetlusabi taotluse esitamist oli 59,2 eurot ja kaebuse esitamisel kuuluks tasumisele riigilõiv 300 eurot. Eelnevaga on jätkuvalt tuvastatud kaebaja suutmatus tasuda kaebuse esitamisel riigilõivu summas 300 eurot. Samas ei saa lugeda kaebajat täielikult maksejõuetuks.
2. Ringkonnakohus selgitab, et olenemata asjaolust, kas esitatud kaebus on perspektiivne või mitte, ei ole kohtul õigust võtta menetlusse nõuetele mittevastavat kaebust. Kohtupraktikas (Riigikohtu 29.11.
3. a otsus nr 3-3-1-22-11, p 24) on tõdetud, et isik saab kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult sisulise otsustuse vaid juhul, kui ta tasub 2 2 riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata riigilõivu tasumise kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud.
4. Riigilõivu tasumisest vabastamata jätmine ei võta ära kaebaja õigust pöörduda kohtusse. Halduskohus on vaidlustatavas määruses viidanud, et kaebajal on veel võimalus oma esitatud kaebust ja selle nõude suurust muuta, vähendades sellega ühtlasi kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu summat. /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi