KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 19. 10. 2012. a Tartu Tsiviilasja number 2-11

§ 29

lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Antud juhul ei ole hagejad tõendanud, et poolte ühine tegelik tahe erineks sellest, milles lepiti kokku hüpoteegi seadmise lepingutes. 11.08.2004.a hüpoteegi seadmise lepingu p 4.1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded Kaie Metsanurga, Ilmar Metsanurga ja Kristiina Metsanurga vastu, sealhulgas ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded. Punktis on loetletud nõuded, mis on tagatud lisaks eeltoodud nõuetele. Samasuguses sõnastuses on pooled kokku leppinud ka 09.10.

1. a sõlmitud hüpoteegi sisu muutmise lepingus. Seega tuleb asuda seisukohale, et pooled ei ole hüpoteegiga taganud ainuüksi Magnet krediitkaardi lepingust tulenevat võlgnevust. Samuti ei nähtu lepingute tekstist, et pooled oleksid soovinud mingisuguste lepingute (näiteks 04.07.
2. a laenulepingu) välistamist. 09.10.
3. a sõlmitud hüpoteegi sisu muutmise lepingu ajaks oli Ilmar Metsanurgal tekkinud kostja ees kohustus 04.07.
4. a lepingu järgi, kuid nimetatud kohustusele või selle välistamisele ei ole hüpoteegi sisu muutmise lepingus viidatud. Seega tuleb lugeda, et Kaie Metsanurga kinnistule seatud hüpoteegiga on tagatud kõik kostja nõuded Ilmar Metsanurga vastu ja kohus jättis Kaie Metsanurga tuvastushagi 11.08.
5. a ja 09.10.
6. a hüpoteegi seadmise lepingute osas rahuldamata. Hagiavalduse p-s 4 toodud nõude puhul on poolte vahel vaidlus kahe lepingu üle: 07.07.
7. a hüpoteegi seadmise leping (samas dokumendis on vormistatud ka korteriomandi müügileping) ning 04.07.
8. a laenuleping. Hüpoteegi seadmise lepingu p 6 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded omaniku vastu, mis tulenevad omaniku ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud ja edaspidi sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest, nende täiendustest, muudatustest ja lisadest, sealhulgas tingimuslikud nõuded. Ka selle lepingu puhul ei ole Ilmar Metsanurk

§ 29

lg 1 kohaselt tõendanud, et poolte tegelik tahe oli midagi muud kui notariaalse lepingu grammatilisest tõlgendusest võib aru saada. Hageja vande all antud ütluste kohaselt sai ta aru, et jutt käib ainult ühe laenulepingu tagamisest. Samas ei ole hageja ütlustega tõendatud, et ta oleks avaldanud tahet teised lepingud välistada ning et kostja oleks tema tahtega nõustunud. See, kuidas hageja lepingut sõlmides sellest aru sai, ei tõenda poolte ühist tegelikku tahet. Selle hüpoteegi seadmise ajaks olid sõlmitud nii käesolevas asjas esitatud Magnet krediitkaardi leping kui laenuleping, kummalegi nõudele ei ole hüpoteegi seadmise lepingus viidatud. Seega luges kohus, et 07.07.

1. a korteriomandile seatud hüpoteegiga on tagatud kõik kostja nõuded Ilmar Metsanurga vastu. 6 04.07.
2. a laenulepingu p 9.1 kohaselt on lepingu täitmine tagatud notariaalse hüpoteegilepinguga, mis on seatud XXX korteriomandile. Kostja selgituste kohaselt ei ole kostja soovinud sellega välistada teiste hüpoteekide tagatisena kasutamist. AÕS § 346 lg 2 sätestas lepingu sõlmimise aegses sõnastuses, et kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, peab olema notariaalselt tõestatud. Seega pidi antud juhul olema notariaalselt tõestatud ka kokkulepe, et 04.07.
3. a laenulepingu kohast võlga ei taga Kaie Metsanurgale kuulvale kinnistule seatud hüpoteek. Vormikohast kokkulepet pooled sõlminud ei ole ning kohtul ei ole võimalik tuvastada, et Ilmar Metsanurga ja kostja tegelik tahe 04.07.
4. a laenulepingut sõlmides oli tagada Ilmar Metsanurga ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu nr L060026968 täitmist üksnes XXX asuvale korteriomandile seatud hüpoteegiga. Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluste lubamatuks tunnistamise nõuete puhul on hagejad esitanud kolm vastuväidet: hüpoteegid oleks pidanud olema kinnistusraamatusse kantud ühishüpoteegina, tagatiskokkulepe polnud piisavalt määratletud ja on vastuolus hea usu põhimõttega, 04.07.
5. a laenulepingus ja Magnet krediitkaardi lepingus on viidatud ainult ühele tagatisele. Kohus leidis, et seadusest ei tulene ühishüpoteekide kinnistusraamatusse kandmise nõuet. Seadus ei välista sõnaselgelt olukorda, kus ühe kohustuse katteks on seatud mitu hüpoteeki ning ei sätesta kohustust kanda sel juhul hüpoteegid kinnistusraamatusse ühishüpoteegina. Selline nõue ei oleks kooskõlas ka kinnistusraamatuseaduse § 30 lg-ga 1, mille kohaselt hüpoteegid kantakse kinnistusraamatusse avalduste laekumise järjekorras. Ühishüpoteegi seadmise nõue võiks võlausaldaja jaoks kaasa tuua olukorra, kus ta kaotab esimesele järjekohale seatud hüpoteegi ning ühishüpoteek kantakse kinnistusraamatusse näiteks teisele või kolmandale järjekohale. Samuti luges kohus ebaõigeks hagejate väite, et tagatiskokkulepped ei ole piisavalt määratletud ning on vastuolus hea usu põhimõttega. Hüpoteegi seadmise lepingute sõlmimise ajaks oli Ilmar Metsanurgal tekkinud panga ees kohustused ning kõigi kohustuste katteks hüpoteekide seadmisel pidid hagejad nendega arvestama. Tegemist ei ole võlasuhtega, kus kostja on nõude hageja vastu omandanud näiteks loovutamise teel (Riigikohtu 05.11.
6. a otsus nr 3-2-1-104-08) ning kus hagejatele tuleks üllatusena see, et nõue muutub hüpoteegiga tagatuks. 04.07.
7. a laenulepingus on tagatiseks nimetatud 07.07.
8. a lepinguga seatud hüpoteek, 08.04.
9. a krediitkaardi lepingus XXX kinnistule seatud hüpoteek. Mõlemad lepingud on lihtkirjalikud. Kohus leidis, et sisuliselt on tegemist hüpoteegi kohaldamise välistamisega, mis tulenevalt AÕS § 346 lg-st 2 peab olema kokku lepitud notariaalselt. Tartu Maakohtus rahuldas 12.10.
10. a määrusega hagi tagamise taotluse ja peatas vaidlusalused täitemenetlused. Kuna kohus jätab hagi osaliselt läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata, tühistab kohus hagi tagamise määruse TsMS § 386 lg 4 alusel. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
11. Kaie Metsanurk ja Ilmar Metsanurk esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellandid paluvad menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei nõustu apellandid, et Kaie Metsanurgal puudub õiguslik huvi esitada nõudeid Kristiina Metsanurga suhtes toimuva täitemenetluse osas. Kuivõrd vastustaja on asunud apellandi I kinnistut koormavat hüpoteeki ja Kristiina Metsanurgale kuuluvat korteriomandit 7 koormavat hüpoteeki käsitlema sisuliselt ühishüpoteegina, mis tagab apellandi II ja vastustaja vahel
12. juulil
13. a sõlmitud laenulepingust tulenevaid nõudeid, on apellandil I otsene huvi täitemenetluse toimumise (õigemini mittetoimumise) ja selle tulemuse vastu, kuivõrd viimane mõjutab ka tema kohustusi ehk seda, mil määral peab temale kuuluv kinnisasi kokkuvõttes vastutama võlgniku (apellandi II) kohustuste eest. Apellandile II jääb arusaamatuks kohtu arutluskäik tema õigusliku huvi puudumise üle Kaie Metsanurga suhtes algatatud täitemenetluse vaidlustamisel; 2) erineb poolte tegelik tahe tagatiskokkulepetes kokkulepitust. Apellantide arvamusel ei ole kohus veenvalt põhjendanud, miks tuleb haginõue jätta rahuldamata ja on põhjendamatult jätnud tähelepanuta hagiavalduses välja toodud asjaolud. Kuigi apellant I on tagatislepingutes väljendanud põhimõttelist valmisolekut kolmanda isiku tulevikus tekkivate kohustuste täitmise tagamiseks, ei anna üksnes see asjaolu alust nõuda apellandile I kuuluva kinnistu realiseerimist kohustuse katteks, mille täitmise tagatiseks on pooled seadnud hoopis korteriomandi. Poolte soov oli välistada apellandile I kuuluva kinnisasja vastutus apellandi II ja vastustaja vahel
14. juulil
15. a sõlmitud laenulepingust nr L060026968 tulenevate nõuete eest. Seda kinnitavad järgmised asjaolud: 1) apellandile II lepingu nr L060026968 alusel antud laenu taotlemisel võttis pank laenu andmise otsuse tegemisel aluseks üksnes korteriomandi turuväärtuse ehk laenu tagatisena on hinnatud üksnes laenusaajale kuuluvat kinnisasja. Vastustaja jaoks on nimetatud tagatis olnud seega piisav, et tagada laenulepingust nr L060026968 tulenevaid kohustusi. Vastasel korral oleks pank nõudnud laenusaajalt lisatagatise andmist, mida ta aga teinud ei ole; 2) apellandiga II sõlmitud laenulepingus nr L060026968 on tagatisena viidatud üksnes korteriomandile (laenulepingu p 9.1.), mitte aga kinnistule, mille kohaselt saavutasid pooled kokkuleppe, et viidatud laenulepingut tagab üksnes korteriomand ja välistatud on mistahes muud laenutagatised. Vastavalt

§ 404

lg 2 punktile 10 peavad tarbija poolt allkirjastatud tahteavalduses olema märgitud tarbijalt nõutavad tagatised. Laenulepingu nr L060026968 p 9.1. järgi anti apellandile II laenulepingu nr L060026968 alusel laenu ostetava korteriomandi tagatisel. Seega olukorras, mil laenulepingus ei ole märgitud tarbijalt (Ilmar Metsanurgalt ja/või Kaie Metsanurgalt) nõutavat tagatist XXX kinnistu näol, siis on mistahes võimalik kokkulepe ka XXX kinnistule selle kohustuse alusel hüpoteegi seadmise kohta vastuolus

§ 404

lg 2 punktiga 10 ja seega tühine; 3) on kohus põhjendamatult jätnud käsitlemata apellantide poolt viidatud võimaluse tõlgendada lepingut juhul, kui poolte ühist tegelikku tahet ei ole võimalik tuvastada, vastavalt

§ 29

lõikele 4, s.o nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel oleks teinud; 4) on kohus jätnud tuvastamata kahju hüvitamise nõude olemasolu hagejal I kostja vastu ja sellest tuleneva täitemenetluse lubamatuse. Kohus on tuvastanud vastustaja ja apellandi II vahelise kokkuleppe selles, et välistada eespool viidatud laenulepingu tagatisena kõik muud objektid peale lepingus viidatud korteriomandi. Paraku on kohus viitega AÕS § 346 lõikele 2 märkinud, et pooled ei ole käesoleval juhul siiski sõlminud vormikohast kokkulepet, s.o notariaalselt tõestatud lepingut, millega soovivad teatud nõuded tagatavate nõuete hulgast välistada. Seetõttu ei oma laenulepingust nr L060026968 ja Magnet krediitkaardi lepingust nr A050002323 nähtuvad kokkulepped õiguslikku jõudu, kuivõrd on sõlmitud üksnes lihtkirjalikus vormis. Kohtu otsuse kohaselt ei ole seega võimalik tuvastada lepingupoolte tegelikku tahet lepingute sõlmimisel. Kohus on aga tähelepanuta jätnud

§ 15lõikes 1 sätestatu.

8 Väljakujunenud praktika kohaselt valmistab krediidilepingu ette (töötab krediidilepingute tingimused (tüüptingimused) eelnevalt välja) pank (vastustaja). Pank on ühtlasi laenu andmise ja lepingu sõlmimise protsessis kohustatud klienti informeerima kõigist lepingu sõlmimisega seotud asjaoludest, mille põhjal saab klient teha lõpliku otsuse lepingu sõlmimiseks. Nii on laenulepingu nr L060026968 punktis 9.1 (tagatised) märgitud: „pandi ese: korteriomand asukohaga XXX Soinaste küla Ülenurme vald Tartumaa (reg.osa nr XXX )“ ja Magnet krediitkaardi lepingu nr A050002323 punktis „tagatised“: „pandi ese: kinnistu XXX Luunja vallas Tartumaal (reg.osa nr 466).“ 2.4.

1. Eelneva põhjal on lepingu teine pool uskunud, et poolte vahel on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt vastavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevad kohustused on tagatud üksnes vastavate tagatistega, s.o laenulepingu nr L060026968 täitmise tagamiseks on panditud korteriomand ja Magnet krediitkaardi lepingust nr A050002323 tulenevaid kohustusi tagab kinnistut koormav hüpoteek, kuivõrd muid tagatisi ei ole lepingutes välja toodud. Arusaamatult ehk isegi pahatahtlikult ei ole pank apellandi I ja vastustaja kokkuleppele tagatavate nõuete osas aga enam notariaalse lepingu sõlmimise juures osundanud, lubades sõnastada tagatiskokkulepe viisil, mis lubab selle taha „peita“ märkimisväärse laenukohustuse, s.o apellandi II ja vastustaja vahel sõlmitud laenulepingust nr L060026968 tuleneva kohustuse, pidamata seda vajalikuks apellandile I
2. oktoobril
3. a sõlmitud hüpoteegi sisu muutmise lepingu sõlmimisel mainida. Tuginedes

§ 15

lõikele 1 oleks kohus pidanud tuvastama ka apellandile I sellest tulenevalt tekkinud kahju, kuivõrd viimane uskus, et tema kinnistule seatud hüpoteek ei taga apellandiga II sõlmitud laenulepingust nr L060026968 tulenevaid nõudeid ehk kehtib apellandi II ja vastustaja vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt on laenulepingust nr L060026968 tulenevate nõuete tagatiseks korteriomand. Apellandile I tekitatakse kahju tema kinnistu võõrandamisega laenulepingust nr L060026968 tuleneva võlgnevuse katteks; 5) nõustuvad apellandid selles, et seadusest ei tulene ühishüpoteekide kinnistusraamatusse kandmise nõuet. Küll jääb aga apellantidele arusaamatuks kohtu käsitlus selle kohta, miks ei olnud vastustajal antud juhul siiski võimalik seada ühishüpoteeki mõlemale kinnisasjale, kui vastustaja on täitemenetluse algatamise avaldusi esitades asunud hüpoteeke käsitlema sisuliselt ühishüpoteegina, nõudes ühe ja sama nõude sundtäitmist mõlema hüpoteegiga koormatud kinnisasja osas. Apellantidele on mõistetamatu, miks on ühishüpoteegi seadmise küsimust käsitletud läbi KRS §-s 30 sätestatu (kande järjekoht ja selle tähistamine) ja põhjendatud ühishüpoteegi seadmata jätmist kõrgema järjekoha kaotamise riskiga. Osundatud riskid võivad eksisteerida nii nö tavalise üksiku hüpoteegi (üht kinnisasja koormava hüpoteegi) kui ühishüpoteegi puhul. Apellantide hinnangul on kohus jätnud oma seisukoha ühishüpoteegi seadmise mittevajalikkuse osas siinkohal täielikult põhistamata; 6) ei ole ilmselgelt tegemist ühishüpoteegiga, sest pooled ei ole selles kokku leppinud. Ka kinnistusraamatus ei ole märkeid, et tegu oleks kaaskoormatud kinnisasjadega. Ühishüpoteegi seadmise soovi korral oleks vastustaja pidanud kaasama mõlemad kinnisasja omanikud, kes oleksid pidanud andma ühishüpoteegi seadmiseks, so kinnisasjade kaaskoormamiseks ühe ja sama nõude tagatiseks, nõusoleku. Seda kinnisasja omanikud teinud ei ole; 7) ei ole tagatiskokkulepetes tagatavad nõuded piisavalt määratletud ega väljenda seega ühtlasi poolte tegelikku tahet (vt p 2.3.). Kohus on põhjendamatult pannud kokkuleppe sõnastuse riski üksnes apellantidele, jättes tähelepanuta asjaolu, et tegemist on krediidiasutuste poolt tagatiskokkulepetes kasutatava standardsõnastusega ja panga kohustus oleks olnud selgitada kliendile selle sõnastusega kaasnevaid riske, seda enam, et pärast 9 apellandiga I sõlmitud esimest tagatislepingut oli apellandiga II sõlmitud laenuleping, millest tulenes märkimisväärne laenukohustus.

1. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebuse põhjendustele vastu ja palus jätta vaidlustatud maakohtu otsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas ja teeb selles osas uue otsuse, millega jätab Ilmar Metsanurga hagi täies ulatuses läbi vaatamata. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub hagi rahuldamata jätmise osas maakohtu põhjendustega, siis ei korrata neid kooskõlas TsMS § 654 lg-ga
4. Hagejad Kaie Metsanurk ja Ilmar Metsanurk esitasid mõlemad hagi Kristiina Metsanurga suhtes toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et Kaie Metsanurga nõue kolmanda isiku suhtes toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. TMS § 221 lg 1 alusel võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Täitemenetluse seadustiku § 221 sätestab võlgniku õiguse esitada täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu. TMS § 5 lg-st 1 tulenevalt on võlgnikuks isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-166-10 p-s 12 pidanud võimalikuks, et kui kolmas isik, kellele kuulub sundtäitmise eseme suhtes sundtäitmist takistav õigus, siis peaks kohus kaaluma, kas hagejal ei ole nõudeõigust TMS § 222 lg 1 alusel. Käesolevas asjas Kaie Metsanurk ei toonud esile sundtäitmist takistavaid õigusi.
5. Ringkonnakohtu arvates tuleb jätta läbi vaatamata Ilmar Metsanurga hagi Kristiina Metsanurga suhtes toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Asjaolu, et I.Metsanurga kasuks on teisel järjekohal hüpoteek, ei anna talle õigust esitada hagi TMS § 221 lg 1 alusel. Maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada ja I. Metsanurga hagi K. Metsanurga suhtes sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb jätta läbi vaatamata.
6. Maakohus jättis õigesti läbi vaatamata Ilmar Metsanurga hagi Kaie Metsanurga suhtes toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.
7. Hagiavaldusest nähtub, et hagejate eesmärk on lõpetada kahe isiku Kaie Metsanurga ja Kristiina Metsanurga suhtes toimuvad sundtäitmised. Apellatsioonkaebuses täpsustas apellantide esindaja oma nõuet ja leidis, et Kaie Metsanurga ja AS SEB Pank vahel sõlmitud tagatiskokkulepe ja selle muutmise kokkulepe, millega pooled leppisid kokku, et tagatis tagab selles märgitud summa ulatuses kõiki Ilmar ja Kristiina Metsanurga poolt hüpoteegipidajaga sõlmitud lepinguid, on tühine heade kommetega vastuolu tõttu, alternatiivselt palus hageja tuvastada, et tagatis kokkuleppe poolte tegelik tahe ei vasta 10 kokkuleppe kirjalikule tekstile ja kolmanda alternatiivina, et kokkulepe on hea usu põhimõttega vastuolus. Ringkonnakohtu arvates on Kaie Metsanurga hagi ese sundtäitmise lubamatuks tunnistamine. Kaie Metsanurga tegeliku tahte tuvastamine AS-ga SEB Pank sõlmitud tagatiskokkulepetes, ei ole käsitletav hagi esemena, vaid hagi alusena. Tegemist on ühega hageja poolt alternatiivselt esitatud alustest, kuna apellant taotles, et kui kohus ei tuvasta tehingu tühisust, siis tuleks tuvastada, et hageja tahe oli välistada tagatiskokkuleppega tagatud nõuetest üks nõue.
8. Kuna kohus peab lepingu tühisuse tuvastama omal algatusel, siis kontrollib ringkonnakohus Kaie Metsanurga ja kostja vahel sõlmitud tagatiskokkuleppe kehtivust. Asja materjalide kohaselt sõlmis Kaie Metsanurk tagatiskokkuleppe üksnes Ilmar ja Kristiina Metsanurga kohustuste tagamiseks, temal endal kostja ees tagatavaid kohustusi ei olnud. Hageja Kaie Metsanurk sõlmis kostjaga hüpoteegi seadmise lepingu 11.08.
9. Nimetatud lepingu kohaselt oli kinnispandiese kinnistu XXX. Lepingu p. 2.1.3 kohaselt omanik (Kaie Metsanurk) kinnitab, et ta on põhjalikult tutvunud 09.08.2004 Kristiina Metsanurga ja Ilmar Metsanurga ning hüpoteegipidaja vahel sõlmitud laenulepinguga nr 2004014304, on teadlik selles sisalduvatest õigustest ja kohustusest. Lepingu p. 4.
10. kohaselt on tagatud hüpoteegipidaja kõik nõuded kinnistu igakordse omaniku, Kristiina ja Ilmar Metsanurk vastu, sealhulgas ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded (lk 49). Ringkonnakohus möönab, et lepingu p 4.
11. võib olla tüüptingimus, pooled selles osas väiteid esitanud ei ole. Käesolevas asjas ei ole see asjaolu relevantne, kuna Kaie Metsanurk ja kostja sõlmisid 09.10.2006 hüpoteegi sisu muutmise lepingu (lk 55-59). Muudetud sisuga tagatiskokkuleppes suurendati hüpoteegisummat 910 000 kr võrra ja uueks hüpoteegisummaks lepiti kokku 1 300 000 kr. Samas lepingus, punktis 2.1.2 kinnitavad pooled, et hüpoteegiga on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded kinnistu igakordse omaniku ja/või Ilmar Metsanurga ja Kristiina Metsanurga vastu. Lepingu p. 3 kohaselt kinnitab omanik (Kaie Metsanurk), et on põhjalikult tutvunud Ilmar Metsanurga ja/või Kristiina Metsanurga ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud laenulepingute ja nende lisadega, on teadlik nendes sisalduvatest õigustest ja kohustustest. Ringkonnakohus märgib, et Kaie Metsanurk sõlmis esialgselt tagatiskokkuleppe Ilmar ja Kristiina Metsanurga kohustuste tagamiseks ja suurendas seda tõenäoliselt selle tõttu, et isikud, kelle kohustusi ta tagas, olid pärast tagatiskokkuleppe sõlmimist oma kohustusi suurendanud. Kaie Metsanurk ei ole esile toonud muid veenvaid põhjendusi, miks ta hüpoteegisummat suurendas. Ringkonnakohtu arvates saab lugeda Kaie Metsanurga poolt sõlmitud tagatiskokkuleppe algseks eesmärgiks ja põhjuseks soovi tagada oma poja (ja tema abikaasa) kohustusi, tagatiskokkuleppe muutmine näitab, et tagatise andja ei soovinud piirata tagatise ulatust üksnes selle lepinguga, mis oli esialgses kokkuleppes eraldi esile toodud. Asja materjalidest nähtub, et pärast Kaie Metsanurga poolt esialgselt sõlmitud tagatiskokkulepet (11.08.2004) sõlmis I. Metsanurk Magnet krediitkaardi lepingu (08.04.2005), milles on tagatisena märgitud Kaie Metsanurgale kuuluv ja tagatiskokkuleppe esemeks olev XXX kinnistu (lk 44). Samuti sõlmis I. Metsanurk laenulepingu korteriomandi ostmiseks (04.07.2006), laenulepingus on tagatiseks märgitud ostetav korteriomand (lk 34). 11 Kaie Metsanurk suurendas hüpoteegisummat pärast nimetatud lepingute sõlmimist ja kinnitas tagatiskokkuleppes, et ta on teadlik Ilmar Metsanurga ja Kristiina Metsanurga laenulepingutest. Kaie Metsanurk on Ilmar Metsanurga ema ja Kristiina Metsanurk oli Ilmar Metsanurga abikaasa. Asjas ei ole esitatud väiteid, et kostja oleks käitunud tagatiskokkulepet sõlmides etteheidetaval viisil. Kaie Metsanurk pidi teadma tagatiskokkulepet sõlmides, millised on tema poja ja pojanaise võetud kohustused ja ta kinnitas seda sõnaselgelt lepingus. Tagatiskokkulepe oli piisavalt määratletud ja tagas vaid määratletud lähedaste isikute kohustusi. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras ei ole tagatiskokkulepet ja selle muutmist alust pidada heade kommete vastaseks.
12. Maakohus on õigesti leidnud, et asjas esitatud tõendid ei anna alust tuvastada, et poolte tahe oli teistsugune, kui lepingus kirjas. Tahte tõlgendamisel tuleb lähtuda

§-st 29.

§ 29

lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Ringkonnakohus märgib, et maakohtus esitatud tõenditest ei tulene aluseid, mis lubaksid kohaldada

§ 29

lg-t 3.

§ 29

lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kaie Metsanurga poolt tagatiskokkuleppe muutmine ja kinnitus, et tagatiskokkuleppes märgitud ese tagab kokkulepitud summas kõiki omaniku poja ja tema abikaasa kohustusi, ei anna tõlgendusruumi võimaluseks, et poolte tegelik tahe oli üks kohustus välistada. Asjas ei ole esitatud väidet, et Kaie Metsanurk ei olnud tagatiskokkuleppe muutmise hetkel teadlik nende isikute võetud kohustustest, kelle kohustusi ta soovis tagada.

1. Asjas puuduvad ka alused asuda seisukohale, et Kaie Metsanurga ja kostja vaheline tagatiskokkulepe on hea usu põhimõtte vastane. Tagatiskokkuleppe klausel, et tagatis tagab kõiki tagatise andja poja ja tema naise kohustusi kokkulepitud summas, ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. Tegemist on lähedaste isikutega, summa leppis tagatise andja ise kokku ja summa suurust ei ole ka käesolevas asjas kahtluse alla seatud. Ainuüksi asjaolu, et ühes laenulepingus andis Ilmar Metsanurk tagatiseks ostetava korteriomandi, ei välista võimalust, et kohustust tagab ka Kaie Metsanurga antud tagatis. Kui Kaie Metsanurk soovis mõne tagatiskokkuleppes märgitud isikute poolt võetud kohustuse tagamist vältida, siis oleks olnud võimalik sellekohane välistus märkida tagatiskokkuleppe muutmise lepingusse. Asjaolu, et vahetult pärast korteri ostmiseks laenu võtmist suurendas Kaie Metsanurk oluliselt tagatise suurust, viitab sellele, et Kaie Metsanurk andis tagatise poja ja tema abikaasa suurenenud kohustuste katteks.
2. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagejatel puudub õigus esitada hagi Kristiina Metsanurga suhtes toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, siis puudub alus läbi vaadata eraldi esitatud tuvastusnõuet, millega tuleks tuvastada, et Ilmar Metsanurga ja kostja vahel sõlmitud tagatiskokkuleppel oli absoluutne iseloom ja seda sõlmides välistati muud tagatised. 12 Nimetatud tahte tuvastamine ei ole ka relevantne Kaie Metsanurga suhtes toimuvas täitemenetluses, kuna isegi eeldusel, et I. Metsanurga ja kostja vahel sellise sisuga kokkulepe sõlmiti, siis ei välista see Kaie Metsanurga poolt täiendava tagatiskokkuleppe sõlmimist. Kinnisasja omanikule, käesolevas asjas Kaie Metsanurgale, kuulub õigus oma kinnisasja käsutada sh otsustada selle allutamise üle piiratud asjaõigustele. Tagatiskokkulepe on AÕS § 346 lg-st 2 tulenevalt hüpoteegipidaja ja koormatud kinnisasja omaniku vaheline leping ja seetõttu ei saa võlgnik, kes ei ole tagava kinnisasja omanik tagatiskokkuleppe muutmist või selle sisu tuvastamist taotleda. Vaid eeldusel, kui oleks tuvastatud nii Ilmar Metsanurga kui Kaie Metsanurga teistsugune tahe, saaks kõne alla tulla hea usu põhimõttega vastuolu tõttu Kaie Metsanurga suhtes toimuva sundtäitmise osaline lubamatus. Kuna käesoleval juhul nimetatud eeldusi tuvastatud ei ole, siis tuleb jätta Ilmar Metsanurga hagi tema ja kostja vahel sõlmitud tagatiskokkuleppe sõlmimisel tegeliku tahte tuvastamise nõudes läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.
3. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebused rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud solidaarselt apellantide kanda. Ringkonnakohus ei muuda maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotamise korda. Ringkonnakohus muutis küll maakohtu otsust ja jättis ühe hageja nõuded täies ulatuses läbi vaatamata, kuid see ei anna alust muuta menetluskulude jaotust. Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 13 Andra Pärsimägi