3-15-1876/24

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 19.10.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-1876 Haldusasi Jaak Reinomäe (Reinomägi) taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus Jaak Reinomäe määruskaebus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11.09.

1. a määrus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta Jaak Reinomäe 15.09.
3. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 11.09.
4. a määruse peale rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.09.
5. a määrus muutmata.
6. Tühistada Tartu Halduskohtu 14.08.
7. a, 24.08.
8. a ja 03.09.
9. a määrused.
10. Võtta menetlusse Jaak Reinomäe 09.08.
11. a, 18.08.
12. a ja 30.08.
13. a määruskaebused Tartu Halduskohtu 03.08.
14. a määruse peale, jätta määruskaebused rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.08.
15. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Jaak Reinomägi esitas 22.07.2015 Tartu Halduskohtule menetlusabi taotluse riigi õigusabi saamiseks halduskohtule õigusdokumendi koostamiseks, õigusnõustamiseks ja tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt soovib isik esitada halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse Viru Vangla vastu. Riigi õigusabi on kaebaja väitel vajalik tema õiguste kaitseks. Taotleja väidab, et tal endal puuduvad vahendid õigusabi palkamiseks.
16. Tartu Halduskohus jättis 03.08.
17. a määrusega J. Reinomäe taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel.
18. Halduskohus asus seisukohale, et J. Reinomägi on käesolevas asjas ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebaja puhul on tegemist isikuga, kellel on olemas piisavad kogemused halduskohtumenetluses osalemiseks, kuna ta on pöördunud halduskohtusse üle saja korra ning on teadlik oma õigustest. Lisaks on kaebaja suutnud end varasemalt esindada. Halduskohus leidis, et arvestades ka probleemi kirjeldust, mille lahendamiseks õigusabi soovitakse, siis tuleb asuda seisukohale, et tegemist ei oleks keeruka vaidlusega, mille puhul oleks õigusabi kaebajale vajalik. Halduskohus märkis, et taotleja on edukalt koostanud kohtule kahju hüvitamise kaebusi. Halduskohus lisas, et kuna halduskohtumenetluses valitseb uurimisprintsiip, siis ei ole nõutav, et kaebaja esitaks õiguslikke põhjendusi ning ka see asjaolu kergendab kohtusse pöördumist. See põhimõte tagab koos teiste halduskohtumenetluse üldpõhimõtetega nii õiglase kohtupidamise, kaebaja õiguste tõhusa kaitse kui ka selle, et menetluse pooled on olenemata nende õigusalaste teadmiste ulatusest kohtu ees võrdses seisus. J. Reinomägi esitas 09.08.2015 riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi Tartu Halduskohtu 03.08.
19. a määruse vaidlustamiseks. Tartu Halduskohus tõlgendas kaebaja taotlust riigi õigusabi taotlusena määruskaebuse esitamisel ja jättis 14.08.
20. a määrusega J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
21. J. Reinomägi esitas seejärel 18.08.2015 riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi Tartu Halduskohtu seekord 14.08.
22. a määruse vaidlustamiseks. Tartu Halduskohus jättis 24.08.
23. a määrusega J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
24. J. Reinomägi esitas 30.08.2015 järjekordse õigusabi taotluse, mille kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi Tartu Halduskohtu 24.08.
25. a määruse vaidlustamiseks. Tartu Halduskohus jättis 03.09.
26. a määrusega J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
27. J. Reinomägi esitas 07.09.2015 veel kord riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi Tartu Halduskohtu 03.09.
28. a määruse vaidlustamiseks.
29. Tartu Halduskohus jättis 11.09.
30. a määrusega J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Halduskohus märkis, et käesolevas asjas esitas J. Reinomägi kohtule 22.07.2015 taotluse riigi õigusabi saamiseks kaebuse koostamiseks halduskohtule Viru Vangla 20.07.
31. a vastuse nr 6-16-/72-2 vaidlustamiseks, millega jäeti taotleja 500 euro suurune kahju hüvitamise nõue rahuldamata. Halduskohus selgitas, et kohtuinfosüsteemist nähtub, et J. Reinomägi on esitanud 12.08.2015 kohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 500 eurot. Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule ka taotluse riigi õigusabi saamiseks. Sellest tulenevalt tuvastas halduskohus, et J. Reinomägi on esitanud kohtule kaebuse koos riigi õigusabi taotlusega, mille esitamiseks taotleja käesolevas haldusasjas riigi õigusabi taotleb. Halduskohus märkis, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui käesolev seadustik ei näe ette teisiti. Ühtlasi selgitas halduskohus, et tulenevalt HKMS § 116 lg-st 5 ei peata menetlusabi andmise taotlus seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. HKMS § 116 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
32. 2 2 tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Halduskohus märkis täiendavalt, et Tartu Halduskohtu 03.08.
33. a määrus, 14.08.
34. a määrus ning 24.08.
35. a määrus on jõustunud. Halduskohus leidis, et tulenevalt sellest, et Tartu Halduskohtu 03.08.
36. a määrus on jõustunud ja menetlus seetõttu lõppenud ning J. Reinomägi on esitanud juba kohtule kaebuse koos riigi õigusabi taotlusega, siis tuleb J. Reinomäe 06.09.2015 esitatud riigi õigusabi taotlus jätta läbi vaatamata. J. Reinomägi esitas 15.09.2015 taotluse riigi õigusabi saamiseks, milles märgib, et soovib saada riigi õigusabi seoses Tartu Halduskohtu 11.09.
37. a määrusega. Taotluse kohaselt rikutakse käesolevas asjas taotleja erinevaid konventsioonis kehtestatud õigusi. Lisaks märgib kaebaja, et õiguse iseseisev käitamine ei ole talle tagatud.
38. Tartu Halduskohus võttis 22.09.
39. a määrusega Jaak Reinomäe 15.09.
40. a avalduse menetlusse määruskaebusena Tartu Halduskohtu 11.09.
41. a määruse peale, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
42. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
43. Ringkonnakohus jätab J. Reinomäe 15.09.
44. a määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.09.
45. a määruse muutmata, kuid tühistab Tartu Halduskohtu 14.08.
46. a, 24.08.
47. a ja 03.09.
48. a määrused, võtab menetlusse J. Reinomäe 09.08.
49. a, 18.08.
50. a ja 30.08.
51. a määruskaebused ning jätab Tartu Halduskohtu 03.08.
52. a määruse muutmata.
53. Tartu Halduskohus tõlgendas J. Reinomäe 15.09.2015 esitatud avaldust riigi õigusabi saamiseks määruskaebusena halduskohtu 11.09.
54. a määrusele, võttis selle menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas ringkonnakohtule. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu tõlgendusega. 11.09.
55. a määrusega jättis halduskohus J. Reinomäe järjekordse riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata põhjendusega, et kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on kaebaja 12.08.2015 esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks samas asjas, mille jaoks ta käesolevas haldusasjas riigi õigusabi taotleb, mistõttu on tegemist korduva avaldusega, mille kohus võib HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata jätta.
56. Kohtuinfosüsteemi andmetest nähtub, et J. Reinomägi esitas haldusasjas nr 3152026 kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 500 eurot seoses sellega, et Viru Vangla jättis 05.02.2015 kaebajale kohtust saabunud dokumentide üleandmisel üle andmata dokumentidega kaasas olnud kaaskirja koopia. J. Reinomägi oli eelnevalt esitanud Viru Vanglale 20.05.2015 kahju hüvitamise taotluse, mille Viru Vangla 20.07.
57. a vastusega nr 6-16/72-2 rahuldamata jättis. Nimetatud asjas taotles J. Reinomägi halduskohtult ka korduvalt riigi õigusabi. J. Reinomäe taotluse riigi õigusabi saamiseks kaebuse esitamisel jättis halduskohus 25.08.
58. a määrusega rahuldamata. J. Reinomäe 30.08.
59. a taotluse riigi õigusabi saamiseks halduskohtu 25.08.
60. a määruse vaidlustamiseks jättis halduskohus 03.09.
61. a määrusega rahuldamata. J. Reinomäe 06.09.
62. a taotluse riigi õigusabi saamiseks halduskohtu 03.09.
63. a määruse vaidlustamiseks jättis halduskohus 11.09.
64. a määrusega rahuldamata. Halduskohtu vastavad määrused on tänaseks jõustunud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et ka käesolevas haldusasjas esitas J. Reinomägi taotluse riigi õigusabi saamiseks halduskohtule sama kahjunõude esitamiseks nagu haldusasjas nr 3-15-
65. Seega on tegemist korduva avaldusega.
66. HKMS § 55 lg 3 sätestab: „Kohus võib jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal 3 3 alusel esitatud korduva avalduse, kui käesolev seadustik ei näe ette teisiti.“ Kuigi ringkonnakohus on seisukohal, et sättes peetakse eelkõige silmas samas, mitte teises kohtuasjas esitatud taotlust, saab vastavat normi kohaldada ka korduvate, erinevates menetlustes esitatud riigi õigusabi taotluste puhul eeldusel, et riigi õigusabi soovitakse sama nõudega samal alusel esitatud kaebuse lahendamiseks. Seega on halduskohus õigesti käesolevas asjas esitatud samasisulise riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata jätnud.
67. Samas märgib ringkonnakohus ka seda, et sarnaselt eelnevalt nimetatud haldusasjale esitas J. Reinomägi käesolevas haldusasjas esmalt riigi õigusabi taotluse kaebuse esitamiseks ning seejärel riigi õigusabi taotlused halduskohtu nende määruste vaidlustamiseks, millega nii kaebuse esitamisel riigi õigusabist kui ka seejärel määruskaebuse esitamisel riigi õigusabist keelduti. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebuse esitamisel taotletud riigi õigusabi andmisest keeldumisega on hõlmatud kaebaja kõik vastavas haldusasjas tehtavad menetlustoimingud, mistõttu puudub kaebajal, kelle esmane taotlus on rahuldamata jäetud, alus eraldiseisvalt riigi õigusabi taotlemiseks halduskohtu poolt haldusasjas tehtud iga määruse vaidlustamiseks. Seega uurimispõhimõttest tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte. Kui kaebaja on siiski sellise taotluse esitanud, tuleb seda tõlgendada kas esmase halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebusena või, kui vastav määruskaebus on juba menetlusse võetud ja lahendatud, korduva taotlusena, mille halduskohus võib tähelepanuta või läbi vaatamata jätta.
68. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodust tulenevalt eksis halduskohus käesolevas asjas J. Reinomäe 09.08.
69. a, 18.08.
70. a ja 30.08.
71. a riigi õigusabi taotluste tõlgendamisel. J. Reinomägi tegelikuks tahteks ei olnud niivõrd riigi õigusabi saamine kuivõrd halduskohtu 03.08.
72. a määruse vaidlustamine, millega kaebajale käesolevas haldusasjas riigi õigusabi ei antud. Seega tõlgendab ringkonnakohus kaebaja eelviidatud taotlusi määruskaebustena halduskohtu 03.08.
73. a määrusele. Kuna nimetatud tõlgenduse puhul on määruskaebused endiselt menetlusse võtmata ja ringkonnakohtule lahendamiseks saatmata, peab ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt võimalikuks määruskaebused ise menetlusse võtta ja koheselt lahendada.
74. Halduskohtu vaidlusaluse, 03.08.
75. a määruse tegemise ajal ei olnud veel J. Reinomägi kohtusse haldusasjas nr 315-2026 käesolevaga analoogset kaebust ja riigi õigusabi taotlust esitanud. Seetõttu on halduskohus õigesti J. Reinomäe taotluse sisuliselt lahendanud. Halduskohus on 03.08.
76. a määruses põhjendanud, mis tingis J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st
77. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise. Seoses J. Reinomäe riigi õigusabi taotluste tõlgendamisega määruskaebustena, tühistab ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ka halduskohtu 14.08.
78. a, 24.08.
79. a ja 03.09.
80. a määrused, millega halduskohus tõlgendas J. Reinomäe taotlusi riigi õigusabi taotlustena ning need rahuldamata ja ringkonnakohtule määruskaebustena edastamata jättis.
81. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus J. Reinomäe 15.09.
82. a määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.09.
83. a määruse muutmata; tühistab Tartu Halduskohtu 14.08.
84. a, 24.08.
85. a ja 03.09.
86. a määrused, võtab menetlusse 4 4 J. Reinomäe 09.08.
87. a, 18.08.
88. a ja 30.08.
89. a määruskaebused ning jätab Tartu Halduskohtu 03.08.
90. a määruse muutmata. Tartu Halduskohtu 11.09.
91. a määruse põhjendus, mis puudutab halduskohtu varasemate määruste jõustumist, tuleb asendada käesoleva määruse põhjendustega. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene Madis Ernits Tiina Pappel 5