Obsah (9)

§ 445§ 656§ 651§ 654§ 162§ 442§ 199§ 202§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-1

§ 445lg 1 alusel määrata, et R.T.

lt S.T. kasuks välja mõistetud elatis tuleb tasuda S.T. emale A.T. le.

1. Muus osas jätta Viru Maakohtu
2. septembri 2011 otsus muutmata.
3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon lõplikult sõnastatuks järgmiselt: 1) Välja mõista R.T. ´lt elatis kahjuhüvitisena tagasiulatuva nõude katteks ühekordse summana 1 S.T. ülalpidamiseks perioodi 14.02.2010 kuni 14.09.2011, ehk 18 kuu eest 2214.48/kaks tuhat kakssada neliteist eurot ja 48 senti/ eurot S.T. kasuks. 2) Välja mõista R.T. ´lt elatis kahjuhüvitisena tagasiulatuva nõude katteks ühekordse summana T.S. ülalpidamiseks perioodi 14.02.2010 kuni 14.09.2011, ehk 18 kuu eest 2214.48/kaks tuhat kakssada neliteist eurot ja 48 senti/ eurot T.S. kasuks. 3) Välja mõista R.T. ´lt elatise katteks alates 15.09.2011 igakuuliselt 139.01/ükssada kolmkümmend üheks eurot ja 01 senti/ eurot kuni 04.05.1994 sündinud poeg S. täisealiseks saamiseni T.S. kasuks, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast lapse kohta kuus. 4) Välja mõista R.T. ´lt elatise katteks alates 15.09.2011 igakuuliselt 139.01/ükssada kolmkümmend üheks eurot ja 01 senti/ eurot kuni 11.12.2004 sündinud poeg S. täisealiseks saamiseni S.T. kasuks, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast lapse kohta kuus. 5) Elatis tuleb tasuda jooksva kuu eest ette. 6)

§ 445lg 1 alusel määrata, et S.T.

kasuks väljamõistetud elatis tuleb R.T. l tasuda S.T. emale A.T. le. 7) Tühistada kohtuotsuse jõustumisel maakohtu 16.02.2011 määrus hagi tagamise kohta, lugeda selle määruse alusel kuni lahendi jõustumiseni hagejatele tehtud maksed summas 575.40 /viissada seistekümmend viis eurot ja 40 senti/ eurot seaduslikeks ja õiguspärasteks ja selgitada kostjale, et selles suuruses läheb elatise nõudeõigus üle riigile. 8) Hageja menetluskulud kannab R.T. . Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud ringkonnakohtus jätta R.T. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja 2 pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1.S.T. ja T.S. (edaspidi hagejad) esitasid

1. veebruaril 2011 Viru Maakohtule hagi R.T. vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on A.T. l ja R.T. l kaks ühist last – S. (sündinud 2004) ja S. (sündinud 1994). Lapsed on käesoleval ajal A.T. ülalpidamisel. Kostja on enesele loonud uue perekonna ning lapsi materiaalselt toetanud ei ole. Hagejad soovivad elatise väljamõistmist seaduses ettenähtud miinimumsuuruses lapse kohta tagasiulatuvalt alates veebruarist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud panna kostja kanda. Hagejate seaduslik esindaja A. T on täiendavalt avaldanud, et käesoleval ajal tuleb ta toime üksnes enese ja laste jaoks hädavajalike vajaduste katmisega. Laste vanemate kooselu lõppes
2. aastal ja sellest ajast alates on lapsed üksnes ema ülalpidamisel. A.T elab koos poeg S.ga XXX. S. elab eraldi XXX, kuna ei ole nõus sealt ära tulema. Kaebusi praegu koolist ei ole. Kostja ei ole omapoolseid väiteid laste ülalpidamise osas tõendanud. Hageja T.S. on avaldanud, et ta on nõus elama XXX edasi. Ema on tema eest hoolitsenud. Käib nüüd korralikult koolis ja on piisavalt vana, et üksi hakkama saada ja ei ole nõus siit (XXX) kuskile minema (lk 61).
3. R.T. (edaspidi kostja) tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei ole nõus hagiavalduses väidetuga, et laste ema ei tööta ja et T.S. elab koos emaga. Ema annab küll pojale süüa ca 15 euro eest kuus, kuid süüa saab poiss naabri L.S. käest. Emal puudub S. üle järelvalve. Noorem poeg S. oli terve suve kostja juures ja kostja on ostnud lastele riideid. Raha laste emale pole andnud, kuna ema ei kasuta seda raha laste huvides. S. keeldub emaga elamast ja S. kannatab kasuisa vägivalla all. Kostja ei keeldu elatisest, kuid on seda nõus maksma ainult siis, kui on selge, et see raha läheb laste heaks ja ülalpidamiseks. MAAKOHTU LAHEND
4. Viru Maakohus rahuldas
5. septembri 2011 otsusega hagi järgnevalt: kohus mõistis kostjalt välja elatise tagasiulatuva nõude katteks ühekordse summana S.T. ülalpidamiseks ja T.S. ülalpidamiseks perioodi
6. veebruar 2010 kuni
7. september 2011, ehk 18 kuu eest 2214.48 eurot lapse kohta hagejate seadusliku esindaja A.T. kasuks; kohus mõistis kostjalt välja elatise katteks alates
8. septembrist 2011 igakuuliselt 139.01 eurot kuni
9. aprillil 1994 sündinud poeg S. täisealiseks saamiseni ning alates
10. septembrist 2011 igakuuliselt 139.01 eurot kuni
11. detsembril 2004 sündinud poeg S. täisealiseks saamiseni hagejate seadusliku esindaja A.T. kasuks, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast lapse kohta kuus; elatis tuleb tasuda jooksva kuu eest ette; kohus tühistas kohtuotsuse jõustumisel maakohtu
12. veebruari 2011 määruse hagi tagamiseks, luges selle määruse alusel kuni lahendi jõustumiseni hagejatele tehtud maksed summas 575.40 seaduslikeks ja õiguspärasteks ja selgitas kostjale, et selles suuruses läheb elatise nõudeõigus üle riigile; kohus jättis poolte menetluskulud kostja kanda. Otsuse põhjendustes märkis kohus, et tagasiulatuva perioodi eest tuleb kostjalt elatis välja mõista ühekordse summana. Kuna hagi on kohtusse esitatud
13. veebruaril 2011, siis tagasiulatuv periood saab olla alates
14. veebruarist 2010; arvestuse lihtsuse ja selguse huvides luges kohus ühekordse summa perioodi lõppkuupäeva sama, mis alguse perioodil 14.02.2010 – 14.09.2011; edasi alates
15. septembrist 2011 tuleb elatis tasuda jooksva kuu eest ette. Hagejad on saanud hagi tagamise määruse alusel elatisabi 575.40 eurot, mis tuleb maha arvestada kostjalt hageja kasuks tagasiulatuva perioodi katteks väljamõistetud elatise võla ühekordsest summast, ehk kummagi lapse osas kuulub ühekordne nõudesumma vähendamisele 575.40:2 = 287.70 euro võrra. Ühekordse summa lõppsuuruseks kummagi hageja osas on seega 18 kuud x 139.01 = 3 2502.18 - 287.70 = 2214.48 eurot. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt elatise nõudmisel ei ole vaja eraldi põhjendada ja tõendada lapse vajadusi, kui elatise nõue on esitatud miinimumsummas. Kostja pretensioonid ema võimaliku ebakohase käitumise osas olid kohtu hinnangul seotud laste suhtes teostatava hooldusõigusega ja ei ole seetõttu seotud antud hagi menetlemisega. Kostja oleks pidanud tõendama, et ta on täitnud ülalpidamiskohustust ja et ta kas on või ei ole võimeline täitma ülalpidamiskohustust hageja taotletud suuruses. Nimetatud asjaolusid kostja tõendanud ei ole. Kostja on oma vastuses kinnitanud (ja ei ole seda seisukohta ka suulises menetluses muutnud), et ta ei ole laste emale raha andnud ja samas, et ta ei keeldu seda tegemast. Tõendite kohese, koos vastusega esitamise kohustus tuleneb

§-st 394 lg l p

1. Kostja esindaja ei ole neid nõudeid järginud, ei ole esitanud asjakohaseid tõendeid ja on esitanud taotlused selliste tõendite kogumiseks, mis antud vaidluse eset silmas pidades ei ole asjakohased. Isegi kui kostja mingil talle teadoleval põhjusel ei esitanud tõendeid koos esialgse vastusega, ega ka kaja esitamisel esitatud tekstiliselt identse vastusega, siis kuue järgneva kuu jooksul enne asjas suulise menetluse toimumist ei ole kostja samuti soovinud esitada hagi aluse ja esemega kooskõlas olevaid asjaolusid, väiteid ja tõendeid. Ja ei ole seda teinud ka siis mitte, kui hageja esindaja on
2. aprillil 2011 märkinud, et kostja taotletud tõendid ei ole asjakohased. Hageja esitatud tõenditest arvestas kohus sünni tõenditega ja ei arvestanud hageja esindaja ja hageja T.S. käsikirjaliste selgitusega: nende esitamise põhistus ei nähtu ühestki kohtule esitatud avaldusest. Kostja ei ole vaidlustanud elatise maksmise kohustust ja ei ole tõendanud, et tal puuduvad kahele lapsele miinimumsuuruses elatise maksmiseks vajalikud vahendid. Kohtu hinnangul on kostja pahauskselt loobunud kohustuste täitmisest. Hagejad on oma nõude põhistanud kostja kohustusega tasuda elatist kohustatud vanema võimalustele ja laste vajaduste suurusele vastavas ulatuses. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. R.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
4. septembri 2011 otsuse osalist tühistamist ja hagi rahuldamata jätmist T.S. osas. Apellant palub teha uus otsus, millega mõista välja elatis ainult S.T. ülalpidamiseks. Kui kohus leiab, et uut otsust pole võimalik teha, siis taotleb apellant asja saatmist uueks arutamiseks maakohtule. Menetluskulud palub apellant jätta poolte enda kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) vaidlustab apellant elatise suuruse, kuna vanem laps ei ole tegelikult ema ülalpidamisel, vaid elab sisuliselt kahtlastest vahenditest. Apellant on nõus tasuma elatist A.T. juures elava lapse ülalpidamiseks. Vanem poeg elab omaette ja korteris, mille võlga pole ema maksnud. Vanem poeg ei käi enam koolis, vaid varastab ja elab kokku endast tunduvalt vanema naisega. Isa on S. ka vanaema kaudu toetanud. Laste ema ei ole tõendanud, et ta ka T.S. t üleval peab, kuigi kostja vastuväitest tulenevalt oleks ta seda pidanud tegema. A.T. kinnitas, et S. ei ela tema juures. A.T. väited et ta on süüa viinud ja raha andnud, on paljasõnalised. Kuna korter on A.T. oma ja maksed võlas, siis võib juhtuda et S. pole varsti enam kuskil elada; 2) on kohus jätnud tähelepanuta ka asjaolu, mida laste ema osaliselt kinnitas, et kostja on suhelnud T.S., viimane on tema juures tihti olnud ning nii vanaema kui ka kostja on S.T. le riideid selga ostnud; 3) tugineb kohtuotsus ainult hageja ütlustele, asja menetlus on olnud ühekülgne ja kohtuotsus ei ole objektiivne ning on põhjendamata; 4) kuna kohus peab tegema endast kõik, et viia pooli kompromissini, siis antud juhul jäeti tähelepanuta kostja püüe leida kompromiss ka summa osas.
5. T.S. ja S.T. paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Viru Maakohtu
6. septembri 2011 kohtuotsuse muutmata. 4 Vastustajate vastuväidete kohaselt: 1) ei ole apellatsioonkaebus põhjendatud. Vastustajate elatise nõue R.T. vastu on siiani sisuliselt kahel korral rahuldatud. Esiteks rahuldati elatise nõue täies ulatuses tagaseljaotsusega
7. märtsil 2011 ning hiljem peale tsiviilasja kohtulikku läbivaatamist uuesti täies ulatuses
8. septembril
9. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt elatise nõudmisel miinimumsummas ei ole vaja eraldi põhjendada ja tõendada lapse vajadusi. Kohus selgitas kostjale, et kui tema meelest on emal hooldusõiguse teostamisega probleeme, siis tuleb esitada vastavad pöördumised kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti poole või pöörduda vastava avaldusega kohtu poole; 2) oleks kostja antud menetluses pidanud tõendama, et ta on täitnud ülalpidamiskohustust ja et ta kas on või ei ole võimeline täitma ülalpidamiskohustust hagejate poolt taotletud suuruses. Nimetatud asjaolusid kostja tõendanud ei ole. 3) on kohtuotsus põhjendatud ja seaduslik. Otsuse muutmiseks või tühistamiseks alused puuduvad. Ühtegi uut ja hagi tõendamise eseme juurde kuuluvat asjaolu apellant kaebuses välja toonud ei ole; 4) apellatsioonkaebuses toodud väited selles, et A.T. ei pea oma lapsi ülal, vanem poeg varastab, ei käi koolis, elab kokku vanema naisega, korteril on võlg jne, paljasõnalised ning sisuliselt ei kuulu hagi tõendamise eseme juurde. A.T. hoolib oma lastest ning tema lapsed on tema ülalpidamisel. R.T. seevastu ei soovi jätkuvalt oma seadusest tulenevat kohustust laste ees täita. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus muudab kaebuse põhjendustest olenemata

§ 656

lg 2 ja 4 alusel maakohtu otsuse resolutsiooni seoses maakohtu poolse olulise menetlusnormi rikkumisega. Apellant ei ole vaidlustanud maakohtu otsust hageja S.T. kasuks väljamõistetud elatise suuruse ja tasumise perioodi osas, mistõttu kooskõlas

§ 651

lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 7. Kuna Viru Maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas

§ 654lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme ning hinnanud tõendeid ja ükski apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. PKS § 96 ja § 97 lg 2 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma vanemalt. PKS § 120 lg 4 järgi võib last kasvatav vanem vanemate ühise hooldusõiguse korral esindada last hagi esitamisel teise vanema vastu ülalpidamise väljamõistmiseks. Maakohus on asjas tuvastanud, et hageja T.S. on alaealine ja saab täisealiseks 4. mail 2012 ja on seega kostjalt ülalpidamist saama õigustatud isikuks. Kostja tõendamata väited A.T. poolt lapse hooldusõigusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise kohta ei ole aluseks jätta T.S. hagi rahuldamata. Hagejaks käesolevas asjas on T.S. , mitte aga tema ema A.T. , mistõttu ei saa A. T poolsed võiamlikud rikkumised hoolduskohustuse täitmisel ega asjaolu, et 17 aastane S. ei ela koos emaga, juba iseenesest olla aluseks hagi rahuldamata jätmisele. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kui vanematel on ühine hooldusõigus, siis peavad vanemad teostama lapse suhtes ühist hooldusõigust üksmeeles ja pidama silmas lapse igakülgset heaolu (PKS § 118 lg1). Seega ei saa kostja T.S. isana piirduda hooldusõiguse teostamisel üksnes etteheidetega teisele vanemale, vaid peab ka ise aktiivselt hea seisma T.S. koolikohustuse täitmiseks, kui see on probleem. Elatisena väljamõistetud summade suurust ja perioodi ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Kuna maakohus hagi rahuldas, siis on maakohus õigesti jätnud kõik menetluskulud kostja kanda, mis on kooskõlas

§ 162lg-ga 1.

5 8.

§ 656

lg-te 2 ja 4 kohaselt on ringkonnakohtul õigus menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada esimese astme kohtu otsus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja ka osas, mille peale ei kaevatud ja teha selles osas uus otsus, kui rikkumine on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Maakohus on kohtuotsuse resolutiivosaga elatise välja mõistnud ekslikult mitte hagejate, vaid hagejate seadusliku esindaja A.T. kasuks. Hageja on isik, kes on esitanud hagi, mistõttu tuleb hagi rahuldamisel otsuse resolutsioonis kohtul otsustada elatise väljamõistmine hageja, mitte aga tema seadusliku esindaja kasuks. Maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 1-4 ei vasta selles osas

§ 442lg 5 nõuetele.

Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määrust. Elatusraha tuleb välja mõista mitte hagejate seadusliku esindaja A. T vaid hagejate kasuks. Hagi esitamisel on hagejate esindaja taotlenud väljamõistetud elatusraha väljamaksmist endale. Hageja S.T. on seitsme aastane, mistõttu tuleb vaidluste vältimiseks täpsustada tema suhtes kohtuotsuse täitmise viisi ja korda

§ 445lg 1 esimese lause kohaselt ja määrata, et kostjalt alaealise S.T.

kasuks välja mõistetud elatusraha kuulub tasumisele tema emale A. T. Hageja T.S. saab

1. mail 2012 täisealiseks ja elab asja materjalide kohaselt oma seaduslikust esindajast eraldi, mistõttu puudub tema suhtes vajadus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.
2. Maakohus on leidnud, et asjas ei ole tõendiks T.S. ja T.S. seadusliku esindaja A.T käsikirjalised selgitused kohtule (lk 59-61) ja nendega tuleb jätta arvestamata. T.S. kirja on asja materjalide kohaselt esitanud kohtule tema seaduslik esindaja A. T.

§ 199

lg 1 p 4 kohaselt on menetlusosalise õiguseks anda kohtule seletusi, sh õigus anda kirjalikke seletusi.

§ 202

lg 2 teise lause kohaselt võib vähemalt viieteistaastane alaealine menetluses osaleda kõrvuti seadusliku esindajaga. T.S. on seitseteist aastat vana, kellel on õigus menetluses osaleda kõrvuti oma seadusliku esindajaga. Seega on T.S. ja tema seaduslik esindaja A. T kasutanud menetlusosalistena kohtule seletuse andmise õigust, mistõttu ei saanud maakohus jätta nimetatud seletusi tähelepanuta põhjendusel, et nende selgituste esitamise põhistus ei nähtu ühestki kohtule esitatud avaldusest. Menetlusosaline ei pea täiendavalt põhjendama, miks ta soovib kohtule anda seletust. Kohus võib jätta menetlusosalise seletuse tähelepanuta, kui seletus ei ole asjakohane. 10. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb

§ 171lg 1 järgi jätta apellandi kanda.

Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 6 Kersti Kerstna-Vaks