KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-10-54688 Tsi

) §-i 15 ja korteriühistu Madise põhikirja p 8.

1. - 8.
2. Korteriühistu, rikkudes seadust ja põhikirja, ei võimaldanud korteriühistu liikmetel tutvuda vähemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist majandusaasta aastakava, eelmise aasta aruande ja bilansiga.
3. Kostja korteriühistu Madise vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt tuleneb

§-st 15, et korteriühistu juhatusel on

§ 15

lg-tes 1-2 loetletud dokumentide esitamise näol ühistu liikmete suhtes korteriühistu tegevust kajastava informatsiooni andmise kohustusega. Seadus ei sätesta, millisel viisil korteriühistu peab täitma

§ 15nõudeid.

Järelikult võib korteriühistu tegutseda

§ 15

lg-s 2 sätestatud kohustuse täitmisel oma äranägemisel, kuid viisiga, mis tagab informatsiooni andmise kohustuse täitmist korteriühistu iga liikme suhtes. 21.08.2010 toimunud üldkoosolek oli korduv. Esimene üldkoosolek oli kutsutud kokku 09.08.2010, kuid see ei toimunud kvoorumi puudumise tõttu.

§-s 15 loetletud dokumendid ning revideerimisaruanne olid pandud üles igas trepikojas enam kui 1 kuu enne 09.08.2010 üldkoosoleku toimumist. Seega igale korteriühistu liikmele oli tagatud võimalus tutvuda

§-s 15 nimetatud dokumentidega. MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas kehtetuks kõik korteriühistu Madise
2. augusti 2010 korduval üldkoosolekul vastuvõetud otsused nende seaduse ja põhikirjaga vastuolu tõttu. Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt on korteriühistul

§-st 15 ja korteriühistu Madise põhikirja p-dest 8.

1. - 8.
2. tulenevalt kohustus esitada ühistu liikmetele korteriühistu tegevust kajastava informatsiooni. Hagejad seletasid kohtuistungil, et informatsioon pannakse välisukse peale trepikoja poolel ja sellega tutvumine ei ole mugav. Hagejate palvetele anda neile dokumendid kätte juhatus ei reageerinud. Tunnistaja L.S. ütluste kohaselt saab informatsiooni üldkoosolekute toimumise kohta trepikojas, kus ukse peale kleebitakse informatsioon. Ukse peale oli kleebitud ainult teadaanne koosoleku toimumisest ja päevakava ning aruanne, revisjonikomisjoni aruannet ja bilanssi ei olnud. Tunnistaja I.B. ütluste järgi saab teada koosolekute toimumisest naabrinaise käest. Tunnistaja palus juhatuse esimehel anda talle dokumentide pakett kätte, kuid ei saanud seda. Tunnistaja J.M. ütluste kohaselt informatsioon koosoleku toimumise kohta ja vajalikud dokumendid riputatakse ukse peale üles. Ta nägi informatsiooni tulude ja kulude kohta, oli olemas majandustegevuse aruanne. Kui tunnistajal on vaja dokumente, ta helistab juhatuse esimehele ja kõik saab kätte. Tunnistaja M.S. andis ütlusi selle kohta, et 21.08.2010 koosoleku päevakorras oli
3. a aruanne ja
4. a majandusaasta plaan. Dokumendid pandi üles päris varakult, et kõik saaksid tutvuda. Tunnistaja arvab, et bilanss oli ka. Informatsioon oli välisuksel seespool ja kõik oli näha. Kui tunnistaja tahab midagi teada saada,

ib ta otse koosolekul. Maakohus leidis, et hagejate väited, et isegi uste peale ei olnud pandud kõik vajalikud dokumendid, ei ole tunnistajate ütlustega ümber lükatud. Dokumentide paketti ei olnud esitatud kostja poolt ka kohtule. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et dokumendid ei olnud igale korteriühistu liikmele kätte antud, vaid mõned olid riputatud trepikodade välisuste peale. Kostja poolt majade trepikodade välisuste peale riputatud informatsioon, s.o üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, päevakord, majandustegevuse aruanne, plaan jne, ei täida seaduses ja korteriühistu 3 Madise põhikirja p-des 8.2. - 8.4 sätestatud nõuet anda igale ühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne üldkoosolekut majandustegevuse aastakava projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Aruannetele tuleb lisada revideerimisaruanne. Arvestades majandustegevuse aastakava, aasta aruande ja bilanssi olemust peab korteriühistu liikmel olema reaalne võimalus nendega tutvuda,

ida nõu asjatundjalt ja valmistada ette

imusi. Kostja sellist võimalust igale korteriühistu liikmele ei andnud, millega rikkus nende õigusi. Maakohus leidis, et

§ 15

lg 2 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 36 lg 2 rikkumine on tuvastatud asjaolusid arvestades aluseks 21.08.2010 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Kehtetuks tuleb tunnistada kõik 21.08.2010 üldkoosolekul vastuvõetud otsused, kuna kõik vastuvõetud otsused on tehtud kostja kui korteriühistu tegevust puudutavates üksteisega seotud olulistes

imustes. Tuginedes Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-63-05 asus maakohus seisukohale, et

§ 15

lg-s 2 ja MTÜS § 36 lg-s 2 nimetatud informatsiooni andmise kohustuse rikkumine ei kujuta endast üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Korteriühistu Madise esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. oktoobri 2011 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi jäetakse rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud hagejate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ületanud nõude piire, s.o maakohus tegi otsuse nõude osas, mida ei ole esitatud ja rikkus sellega TsMS §-i
3. Hagejad palusid oma hagiavalduses tuvastada 21.08.2010 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisus. Hagejad on jäänud selle nõude juurde kogu menetluse käigus. Maakohus aga tunnistas 21.08.2010 üldkoosoleku otsused kehtetuks ja väljus seega haginõude piiridest. Maakohus ise sõnastas hagejate nõude ümber ja tegi otsuse nõude suhtes, mida ei olnud esitatud. Maakohus rikkus kohtumenetluse poolte võistlevuse põhimõtet, sest maakohus tegi otsuse nõude osas, mida hageja ei ole esitanud ja millele kostja ei saanud vastu vaielda; 2) leidis maakohus, et hagejate seletused, et isegi uste peale ei olnud pandud üles kõik vajalikud dokumendid, ei ole tunnistajate ütlustega ümber lükatud. Samas heitis maakohus kostjale ette, et ta ei ole esitanud dokumentide paketti ka kohtule. Kostjale jääb arusaamatuks, miks ta pidi esitama kohtule dokumentide paketi, kui maakohus on nõus sellega, et kui rikutakse

§ 15

lg-s 2 sätestatut, siis tegemist on informatsiooni andmise kohustuse rikkumisega korteriühistu poolt. Nõuet tunnistada kehtetuks 21.08.2010 üldkoosoleku otsused

§ 15lg 2 rikkumise tõttu esitatud ei olnud.

Vaidluses ei kuulu tuvastamisele ja tõendamisele, kas 21.08.2010 üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud

§ 15lg-s 2 sätestatut või mitte.

Lähtudes hagiesemest tuleb tuvastada ja tõendada, kas üldkoosoleku otsused on tühised või mitte; 3) on maakohus ebaõigesti hinnanud tunnistajate ütlusi. Tunnistajate ütluste alusel ei saa lugeda tõendatuks, et dokumendid ei olnud igale korteriühistu liikmele kätte antud, vaid mõned olid riputatud trepikodade välisuste peale. Tunnistajad ei andnud selget vastust, kas kõik dokumendid olid kleebitud ukse peale või mitte; 4) ei ole kostja rikkunud

§-i 15. Kohtumenetluses on tuvastatud, et kostja riputas

§-s 15 märgitud dokumendid välisuste peale ja igal korteriühistu liikmel oli võimalik nendega tutvuda. Seega ei rikkunud kostja informatsiooni andmise kohustust. Menetluse käigus ei ole ümber lükatud kostja väidet, et informatsiooni edastamine selliselt, et teated kleebitakse välisukse peale, vastab seadusele; 4 5) ei ole maakohus lahendanud kostja vastuväidet hagiavalduse menetlusse võtmise kohta ja taotlust jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. 5. T. Toropova, L. Sameli ja A. Lošitski vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Hagejad paluvad jätta menetluskulud kostja juhatuse liikmete kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellatsioonkaebuse esitanud isik, kellel ei ole selleks volitust. Hagejatele pole teada, keda esindab apellatsioonkaebuse esitanud Deniss Matvejev; 2) on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et 21.08.2010 üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti

§-i 15 ja korteriühistu Madise põhikirja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu
2. oktoobri 2011 otsuse osas, millega tunnistati kehtetuks korteriühistu Madise
3. augusti 2010 üldkoosoleku otsus eelmisel koosolekul vastuvõetud otsuste tühistamiseks (päevakorrapunkt 1) ning otsus aadressidel XXX Narva ja XXX Narva asuvate korteriomandite omanikule nõude esitamiseks korteriomandite võõrandamiseks (päevakorrapunkt 3). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kehtetuks tunnistamata korteriühistu Madise
4. augusti 2010 üldkoosoleku otsuse eelmisel koosolekul vastuvõetud otsuste tühistamiseks (päevakorrapunkt 1) ning otsuse aadressidel XXX Narva ja XXX Narva asuvate korteriomandite omanikule nõude esitamiseks korteriomandite võõrandamiseks (päevakorrapunkt 3). Muus osas tuleb jätta Viru Maakohtu
5. oktoobri 2011 otsus muutmata.
6. Ebaõige on apellandi väide, et maakohus on ületanud nõude piire ja teinud otsuse nõude osas, mida ei ole esitatud. Apellant on oma seisukohta põhjendanud sellega, et hagejad on palunud oma hagiavalduses tuvastada korteriühistu 21.08.2010 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisust, kuid maakohus tunnistas vaidlustatud otsused kehtetuks. Vastavalt TsMS §-le 439 ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei esitatud. Nähtuvalt hagiavaldusest, on hagejad palunud tunnistada tühiseks korteriühistu
7. augusti 2010 üldkoosoleku otsused (I kd tl 3). Hagi alusena on hagejad märkinud faktilise asjaolu, et üldkoosoleku kokkukutsumisel ei antud igale korteriühistu liikmele kaks nädalat enne koosoleku toimumist tutvumiseks majandustegevuse aastakava projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga (

§ 15lg 2).

Õigusliku alusena on hagejad märkinud MTÜS § 241 lg 1, mille kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. TsMS § 438 lg 1 järgi otsust tehes kohus muuhulgas otsustab, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada, s.o antud juhul ei olnud maakohus seotud hagejate poolt esitatud õigusliku alusega, vaid maakohus oli õigustatud ise kohaldama asja lahendamisel MTÜS § 24 lg-t

1. Hagejad on vaidlustanud korteriühistu
2. augusti 2010 üldkoosoleku otsused ning esitanud vaidlustamise aluseks olevad asjaolud. Lähtudes hagi esemest ja hagi aluseks olevatest faktilistest asjaoludest on maakohus õigesti kohaldanud MTÜS § 24 lg-t 1, mitte aga MTÜS § 241 lg-t 1, s.o tuvastanud vaidlustatud otsuste kehtetuse, mitte aga tühisuse.
3. Maakohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid asudes seisukohale, et tõendatud on kostja poolt

§ 15lg-s 2 nimetatud informatsiooni andmise kohustuse rikkumine.

Ebaõige on siinkohal apellandi väide, et vaidluses ei kuulu tuvastamisele see, kas 21.08.2010 5 üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud

§ 15lg-s 2 sätestatut või mitte.

Hagejad on hagi alusena märkinud faktilised asjaolud, mis seisnevad kostja poolt

§ 15

lg 2 rikkumises ning seega asja lahendamise seisukohalt omab olulist tähtsus see, kas hagi alusena märgitud faktilised asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 15

lg 2 sätestab, et korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Antud juhul ei ole korteriühistu andnud enne korteriühistu 21. augusti 2011 üldkoosoleku toimumist igale korteriühistu liikmele tutvumiseks majandustegevuse aastakava projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Nimetatud kohustuse täitmisena korteriühistu poolt ei ole vaadeldav asjaolu, et väidetavalt olid majandustegevuse aastakava projekt koos eelmise aasta aruande ja bilansiga üles pandud trepikodade ustele. Ringkonnakohus leiab, et selline materjalide ülespanek ei taga seda, et igal korteriühistu liikmel oleks võimalik tutvuda majandustegevuse aastakava projektiga ning eelmise aasta aruande ja bilansiga. Tunnistajate J. M (I kd tl 149) ja M. S (I kd tl 151-152) ütlustest ei selgu, kas kõik

§ 15lg-s 2 nimetatud materjalid olid enne 21.

augusti 2011 üldkoosolekut trepikoja ustele kleebitud. I. B (I kd tl 150) ütluste järgi oli teade ülskoosoleku toimumise kohta ning materjalid kleebitud uksele nii kõrgele, et ta ei näinud neid lugeda ja materjale postkasti ei pandud. Tunnistaja L. S (I kd tl 151-152) ütluste kohaselt oli ukse peale kleebitud teadaanne koosoleku toimumisest, päevakord ja aruanne, revisjonikomisjoni aruannet ja bilanssi seal ei olnud. Lähtudes eeltoodust on ebaõige apellandi väide, et kostja ei ole rikkunud

§ 15

lg-t 2, kuna riputas

§-s 15 märgitud dokumendid välisuste peale ja igal korteriühistu liikmel oli võimalik nendega tutvuda. Hinnates tunnistajate ütlusi kogumis, ei ole antud juhul selge, millised materjalid täpselt trepikodade välisustele riputati (kleebiti) ning samuti ei taga materjalide ustele panek selle, et korteriühistu liige saaks nendega tutvuda (näit nägemisprobleemid tingituna east, samuti peaks liige tutvuma materjalidega kiirustades, püstijalu jms).

1. Alusetu on apellandi väide, et maakohus ei ole lahendanud kostja taotlust jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Maakohus on hagi läbi vaadanud ning on seega jätnud kostja taotluse rahuldamata.
2. Hagejad on maakohtule esitatud hagiavalduses vaidlustanud korteriühistu Madise
3. augusti 2010 otsused. Maakohus on tunnistanud kehtetuks kõik üldkoosoleku vaidlustatud otsused leides, et kuna vastuvõetud otsused on tehtud kostja kui korteriühistu tegevust puudutavates üksteisega seotud olulistes

imustes, siis on need informatsiooni andmise kohustuse rikkumise tõttu kehtetud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu sellise seisukohaga. Nähtuvalt asja materjalidest, kutsuti korteriühistu 21.08.2010 üldkoosolek kokku järgmise päevakorraga (I kd tl 48):

1. Eelmisel koosolekul vastuvõetud otsuste muutmine seoses läbiviimise tähtaja rikkumisega.
2. Juhatuse aruanne.
3. XXX Narva ja XXX Narva korteri omanikule võõrandamisnõude esitamine.
5. a majanduskava vastuvõtmine.
6. Juhatuse poolt säästetud laenuraha kasutamine. Korteriühistu
7. augusti 2010 üldkoosoleku protokolli kohaselt (I kd tl 74-77) võeti vastu järgmised otsused:
8. Otsus eelmisel koosolekul vastuvõetud otsuste tühistamiseks (päevakorrapunkt 1). 6
9. Otsus, millega kinnitati
10. a aruanne (päevakorrapunkt 2).
11. Otsus, millega esitati korteriomandite, aadressidel XXX Narva ja XXX omanikule nõue korteriomandite võõrandamiseks (päevakorrapunkt 3).
12. Otsus, millega kinnitati
13. a majandustegevuse aastakava. Narva, Kuigi päevakorras oli eraldi päevakorrapunktina märgitud juhatuse poolt säästetud laenuraha kasutamine (päevakorrapunkt 5), nähtub üldkoosoleku protokollist, et nimetatud päevakorrapunkti on käsitletud koos
14. a majandustegevuse aastakava läbiarutamisega päevakorrapunkt 4 juures. Seega on laenuraha kasutamine hõlmatud
15. a majandustegevuse aastakavaga. Otsus eelmisel koosolekul vastuvõetud otsuste tühistamiseks (päevakorrapunkt 1) ning otsus, millega esitati korteriomandite, aadressidel XXX Narva ja XXX Narva, omanikule nõue korteriomandite võõrandamiseks (päevakorrapunkt 3), ei ole seotud otsusega, millega kinnitati
16. a aruanne (päevakorrapunkt 2) ja otsusega, millega kinnitati
17. a majandustegevuse aastakava (päevakorrapunkt 4), selliselt, et päevakorrapunktis 1 ja päevakorrapunktis 3 tehtud otsused oleksid kehtetud samal alusel, nagu päevakorrapunktides 2 ja 4 tehtud otsused. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et korteriühistu
18. augusti 2010 üldkoosoleku otsused, millega kinnitati
19. a aruanne ning, millega kinnitati
20. a majandustegevuse aastakava, on

§ 15

lg 2 rikkumise tõttu kehtetud MTÜS § 24 lg 1 alusel.

§ 15

lg-s 2 esitatud nõuded on kehtestatud eesmärgiga tagada ühistu liikmetele mõistlik aeg nende õigusi ja kohustusi oluliselt puudutavate ühistu tegevust kajastavate dokumentidega tutvumiseks, et kaaluda üldkoosoleku päevakorras nimetatud otsuste vastuvõtmise vajadust ja õiguspärasust. Samas aga ei anna

§ 15

lg-s 2 sätestatu rikkumine alust tunnistada kehtetuks päevakorrapunktides 1 ja 3 vastuvõetud otsuseid. Hagejad ei ole esitanud asjas selliseid asjaolusid, mis oleksid aluseks tunnistada kehtetuks nimetatud otsused. 13. Maakohtule esitatud hagiavalduses taotlesid hagejad korteriühistu 21.08.2010 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühistamist. Hagejate nõue rahuldatakse osaliselt, s.o kaks üldkoosoleku otsust tuleb tunnistada kehtetuks ning kahe otsuse osas jääb hagi rahuldamata. Lähtuvalt sellest tuleb jagada menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt ning nii maakohtus kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad 50% ulatuses solidaarselt hagejate kanda ja 50% ulatuses kostja kanda. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 7 Viivi Tomson