Obsah (8)

§ 153§ 217§ 53§ 82§ 223§ 74§ 10§ 8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11

) § 10 lg 5; § 223 lg 1, põhiseaduse § 14 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 2 alusel tunnistada 19.04.2011 enampakkumine enampakkumise oluliste tingimuste rikkumise tõttu kehtetuks, nõuda korteriomand Narvas XXX kostjalt II hageja omandisse, tunnistada hageja omandiõigust XXX korteriomandile, teha kinnisturaamatusse kanne hageja korteriomanikuna taastamiseks aadressil Narva XXX ning parandada kinnisturaamatu kanne ja kustutada hüpoteek summas 20 000 eurot OÜ 1Credit Narva kasuks. 2. Kostja I kohtutäitur K. Järvet hagi ei tunnistanud, väites, et hagejat teavitati enampakkumise toimumisest.

§ 153

lg 2 kohaselt enampakkumise teade tuleb edastada kõigile täitemenetluse osalistele, mitte kätte toimetada. Kuna hageja ei saanud kirju kätte ega käinud väljastusteate alusel neid kätte saamas AS-s Eesti Post, toimetati kõik dokumendid kätte postkasti panemisega ja avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Sissetuleku (töötasu) arestimise aktis on selgitatud töötasu kinnipidajale kõiki tema õigusi ja kohustusi ning hoiatatud rahalise karistuse määramise osas. Kohtutäitur ei pea ega saa kontrollida kõigi tööandjate tööd. Kohtutäiturit ei teavitatud korteriühistule makstud summadest. Võlgnik ja sissenõudja ei vaidlustanud

§ 217kohaselt kohtutäituri määratud korteriomandi hinda.

Enampakkumisel osales mitu isikut, kes ei pakkunud kõrgemat hinda. Kostja II OÜ Wokolad hagi ei tunnistanud, leides, et hageja ei ole tõendanud, et teda ei teavitatud enampakkumisest. Asjaolu, et enampakkumise teade on hagejale edastatud postkasti panemisega, on tõendatud kullerteenuse saatelehega. Hageja väide, et kohtutäitur ei kontrollinud sissetuleku arestimise aktist tulenevate töötasu kinnipidaja kohustuste täitmist, ei ole hagi esemega seotud. Hagiavaldusele lisatud dokumentidest nähtub, et hageja võlg sissenõudja ees oli 24 013 krooni (1534,71 eurot), millele lisandusid täitmiskulud 379,40 eurot. Hageja on teinud täitmisasja raames kohtutäituri kontole ühe makse summas 1349,56 krooni (86,25 eurot). Tõendid ei kinnita, et sissenõudja pangakontole tehtud ülekanded on tehtud antud täiteasjas sundtäitmisel olevate nõuete täitmiseks. Võlgniku vara müük täitemenetluses on avalikes huvides, kuna sellega kaitstakse võlausaldaja huve. Arvestades täitmisel oleva nõude suurust ja seda, et täitemenetluse jooksul laekus kohtutäituri kontole võlgnikult ainult 86,25 eurot, ei riku vaidlustatav täitetoiming proportsionaalsuse põhimõtet. Täitemenetluse seadustik ei näe ette võlgnevuse suurust, millal enampakkumise korraldamine ei ole otstarbekas.

§ 53

lg 3 kohaselt määrab võlgnikule kuuluva vara arestimise järjekorra kohtutäitur, kuulates eelnevalt ära sissenõudja ettepaneku. Täitmisavalduses on sissenõudja soovinud sissenõude pööramist võlgniku kinnisvarale. Kohtutäitur seadis korterile keelumärke 22.10.2010, enampakkumine toimus alles kuue kuu pärast, 19.04.2011, seega oli võlgnikul piisavalt aega nõude täitmiseks või kinnisvara müügi vältimiseks toimingute tegemiseks.

§ 82

lg 1 järgi on asja alghind enampakkumisel hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind. Kuna võlgnik ning sissenõudja ei vaidlustanud 3

§ 217

kohaselt kohtutäituri määratud hinda, ei ole hageja väited enampakkumise alghinna turuhinnale mittevastavuse kohta

§ 217lg-st 6 tulenevalt asjakohased.

Kostja III KÜ Narva XXX ei pidanud vajalikuks asjas seisukohta väljendada, kuna hageja tema vastu nõudeid ei esitanud. MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus jättis
2. jaanuari 2012 otsusega V. Naumanise hagi kohtutäitur K. Järveti, OÜ Wokolad ja KÜ Narva XXX vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus jättis Viru Maakohtu
3. augusti 2011 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kuni kohtulahendi jõustumiseni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja toonud välja vastavalt

§ 223

lg-le 1 asjaolusid, mis kinnitaksid, et kohtutäitur oleks rikkunud võlgniku õigust viibida täitetoimingu tegemise juures või et vara müüdi isikule, kel ei olnud õigust seda osta või et enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või et oleks rikutud teisi enampakkumise olulisi tingimusi. Kohus tuvastas, et kohtutäitur ei ole rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi. Kohtutäitur on teavitanud hagejat täitemenetluse alustamisest ja saatnud hagejale täitmisteate. Hageja oli teadlik, et korteriomandile seati novembris 2010 käsutamise keelumärge. Ta on olnud teadlik korteriomandi arestimisest ja pidanud selle vaidlustamist mittevajalikuks.

§ 74lg 1 kohaselt asi hinnatakse arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti.

Hageja ei ole vaidlustanud kinnisasja arestimist ega arestitud kinnisasja hinda. 25.01.2011 kinnisasja arestimise akti on hagejale püütud kätte toimetada 01.02.2011 ja 04.02.2011, selle võimatusel on avaldatud teade Ametlikes Teadaannetes. Hinna vaidlustamise tähtaja kohta saab võlgnik teavet arestimisaktist (ja täitmisteatest), milles märgitakse mh

§ 217

lg-s 1 sätestatud 10-päevane kaebuse esitamise tähtaeg.

§ 217

lg 6 järgi, kui menetlusosaline ei esita tähtaegselt kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Nimetatud lõike eesmärk on teiste menetlusosaliste huvides tagada õigusselgus, et mh enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei tuldaks välja väidetega, mida oleks saanud varem kaebuses esitada. Hageja on mööda lasknud kaebuse esitamise tähtaja ning käesolevas hagis ei saa vaidlustada kohtutäituri poolt arestitud korteriomandile määratud hinda. Seetõttu ei analüüsi kohus hageja väiteid korteriomandi väärtuse kohta. Kohus tuvastas, et enampakkumine oli korraldatud seaduse (TSM § 84 lg 21) nõuetele vastavalt, kohtutäitur on enampakkumise teadet püüdnud hagejale kätte toimetada kullerteenuse kaudu 29.03.2011, 30.03.2011, 31.01.2011 (tl 82) ja avaldanud kuulutuse enampakkumise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.03.2011, ühes kohalikus venekeelses ajalehes Narvskaja Gazeta 09.04.2011 ning kinnisvara müügiportaalis varad.ee. Kuna hageja ei ole tõendanud, et ta esitas kohtutäiturile avalduse talle dokumentide kätteandmiseks korteriühistu vahendusel, on hageja väide selle kohta, et talle ei antud dokumente kätte korteriühistu kaudu,

§ 10lg 1, 2 ja Ts

MS § 327 sätetest tulenevalt alusetu.

§ 82

lg 1 kohaselt asja alghind enampakkumisel on hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind. Nimetatud hinnaga on korraldatud ka enampakkumine. Enampakkumisel osales kaks pakkujat, OÜ Wokolad võitis enampakkumise ja tasus korteriomandi eest 15 083,15 eurot. Hageja väide, et kohtutäitur ei kontrollinud 26.01.2011 sissetuleku arestimise aktist tulenevate töötasu kinnipidaja kohustuste täitmist, ei ole hagi esemega seotud. Samuti tööandjale esitatud avaldus, hagejale arvestatud töötasu konto kaart ja korteriühistu tõend ei tõenda ühtegi vaidluse lahendamiseks olulist asjaolu ning ei ole asjas tõendiks. Kohus märkis, et juhul, kui 4 hagejal on olnud probleeme võlgnevuse tasumisega, siis oleks ta ise pidanud aktiivselt osa võtma täitemenetlusest ja olema asjadega kursis. Hageja väited, et korteriomandi müük enampakkumisel on vastuolus avaliku huvi ja seaduslikkuse põhimõttega ning tema vara müüdi mõjuvate põhjusteta, ei ole asjakohased. Võlgniku vara müük täitemenetluses on avalikes huvides seetõttu, et sellega kaitstakse võlausaldaja huve. Kinnisvara realiseerimine täitemenetluse käigus vastab seaduslikkuse põhimõttele. Arvestades täitmisel oleva nõude suurust ja seda, et täitemenetluse jooksul laekus kohtutäituri kontole võlgnikult ainult 1349,56 krooni, s.o 86,25 eurot (hagiavaldusele lisatud muud tõendid ei kinnita, et sissenõudja pangakontole tehtud ülekanded on tehtud antud täiteasjas sundtäitmisel olevate nõuete täitmiseks), oli kohtutäituril täielik õigus võlgnetavate summade sissenõudmiseks võlgnikule kuuluva kinnisvara arvel. Täitemenetluse seadustik ei näe ette võlgnevuse suurust, millal enampakkumise korraldamine ei ole otstarbekas.

§ 53

lg 3 kohaselt määrab võlgnikule kuuluva vara arestimise järjekorra kohtutäitur, kuulates eelnevalt ära sissenõudja ettepaneku. Täitmisavalduses on sissenõudja soovinud sissenõude pööramist võlgniku kinnisvarale. Järjekorda määrates arvestatakse, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei kahjustata. Kohtutäitur seadis korterile keelumärke 22.10.2010, vara enampakkumine toimus alles kuue kuu pärast, 19.04.2011, seega oli võlgnikul piisavalt aega nõude täitmiseks või vähemalt kinnisvara müügi vältimiseks vajalike toimingute tegemiseks. 26.11.2010 arestis kohtutäitur võlgniku töötasu (tl 12), samuti võlgniku pangakontodel olevad rahasummad, 18.04.2011 arestis võlgnikule kuuluvad rahalised nõuded (tl 5). Seega on kohtutäitur võtnud tarvitusele kõik vajalikud meetmed täitedokumendi täitmiseks, arvestades seejuures ka võlgniku õigustatud huve. Kohtu hinnangul oli kohtutäituril õigus müüa kinnisasi OÜ-le Wokolad ning puudub ka sel põhjusel alus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hageja on hagiavalduses märkinud, et korteriomandi väärtus on 25 000 krooni. Kohus lähtus hagihinna määramisel hageja hinnangust korteriomandi väärtusele. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. V. Naumanis esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. jaanuari 2012 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tunnistada 19.04.2011 enampakkumine kehtetuks, nõuda korteriomand Narvas XXX OÜ-lt Wokolad hageja omandisse, tunnistada hageja omandiõigust XXX korteriomandile, teha kinnisturaamatusse kanne hageja korteriomanikuna taastamiseks aadressil Narva XXX ning parandada kinnisturaamatu kanne ja kustutada hüpoteek summas 20 000 eurot OÜ 1Credit Narva kasuks. Hageja menetluskulud palub apellant välja mõista solidaarselt kohtutäitur K. Järvetilt ja OÜ-lt Wokolad. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus ebatäpselt sõnastanud hageja väite selle kohta, et arestimine oli tühine (otsuse lk 2). Sellist argumenti ei ole hageja esitanud; 2) seisneb peamine vaidlus kohtuasjas selles: 1) kas hageja korteri müük oli hädavajalik, s.o proportsionaalne täitemenetluse eesmärgiga; 2) kas korteriomandi sundmüügi korral on piisav (proportsionaalne võlgniku teavitamise eesmärgiga) võlgnikule teate saatmine korteri eelseisvalt müügist või on vajalik, et võlgnik on selle teate kätte saanud isiklikult, korteriühistu kaudu, tööandja kaudu (TsMS § 322 lg 1, 2; § 323 lg 1; § 326); 3) kas korteri müügihind oli vastavuses sissenõutava võla suurusega; 3) väitega kohtuotsuses, et kohtutäitur teavitas hagejat enampakkumisest (26.04.2011, s.o pärast enampakkumist), on kohus moonutanud teatamise mõtet ja eesmärki, mis seisneb selles, et võlgnik teaks eelseisvast enampakkumisest, et realiseerida oma õigust vältida taolist 5 äärmuslikku abinõud (näit võla tasumisega) või osaleda täitetoimingus. Asjas tuleb anda hinnang

§ 10

lg 1, 2, 3 ja § 153 lg 2 normile võlgniku teavitamisest vara eelseisvast müügist. Antud normi tuleb tõlgendada kui garantiid võlgniku õigusele osaleda neis kohtutäituri toimingutes. Sellisel juhul on võlgnikule teate saatmine ilmselt ebapiisav. Vastav norm peab tagama teate saatmise isiklikult või pereliikmete, korteriühistu, tööandja kaudu; 4) jättis kohus hinnanguta hageja arvamuse, et võlgniku ainsa korteri sundmüük on äärmuslik abinõu, kui kõik teised võla sissenõudmise abinõud on ammendatud (õigus eluasemele, inimväärsetele elamistingimustele on kinnistatud rahvusvahelise õiguse normides – Inimõiguste Ülddeklaratsiooni art 25; Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32; ühiskonna ja riigi huvides on, et kodanikud oma tahtest sõltumata kujunenud asjaoludel ei kaotaks eluaset, sest eluaseme kaotuse tõttu inimese sotsiaalne staatus langeb kiiresti). Kohus eiras hageja tõendeid selle kohta, et korteri müügi küsimus tekkis kahe asjaolu (millest võlgnik ei olnud kuni 26.04.2011 teadlik) tagajärjel:

1. a)võlgniku tööandja (OÜ Baltexpert) jämeda omavoli tõttu;
2. b)kohtutäituri ilmse hoolimatuse tõttu, kuna ta ei kontrollinud, miks võlgniku tööandja ei täida kohtutäituri 30.11.2010 ettekirjutust ega kanna üle töötasust kinnipeetud summasid. Kohane ei ole kohtu väide, et juhul kui hagejal on olnud probleeme võlgnevuse tasumisega, siis oleks ta pidanud aktiivselt osa võtma täitemenetlusest ja olema asjadega kursis. Hagejal ei olnud kuni 26.04.2011 mingeid probleeme võlgnevuse tasumisega. Kuni detsembrini 2010 tasus ta ise kohtutäiturile rahasummasid täiteasjas nr 167/2010/1275 (03.12.2010 – 1349,56 krooni) või otse sissenõudjale (17.11.2010 – 3000 krooni, 11.10.2010 – 2000 krooni). Vastavalt tsiviilõiguse põhimõtetele on igal osalisel õigussuhetes õigus oodata teistelt osalistelt vastavat käitumist, tegusid ja abinõusid. Saanud 2010 detsembris palgalehelt teada, et 50% peetakse kinni kohtutäituri nõudel, arvas hageja VÕS § 7 lg 1 ja 2 alusel õigustatult, et 2011 maiks saab võlg tasutud. Seetõttu suhtus hageja rahulikult kohtutäituri teadetesse keelavate abinõude rakendamisest korteriomandi suhtes. Kohus jättis arvestamata hageja tõendid selle kohta, et paralleelselt kinnipidamistega palgast tasus hageja regulaarselt jooksvaid kulusid. 01.04.2011 moodustas võlg sissenõudja ees 858,20 eurot, mistõttu korteriühistu ei palunud korterit müüa (korteriühistu 04.05.2011 tõend). Kui selleks ajaks oleksid tööandjalt laekunud kinnipeetud maksed (139 eurot x 5 kuud), oleks võlg olnud ligikaudu 400 eurot. Seega oli korteri müük ennatlik, kuna võlg ei olnud sisse nõutud hageja töötasust. Sissenõutava summa suurus (mitte 1841 eurot, vaid 858,22 eurot pluss kohtutäituri kulud) oli ilmselt ebaproportsionaalne 3-toalise korteri maksumusega 25 000 eurot; 5) on täitmise ülemäärane efektiivsus ja kiirus ohtlik, sest põhjustab kuritarvitusi. Kohtutäiturile ei pakkunud huvi saada hageja töötasust igakuuliselt 139 eurot, vaid ta oli materiaalselt huvitatud korteri müügist. Seetõttu kohtutäitur ei püüdnud teada saada, miks ei täideta tema ettekirjutust palgast kinnipidamise kohta. Kohtutäituri toimingud on ebaõiglased ja pahausksed ning vastuolus tsiviilõiguse põhimõtetega (TsÜS § 86, VÕS § 6 lg 1; § 7 lg 2), kuid kohus on jätnud need hinnanguta; 6) vaatamata hageja kirjalikele hoiatustele ja hagi tagamise abinõudele pani kostja II korteriomandile peale hüpoteegi summas 20 000 eurot. 5. Narva kohtutäitur K. Järvet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja kohtukulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole hageja välja toonud asjaolusid, mis kinnitaksid, et kohtutäitur oleks rikkunud võlgniku õigust viibida täitetoimingu tegemise juures või et vara müüdi isikule, kel ei olnud õigust seda osta või et enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või et oleks rikutud teisi enampakkumise olulisi tingimusi. Kohtutäitur on teavitanud võlgnikku täitemenetluse alustamisest, võlgnik oli teadlik, et korteriomandile seati 2010 novembris käsutamise 6 keelumärge, samuti oli ta teadlik korteriomandi arestimisest. Võlgnik oli kõikidest õigustest teavitatud täitmisteate, arestimise akti ja muude temale edastatud dokumentidega. Enampakkumise korraldamise tingimusi ei ole rikutud. Ilmusid kõik seadusega ettenähtud kuulutused, osapooli teavitati, kõikidest tähtaegadest ja protseduurireeglitest on kinni peetud. Mitte keegi juuresviibinud isikutest ei teinud avaldusi ega esitanud vastuväiteid; 2) sätestab

§ 10

dokumentide loetelu, millised kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama, teatist enampakkumise kohta selles nimekirjas ei ole. Seega hageja väide, et ka muud menetlusdokumendid, sõltuvalt teabe tähtsusest, tuleb kätte toimetada, ei põhine seadusel. Tähtsust ei oma hageja arvamus, et täitur oleks pidanud talle dokumente edastama korteriühistu kaudu.

§ 10lg 4 lubab täituril valida viisi, mil moel dokumente edastada.

Samas on täitur teinud kõik võimaliku võlgnikule enampakkumisteate kättetoimetamiseks ja võlgniku teavitamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

1. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kättetoimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. Kättetoimetamisteatisest nähtub, et hageja aadressil on tehtud kaks kättetoimetamise katset, st kahel korral ei õnnestunud saadetist kellelegi üle anda, misjärel on see teise katse ebaõnnestumisel jäetud saaja postkasti. Nii võlgnik kui sissenõudja on aadressi ise nii täiturile kui ka kohtule avaldanud ega ole väitnud, et seal ei ole võlgniku elukoht. Seega võib kättetoimetamisteatise lugeda vähemalt TsMS § 313 lg 5 mõttes usaldusväärseks ja kättetoimetamiseks piisavaks. Kättetoimetamine vastab TsMS § 326 nõuetele. Täituril ei olnud muid võlgniku kontaktandmeid ega andmeid võlgniku esindajate kohta. Ka võlgnikule kättetoimetatud täitmisteate tekstis on kohtutäitur muuhulgas palunud teavitada täiturit olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada täitemenetluse läbiviimist; 3) ei näe täitemenetluse seadustik ette võlgnevuse suurust, millal enampakkumise korraldamine ei ole otstarbekas. Täitemenetluse seadustik ei keela müüa enampakkumisel korterit, mida kasutatakse elamiseks. Kui võlgnik leiab, et tema suhtes on täitemenetluse jätkamine ebaõiglane, siis on tal võimalik kasutada täitemenetluses võlgniku kaitseks sätestatud õiguskaitsevahendeid. Seega kinnisasja alghinnaga 12 782 eurot enampakkumisega väikese võlgnevuse (24 013 krooni) katteks ei ole rikutud enampakkumise olulisi tingimusi.
2. OÜ Wokolad vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) taotleb vastustaja TsMS § 189 lg 1 p 1 alusel ja hagiavaldusele esitatud vastuses toodud põhjendustel hagejale menetlusabi andmise tühistamist. Maakohus taotlusele ei vastanud; 2) ei vastanud kohus kostja 03.12.2011 taotlusele aegumise kohaldamiseks, kuna hagi oli kostja III vastu esitatud pärast

§ 223lg-s 1 sätestatud hagi aegumistähtaja möödumist; 3) uuendati menetlus 17.10.2011 kohtumäärusega vastuolus Ts

MS § 437 p-s 1 sätestatuga. Kohtumääruses osundatud kohtu selgitamiskohustuse rikkumise puhul ei olnud tegemist otsuse tegemisel olulise veaga, samuti veaga, mille saaks menetluse uuendamise teel kõrvaldada. Lähtudes dispositiivsuse põhimõttest on hageja esitanud 19.05.2011 hagi nende kostjate vastu, kelle vastu ta pidas vajalikuks selle esitada. Pärast menetluse uuendamist 14.11.2011 esitatud täiendatud hagiavaldus on esitatud pärast

§ 223lg-s 1 sätestatud hagi aegumistähtaja möödumist.

Kohtul ei olnud õigust nimetatud aegumistähtaega ennistada; 4) ei ole hageja tõendanud oma väidet enampakkumise teate mitteedastamise kohta, samuti ei esitanud ta kohtule taotlust tõendamiskoormuse teisele poolele üleviimiseks. Kohtutäitur on kinnitanud, et enampakkumise teade toimetati hagejale kätte postkasti panemisega ja avaldamisega Ametlikes Teadaannetes ning meedias ja on esitanud väite tõendamiseks tõendeid, sh kullerteenuse saateleht nr 1096. Hageja ei ole kohtutäituri esitatud tõendeid 7 vaidlustanud. Enampakkumise teate edastamine võlgnikule kohtutäituri valitud viisil vastab

§ 10lg-le 4 ja § 153 lg-le 2.

Hageja ei taotlenud hagiavalduses

§ 10lg-tele 1, 2, 3 ja § 153 lg-le 2 hinnangu andmist.

Apellant eksib, väites, et vaidlus käib selle üle, kas kohtutäitur pidi enampakkumise teate võlgnikule edastama või kätte toimetama. Sellist argumenti ei ole hageja hagiavalduses esitanud; 5) on hagi esemeks ühe konkreetse täitetoimingu – enampakkumise – vaidlustamine. Kolmanda isiku OÜ Baltexpert poolt põhjustatud asjaolusid ja kohtutäituri kohustuste võimalikku rikkumist seoses teise täitetoimingu (võlgniku töötasu arestimine) läbiviimisega ei saa pidada enampakkumise oluliseks tingimuseks. Nimetatud asjaolude esinemisel võib hageja pöörduda kohtusse hagiga kohtutäituri ja OÜ Baltexpert vastu kahju hüvitamiseks; 6) ei ole kohus jätnud hinnanguta hageja tõendeid seoses nõude osalise täitmisega. Kohus tuvastas, et hageja on teinud täiteasja raames kohtutäituri kontole ühe makse summas 86,25 eurot ning hagiavaldusele lisatud muud tõendid ei kinnita, et sissenõudja pangakontole tehtud ülekanded on tehtud antud täiteasjas sundtäitmisel olevate nõuete täitmiseks; 7) ei ole asjakohane apellandi väide, et korteri müük enampakkumisel oli ennatlik. Enampakkumine toimus kuus kuud pärast arestimist, seega oli võlgnikul piisavalt aega nõude täitmiseks või vähemalt kinnisvara müügi vältimiseks vajalike toimingute tegemiseks; 8) on eksitav apellandi väide, et vaidlus käib selle üle, kas korteri müük enampakkumisel oli hädavajalik ehk proportsionaalne täitemenetluse eesmärgiga. Enampakkumise olulisteks tingimusteks on ainult need tingimused, mille täitmine on otseselt seadusega ette nähtud. Täitemenetluse seadustik ei näe ette võlgnevuse suurust, millal enampakkumise korraldamine ei ole otstarbekas. Arvestades täitmisel oleva nõude suurust (enampakkumise seisuga 1827,86 eurot) ning seda, et täitemenetluse jooksul laekus kohtutäituri kontole võlgnikult 86,25 eurot, oli täituril täielik õigus võlgnetavate summade sissenõudmiseks võlgniku kinnisvara arvel; 9) on võlgniku vara müük täitemenetluse käigus avalikes huvides, sest nii on kaitstud võlausaldaja varalised õigused, ning see vastab seaduslikkuse põhimõttele. Selline võimalus on ette nähtud täitemenetluse seadustikus. Täitemenetluses toimuva vara müügi vastavust PS § 32 lg-le 1 on käsitletud Riigikohtu määruses nr 3-2-1-42-07; 10) on kohus põhjendanud, miks ta ei analüüsi hageja väiteid korteriomandi väärtuse kohta. Hageja on kaotanud õiguse arestitud kinnisasja hinna vaidlustamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2012 otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas osaliselt uue otsuse, millega rahuldab V. Naumanise hagi osaliselt ning tunnistab kehtetuks kohtutäitur K. Järveti poolt 19.04.2011 läbiviidud enampakkumise ja tunnustab V. Naumanise omandiõigust Narvas XXX asuvale korteriomandile (registriosa nr XXX ). Ringkonnakohus saadab tsiviilasja V. Naumanise nõuetes, kanda registriossa nr XXX II jakku omanikuna V. Naumanis ja kustutada registriosast nr XXX OÜ 1Credit Narva kasuks sissekantud hüpoteegi kanne summas 20 000 eurot, maakohtule uueks läbivaatamiseks. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas. 8. Tulenevalt

§ 223

lg-s 1 sätestatust võib täitemenetluse osaline nõuda enampakkumise kehtetuks tunnistamist, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise akti alusel või kui rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi. 8

§ 223

lg-s 1 ei anna loetelu teistest enampakkumise olulistest tingimustest, mille rikkumine toob kaasa enampakkumise kehtetuse. Järelikult on tegemist lahtise loeteluga ning kohtul on kohustus hageja esitatud faktiliste asjaolude alusel hinnata, kas konkreetsel juhul on tegemist olulise enampakkumise tingimuse rikkumisega või mitte. Menetlusosalistel ei ole vaidlust selle üle, et täitmisteade oli hagejale kätte toimetatud ning täitedokumendiks oli Viru Maakohtu 28.04.2010 otsus, millega mõisteti hagejalt KÜ XXX kasuks välja 24 013 krooni. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 26.11.2010 saatis kohtutäitur hageja tööandjale sissetuleku (töötasu) arestimise akti (t.l 12), milles kohustas hageja tööandjat OÜ-t Baltexpert kinni pidama hageja töötasust kohtuotsusega väljamõistetud summa ja täitekulud. Samal kuupäeval on kohtutäitur koostanud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti (t.l 102) ja saatnud selle Eesti Krediidipangale. Eelmärgitust järeldub, et kohtutäitur pidas võimalikuks sundtäitmisel olev nõue rahuldada eelkõige muul viisil kui sissenõude pööramisega võlgniku kinnisvarale. Kohtutäituri väide, et sissenõudja soovis nõude rahuldamist just sissenõude pööramisega võlgniku kinnisvarale, ei ole tõendatud ning on vastuolus kohtutäituri 26.11.2010 arestimise aktidega. Hageja on kinnitanud, et teadis 26.11.2010 sissetuleku arestimise aktist ning kuna ta oli tasunud sissenõudjale 2010. a oktoobris ja novembris kokku 6000 krooni täitedokumendis märgitud võlgnevuse katteks ja 03.12.2010 kohtutäituri arvele 1349,56 krooni (t.l 3), siis igas kuus tema palgast 139 euro kinnipidamisel oleks 2011.a kevadeks võlgnevus sissenõudja ees tasutud. Hageja väidet tema palgast sissetuleku arestimise akti alusel igakuiselt 139 euro kinnipidamise kohta tõendab töötasu kaart (t.l 4), millest nähtuvalt pidas tööandja tema töötasust kinni 2011.a jaanuar-märts kokku 424 eurot. Hagejale ei saa ette heita, et tööandja temalt 424 eurot kinnipeetud palka kohtutäiturile üle ei kandnud. Maakohtu seisukoht, et nimetatud hageja esitatud tõenditel ei ole puutumust antud vaidlusega ja seetõttu nendega ei arvestanud, on põhjendamatu.

§ 8

kohaselt kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur ei selgitanud välja, miks hageja tööandja sissetuleku arestimise akti ei täida ning samuti ei kogunud ta vajalikku teavet võlgnikult ja sissenõudjalt sundtäitmisel oleva nõude täitmise kohta, millega rikkus

§-s 8 ettenähtud kohustusi.

§-s 8 ettenähtud kohustuste nõuetekohasel täitmisel (teabe küsimisel võlgnikult, sissenõudjalt ja tööandjalt) oleks kohtutäitur saanud väikese ajakuluga teada sundtäitmisel oleva nõude täitmise tegelikku olukorra ning sellisel juhul oleks korteriomandi sundvõõrandamine jäänud ilmselt läbi viimata. Hageja tahet täita sundtäitmisel olev nõue tõendab tema 27.12.2010 kirjalik avaldus (t.l 85) kohtutäiturile. Kohtutäitur on nimetatud hageja avalduse jätnud tähelepanuta. Seetõttu on ebaõige maakohtu järeldus, et hageja ei ole olnud aktiivne ega näidanud huvi täitemenetluse vastu. Lisaks nähtub ringkonnakohtule 07.09.2012 esitatud menetlusdokumendist, et hageja on 17.07.2012 seisuga võlgnevuse sissenõudja eest tasunud. Eeltoodu tõendab, et sundtäitmisel olev nõue oleks saanud täidetud võlgnikku vähem koormaval viisil, s.o ilma enampakkumise läbiviimiseta. Maakohtu seisukoht, et kohtutäitur võttis tarvitusele kõik vajalikud abinõud täitedokumendi täitmiseks ning et enampakkumine oli õigustatud, ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega ning hageja esitatud faktiliste asjaoludega. Riigikohus on 28.09.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11 asunud seisukohale, et kohtutäitur on pärast muu vara puudumise väljaselgitamist õigustatud arestima ja müüma võlgniku kinnisasja. 06.04.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-14-10 on Riigikohus märkinud, et 9 kinnisasja täitemenetluse eesmärk ei ole kinnisasja müümine, vaid sissenõudja nõude rahuldamine. Nimetatud Riigikohtu otsustes väljendatud seisukohtadest tuleneb, et kinnisasja müümine on õigustatud alles siis, kui on selge, et sissenõudja nõuet ei ole võimalik rahuldada muul viisil. Eelnevat kinnitab ka

§ 53

lg-s 1 sätestatu.

§ 53

lg 3 kohaselt vara arestimise järjekorra määrab kohtutäitur, kuulates eelnevalt ära sissenõudja ettepaneku. Järjekorda määrates arvestatakse, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada. Kuivõrd kohtutäitur ei selgitanud enampakkumise läbiviimise ajaks välja kõiki asjaolusid sundtäitmisel oleva nõude täitmiseks muul viisil kui kinnisasja müümine sundenampakkumisel ning kahjustas sellega võlgniku õigustatud huve, siis on nimetatus rikkumine käsitletav enampakkumise läbiviimise olulise rikkumisena

§ 223lg 1 tähenduses.

Hageja nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks tuleb seetõttu rahuldada ning tunnustada hageja omandiõigust korteriomandile asukohaga Narvas XXX . Kuna kehtetuks tunnistatud enampakkumisel müüdud kinnisasja omandiõigus ostjale üle ei lähe, siis pärast OÜ Wokolad omanikukande kustutamist registriosas nr XXX II jaos saab V. Naumanis esitada avalduse enda omanikuna sissekandmiseks. OÜ Wokolad vastusest hagile (t.l 94) nähtub, et korteriomand on jätkuvalt hageja valduses ning sellest tulenevalt puudub vajadus korteriomandi väljanõudmiseks OÜ Wokoland valdusest hageja valdusesse. 9. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused hageja teavitamata jätmisest enampakkumisest ei ole põhjendatud. Vastavalt

§ 153

lg 2 teisele lausele enampakkumise teade tuleb edastada kõigile täitemenetluse osalistele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et enampakkumise teade on edastatud hagejale

§ 10

lg-tes 4 ja 5 ettenähtud nõudeid järgides ning apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine seisukoht ei ole õige. Ringkonnakohus ei korda TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu vastavaid põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus, et

§ 153

lg 2 ei nõua enampakkumise teate kättetoimetamist, vaid piisab selle edastamisest kohtutäituri poolt valitud viisil. Seetõttu on põhjendamatu apellandi väide, et enampakkumise teade tulnuks üle anda kas korteriühistu või tööandja kaudu. Hageja ei ole esitanud vastuväidet, et vaidlusalusel perioodil (s.o.

1. a märts, aprill) oleks ta elanud mujal kui Narvas XXX , samuti ei ole ta tõendanud, et ta sai enampakkumise teate kätte hiljem või ta ei ole seda kätte saanud.
2. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on registriossa nr XXX II jakku 04.05.2011 omanikuna sisse kantud OÜ Wokolad. V. Naumanis ei ole esitanud maakohtule nõuet nimetatud kande kustutamiseks, mis on aga eelduseks V. Naumanise omanikuna registriossa nr XXX II jakku sissekandmiseks. Kande kustutamiseks on KRS § 341 lg 1 järgi on nõutav selle isiku nõusolek, kelle registriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on OÜ Wokoladi kui omaniku kande kustutamiseks vajalik tema nõusolek. KRS § 341 lg 8 kohaselt puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. TsÜS § 68 lg-st 5 tuleneb, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Eelnevast järeldub, et kooskõlas TsÜS § 68 lg-ga 5 ja KRS § 341 lg-ga 8 saaks tehtav kohtuotsus asendada OÜ Wokolad tahteavaldust OÜ Wokolad kui omaniku kande kustutamiseks juhul, kui OÜ Wokolad kande kustutamisele vastu vaidleb. 10 Asja materjalidest ei nähtu OÜ Wokolad seisukohta seoses nimetatud kande kustutamisega, kuna V. Naumanis ei ole vastavat nõuet maakohtule esitanud. Maakohus on siinjuures rikkunud TsMS §-des 348 ja 351 sätestatud selgitamiskohustust, kuna ei ole selgitanud hagejale, et tema nõude lõplik lahendamine sõltub OÜ Wokolad kui omaniku kande kustutamisest. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama hagejale õiguslikku olukorda ning andma hagejale võimaluse nõuet vastavalt täiendada.
3. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et registriossa nr XXX IV jakku on 22.08.2011 sisse kantud hüpoteek summas 20 000 eurot OÜ 1Credit Narva kasuks. Kuivõrd enampakkumise kehtetuks tunnistamisega müüdud kinnisasja omandiõigus OÜ-le Wokolad üle ei läinud ja hageja on korteriomandi XXX omanik, siis on põhjendatud hageja seisukoht, et eelmärgitud hüpoteegikanne rikub tema õigusi. Hagiavalduses (p 5, t.l 128) on hageja nõudnud OÜ 1Credit Narva kasuks sissekantud hüpoteegikande parandamist. Hageja nimetatud nõue tuleneb AÕS § 65 lg-st 1, mille kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Seega on vaidlusaluse kande kustutamiseks vajalik OÜ 1Credit Narva nõusolek. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole OÜ-t 1Credit Narva menetlusse kaasatud ning sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohtul võimalik hageja nimetatud nõuet lahendada. Maakohus on hageja nimetatud nõude tähelepanuta jätmisel rikkunud TsMS §-des 348 ja 351 sätestatud selgitamiskohustust, kuivõrd ei ole selgitanud hagejale, et nimetatud nõude läbivaatamine eeldab OÜ 1Credit Narva menetlusse kostjana kaasamist. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama välja OÜ 1Credit Narva seisukoha hageja nimetatud nõude osas. Kui OÜ 1Credit Narva ei ole nõus tema kasuks sissekantud hüpoteegikande kustutamisega, siis peab maakohus hagejale selgitama, et TsÜS § 68 lg 5 kohaselt asendab kohtuotsus isiku tahteavaldust, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Sellisel juhul peab hageja oma nõuet täpsustama.
4. Käesoleva otsuse p-des 10 ja 11 osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata maakohtule TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks.
5. Menetluskulude jaotuse esimese astme kohtus otsustab maakohus asja lõplikul lahendamisel. Ringkonnakohus rahuldas V. Naumanise apellatsioonkaebuse osaliselt ja saatis asja rahuldamata jäetud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtutäitur K. Järvet ja OÜ Wokolad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Eelnevat arvesse võttes ja juhindudes TsMS § 171 lg-st 1 jäävad menetluskulud ringkonnakohtus solidaarselt kohtutäitur K. Järveti ja OÜ Wokolad kanda. Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks 11 Üllar Roostoja