Obsah (5)

§ 96§ 100§ 101§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-10

) § 97 p 1 tulenevalt on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud täisealised esimese astme ülenejad sugulased.

§ 100

lg 3 kohaselt võivad vanemad lapse ülalpidamiskohustuse täitmist omavahel kokkuleppega täpsustada. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102

lg 2 kohaselt võib kohus elatist mõjuval põhjusel vähendada alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimumelatise väljamõistmisel osutuks elatist saavast lapsest varaliselt vähem kindlustatuks.

§ 108

kohaselt võib isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisest tulenenud kahju hüvitamist kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist kohtule. Antud juhul pole kostja esitanud kohtule tõendeid, mille alusel võiks kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Kohus ei mõistnud elatist tagasiulatuvalt välja hagi esitamisele eelnenud aasta eest. Poolte kokkulepe selle perioodi osas oli 1000 krooni kuus, millist kokkulepet on kostja ka osaliselt täitnud. Seega pole põhjendatud välja mõista kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju elatise miinimummääras tagasiulatuvalt enne hagi esitamist. Kuna kostja on kandnud alates 2

1. septembrist 2010 summasid G.P. i arvele, siis tuleb need väljamõistetavast elatisest maha arvata. Septembri 2010 eest tuli kostjal tasuda elatist 106.56 eurot, oktoober 2010 kuni aprill 2011 eest igas kuus 139 eurot ning mai 2011 eest 103.13 eurot, kokku 1182.69 eurot, millest tuleb maha arvestada samal perioodil tasutud 441.04 eurot. Seega tuli perioodi
2. september 2010 kuni
3. mai 2011 eest tasuda G.P. le elatist ühekordse maksena 741.65 eurot ning alates
4. maist 2011 kuni täisealiseks saamiseni 139 eurot kuus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. P.R. esitas Tartu Maakohtu
6. juuni 2011 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb väljamõistetud elatise suuruse vähendamist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1)ei vaidlusta apellant asjaolu, et tal on elatise maksmise kohustus ja ta on seda kohustust täitnud selles ulatuses kuidas tal on olnud võimalik; 2) ei lubatud temal
7. mail 2011 Viljandis toimuval istungil rääkida ja ei võetud vastu apellandil kaasas olnud tõendeid; 3) ei näe apellant ka pärast kohtuotsuse tegemist lapsi ja laste ema ei luba tal osaleda laste kasvatamises; 4) apellandil ja laste emal oli kokkulepe elatise osas 1000 krooni kuus, oli ka kokkulepe, et pärast elukoha realiseerimist tasub apellant laste emale tagant järgi 1500 krooni kuus. Laste ema ei täida omavahelisi kokkuleppeid ja rikub perekonnaseaduse sätteid; 5) 556 eurot kuus kulutada kahele lapsele on apellandi elatustaseme juures luksus
8. Vastustajad leidsid, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustajate väidete kohaselt: 1) on apellandi arvamus, et 556 eurot kuus kahe lapse ülalpidamiseks on liiga palju, tema subjektiivne arvamus, mis ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Riigikohtu otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 p 20 tulenevalt on seadusega ette nähtud minimaalne elatis ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemustega, see ei ole ülemäära suur ning arvestab lapse huve saada piisavas ulatuses ülalpidamist ka siis, kui vanemad elavad lahus; 2) on maakohus õigesti asunud seisukohale, et kostja ei esitanud kohtule tõendeid, mis võimaldaksid vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

Ringkonnakohtule esitatud tuludeklaratsioon ei kajasta kõiki apellandi sissetulekuid. Vastustajatele teadaolevalt asus apellant septembris 2011 tööle Norrasse. Enne seda on ta töötanud mitteametlikult, mistõttu tema sissetulekud ei kajastu tuludeklaratsioonis. Ka oma vastuses hagile

1. oktoobrist 2010 märkis kostja igakuiseks sissetulekuks 7 000 krooni; 3) isegi kui apellandi sissetulekud on nii väikesed, on tal piisavalt muud vara, mille arvel ülalpidamiskohustust täita. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-14-08 leidnud, et kui kohustatud vanemal on peale igakuise sissetuleku muud vara, mille arvelt ülalpidamiskohustust täita, puudub alus elatise vähendamiseks alla alammäära. Hagi esitamise ajal kuulus kostjale neli kinnisasja, millest ta ühe kohtumenetluse ajal müüs. Müügist saadud raha ei ole ta aga kasutanud elatise maksmise kohustuse täitmiseks ettenähtud ulatuses; 4) apellant ei ole järginud TsMS § 633 lg 3 nõudeid: apellatsioonkaebusest ei nähtu, millist õigusnormi on esimese astme kohus otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu ebapiisavalt või ebaõigesti tuvastanud; 5) tähelepanuta tuleb jätta apellandi väide, et
2. mai 2011 Viljandi kohtumajas toimunud istungil ei lubatud tal rääkida asjadest, millest ta oleks soovinud. Asja materjalidest ei nähtu, et apellant oleks esitanud TsMS § 333 lg 1 tuleneva vastuväite kohtu tegevuse peale ning seega on 3 ta TsMS § 333 lg 2 ja 3 tulenevalt kaotanud õiguse tugineda veale kohtu tegevuses kohtulahendi peale edasi kaevates; 6) apellandi väited lastega ebapiisava suhtlemise ning apellandi kannatuste kohta on ebaõiged ja tõendamata, mistõttu need tuleks tähelepanuta jätta.
3. Ringkonnakohtu istungil avaldas apellant, et on nõus tasuma elatist ühele lapsele 100 eurot kuus ja palub selliselt maakohtu määrust muuta. Vastustajad jäid oma varasemate seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on kaevatavas osas õige ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
5. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsioonikorras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme ning hinnanud tõendeid ja ükski apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

§ 96

ja § 97 lg 2 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma vanemalt.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ehk käesoleval ajal 139 eurot kuus. Maakohus on kostjalt välja mõistnud elatise alammääras alates hagi esitamisest. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mille alusel kohus võiks vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

Kuigi kostja väidab apellatsioonkaebuses, et maakohus ei võtnud temalt vastu tõendeid, ei osanud apellant ringkonnakohtu istungil vastuvõtmata tõendeid nimetada. Apellant ei ole ka ringkonnakohtus asja menetlemise ajal esitanud kohtule tõendeid, mis tõendaksid tema suutmatust tasuda lastele elatist seadusega sätestatud alammääras. Ringkonnakohtu istungil kostja selgitas, et tal on ehitajana kutsekeskharidus, ta oskab kõiki ehitustöid, on teinud

1. aastal juhutöid ehitajana, alates septembrist 2011 töötab Norras ja saab netopalka 1085 eurot kuus. Kostja on OÜ Remonter ainuosanik ja juhataja. Kostjale kuulub käesoleval ajal kaks korteriomandit XXX Otepää vallas ja kinnistu XXX (7,09 ha maatulundusmaad).
2. aastal on kostja võõrandanud ühe talle kuulunud korteriomandi XXX Otepää vallas. Kostja ütluste kohaselt oli korteriomandi hind võõrandamisel 20 000 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja varaline seisund ja sissetulekud võimaldavad temal tasuda lastele elatist alammääras ja

§ 102lg 2 neljandas lauses märgitud elatise vähendamise aluseid ei esine.

Kui kohus mõistab elatise välja alammääras, ei pea kohus ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusi kontrollima. Laste ema G.P. i ja kostja vahelised suhted ning kostjal väidetavad takistused lastega suhtlusõiguse teostamisel ei ole aluseks elatise vähendamisele. 9. TsMS § 171 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta apellatsioonkaebuse esitaja kanda, kuna kaebus jääb rahuldamata. Andra Pärsimägi Viivi Tomson 4 Kersti Kerstna-Vaks