2-10-54899/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-10-54899 Tsiviilasi M.M. hagi A.A. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 337,59 eurot apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. juuli 2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja) – A.A. (IK: XXX) Vastustaja (hageja) – M.M. (IK: XXX), seaduslik esindaja K.P. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu
3. juuli 2011 otsus muutmata. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda ja ringkonnakohtus A.A. kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada esindajad RESOLUTSIOON Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. M.M. esitas 04.11.2010 maakohtule hagi A.A. vastu elatise väljamõistmiseks summas 3000 krooni kuus (sh tulumaks). Menetluse käigus hageja muutis oma nõuet, paludes kostjalt välja mõista elatise pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (139,01 eurot) ja nõudes kohustuste täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist summas 1175 krooni (75,01 eurot) kuus tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, s.o
5. novembrist
6. Hagiavalduse kohaselt on hageja sündinud 23.08.2004 kostja ja K.P. kooselust. Pärast kooselu lõppemist 2009 novembris sõlmisid hageja vanemad lihtkirjaliku kokkuleppe, mille alusel maksab kostja alates 2009 detsembrist hageja ülalpidamiseks igakuiselt 1000 krooni. Hageja vajaduste katmiseks kulub ühes kuus 4800 krooni, millest 3800 krooni tasub hageja ema. Kostja poolt makstav summa on ebapiisav, et katta lapse igapäevaseks arenguks piisavad vahendid. Hageja ema on korduvalt pöördunud kostja poole elatise suurendamise osas, kuid see on olnud tulemusteta. Kuna kostjal sünnib uuest kooselust laps, on oht, et kostja poolt praegu antav summa väheneb või kaob üldse.
7. Kostja ei olnud nõus hageja kulutustega, sest need ei ole tõendatud ja on selgelt liialdatud. Kostja ei pea mõistlikuks et 6-aastane laps peab osalema kolmes huvialaringis, samuti on suured eluasemekulud. Kostja nõustus 2009 sügisel oma elamispinnalt Võrus XXX välja kolides müüma selle (koos sisustusega) poolega turuhinnast hageja esindajale, samuti jättis ta hageja esindajale sõiduauto Opel Omega (v.a 1997, turuhinnaga 30 000 krooni), vormistades ennast sõiduki vastutavaks kasutajaks, et hageja esindaja liikluskindlustus oleks odavam. Kostja on ostnud hagejale riideid, käinud temaga kinos, kelgumäel ja mängutoas. Nädalas kaks päeva on laps kostja juures. Kostja vanemad hoiavad last. Kostja sissetulekud ei võimalda suuremat elatist maksta. 03.03.2011 sündis kostjal teine laps, kes osutuks hageja nõutud summas elatise väljamõistmisel vähemkindlustatuks. MAAKOHTU LAHEND
8. Tartu Maakohus rahuldas
9. juuli 2011 otsusega hagi osaliselt ning mõistis välja A.A. lt M.M. kasuks elatise alates
10. novembrist 2009 kuni
11. juunini 2011 1440,55 eurot ning alates
12. juulist 2011 kuni M.M. täisealiseks saamiseni
13. augustil 2022 139,01 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus pööras otsuse elatise nõudes 139,01 eurot kuus viivitamata täitmisele. Poolte menetluskulud jättis kohus TsMS § 163 lg 1 alusel nende endi kanda. Kohus luges hagejaks M.M. ning piiratud teovõimega alaealise ema K. P tema seaduslikuks esindajaks, sest hagi on esitatud esindatava õiguste ja huvide kaitseks. Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 61 lg 1 järgi võis lapse kasuks elatise väljamõistmise hagi esitada üks vanem 2 teise vastu enda nimel. Kohus leidis, et elatise tagasiulatuvas osas nõudes enne 01.07.2010 hagi esitamiseks õigustatud isiku formaalne muutus ei peaks mõjutama menetluse korda ega tulemust, mistõttu menetles kohus asja lõpuni hagi esitamise aegse menetlusosaliste ringiga; on ju hageja seaduslikuks esindajaks K. P, kel oli õigus enne 01.07.2010 esitada hagi lapsele (hagejale) elatise saamiseks enda nimel. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt peavad lapse ülalpidamiskulutuste kandmisel osalema mõlemad vanemad. Kostja seletustest ja pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on kostja sissetulekuks töötasu vähemalt 270 eurot kuus (neto). Kostjal on 3 ha suurune kinnistu Võrumaal XXX vallas ja ½ mõtteline osa korteriomandist Võrumaal Võru vallas XXX alevikus, kostjale kuulub sõiduauto Mercedes Benz (ehitusaasta 1978). K. P omab korteriomandit Võrus XXX tänaval ja sõiduautot Opel Omega (ehitusaasta 1997). Hageja saab augustikuus 7-aastaseks ja läheb kooli. Seega on ta laps, kellele on vaja osta toitu, rõivaid, jalatseid, hügieenitarbeid, mänguasju, vajadusel ravimeid ja vitamiine, lisanduvad eluasemekulud, huvialaringides osalemise kulutused jm. Lapse ülalpidamiseks väljamõistetav elatusraha peab katma eelkõige lapse esmased vajadused. Kuna hageja taotleb igakuise elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras, siis väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei pea hageja täiendavalt tõendama lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste suurust. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja müünud K. P 18.11.2009 korteriomandi Võrus XXX 250 000 krooni eest. 05.11.2009 koostatud eksperthinnangus on korteriomandi turuväärtuseks määratud 485 000 krooni. 01.11.2009 kostja ja K. P vahel sõlmitud lepingust nähtuvalt maksab kostja K. P pangaarvele M.M. elatisraha 1000 krooni. Kostja väidab, et ta alandas kinnistu müügihinda elatise maksmise arvelt. Hageja leiab, et käesolevas asjas on arutusel lapsele elatise maksmine, mitte vara jagamine. Kohus nõustus hagejaga, et kohtule esitatud leping (tl 40) ei sisalda kokkuleppeid kinnisvara hinna alandamiseks lapsele makstava elatise arvelt ning samuti oleks selline kokkulepe vastuolus perekonnaseaduse sätetega. Kostja väitel elab laps kaks päeva nädalas kostja juures; kostja on ostnud lapsele riideid, käinud lapsega kinos, kelgumäel ja mängutoas. Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud (3-21-7-05), et iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud seisukohale (3-2-1-66-08), et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Kohus saab elatise maksmiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab. Kostja ei ole lapse kostja ülalpidamisel oleku asjaolude kohta tõendeid esitanud. Pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on kostja tasunud 12.10.2010 M.M. talveriiete eest 500 krooni ja 11.05.2011 M.M. jalanõude eest 15 eurot. Selle summa võrra mõistab kohus tagasiulatuvalt kostjalt elatist välja vähem. Kohtul puudub alus elatise väljamõistmisel vähendada elatise suurust, arvestades lapse kostja ülalpidamisel viibimist, sest nimetatud asjaolu ei ole tõendatud. Kohtuvaidlustes avaldas kostja, et hageja nõutud suuruses elatise väljamõistmisel osutuks teine laps vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps. Kostja on 03.03.2011 sündinud L.M. isa. Samas avaldas kostja, et ta ei soovi kohtule sellekohaseid tõendeid esitada (tl 91). Seega luges kohus kostja väite, et nõutud suuruses elatise väljamõistmisel osutub teine laps vähemkindlustatuks kui elatist saav laps, paljasõnaliseks ja tõendamata olevaks. Asjaolu, et kostjal tema seletuse kohaselt ei ole piisavat sissetulekut, ei saa lugeda ka varemkehtinud PKS § 61 lg 6 p 3 mõttes mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks elatise suuruse vähendamise alla PKS § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse. Kostja kohustus on tagada endale sissetulek, mis tagaks lapsele elatise maksmise (lapse ülalpidamise) vähemalt seadusega 3 ettenähtud alammääras. Elatise maksmise kohustuse mittetäitmiseks loetakse ka elatise maksmist seadusega ettenähtust vähem. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kostjalt elatise väljamõistmise alla seaduses sätestatud alammäära. Kostja ei ole kummutanud hageja selgitusi, et Koolifondi kindlustusleping on sõlmitud kostja nimel ja Koolifondi raha saab ainult kostja käsutada. Seda kinnitab ka kindlustuslepingu muutmise kokkulepe (tl 41), millest nähtuvalt on kindlustuslepingus kindlustusvõtjaks kostja. Neil asjaoludel kohus leidis, et kostja osaks, arvestades PKS § 99 lg-tes 1, 2 sätestatut, tuleb lugeda hageja ülalpidamisel pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o praegu 139,01 eurot kuus. Kostja on elatist november 2009 – detsember 2010 tasunud 1000 krooni kuus ja alates jaanuarist 2011 igakuiselt 64 eurot. Kuna kostja on tasunud 12.10.2010 500 krooni hageja talveriiete eest ja 11.05.2011 15 eurot jalanõude eest, mõistab kohus kostjalt välja tagasiulatuvalt vähemtasutud elatise alates 04.11.2009 kuni 30.06.2011 [957,50+13x1175-500=15 732,50 krooni, s.o 1005,49 eurot; (139,01-64)x6-15=435,06 eurot; 1005,49+435,06=] 1440,55 eurot. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
14. A.A. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
15. juuli 2011 otsuse muutmist osaliselt, väljamõistetud elatise suuruse osas, vähendades hageja kasuks väljamõistetavat elatist 101,50 euroni kuus. Vastustaja menetluskulud palub apellant jätta tema enda kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) oli hageja vanemate vahel kirjalik kokkulepe, et kostja tasub lapsehoolduskuludeks 64 eurot kuus. Selline kokkulepe sõlmiti seetõttu, et kostja müüs tunduvalt alla turuhinna hageja seaduslikule esindajale korteri ning andis talle sõiduauto, kõike seda hageja heaolu eesmärgil heas usus, et hageja esindajat on võimalik usaldada. Kohus ei ole andnud seisukohta, kas viidatud kokkulepe on kehtiv või mitte. Apellant palub anda ringkonnakohtul tõlgendus kokkuleppe kehtivusele. Riivatud on kostja õiglustunnet, kuna tema teada oli poolte vahel kehtiv kokkulepe, mida ta täitis. Õigusriigis peetakse pühaks lepingut ja selle täitmist; 2) on kostja ainuke sissetulek netotöötasu 270 eurot kuus, mis ei võimalda tasuda hagejale elatist 139,01 eurot kuus. 139,01 eurot moodustab kostja sissetulekust üle 50%. Kostja igakuised eluaseme- jm möödapääsmatud kulud on kuni 150 eurot. Kostja teisele lapsele tehtavad kulud kannab kostja teise lapse ema (kostja elukaaslane). Sellega tekib olukord, kus kostja teine laps osutub varaliselt vähemkindlustatuks. Senised igakuised möödapääsmatud kulud (toidusegud, riided, mähkmed, hügieenitarbed, medikamendid) kostja teisele lapsele on olnud ca 100 eurot. Väiksemale lapsele on kulud alati suuremad. On üldteada fakt, et lähiajal tõusevad eluasemekulud elektri osas ja Võru linnas tõuseb kulu prügimajandamisele. Apellandi hinnangul tõusevad püsikulud seoses elukalliduse tõusuga lähiaastal kuni 20%, mis asetab kostja majanduslikult veelgi raskemasse olukorda. Kostjale kuuluv korter XXX on tema elukoht. Söötis maatükk XXX, millel asub elamiskõlbmatu maja, ei teeni mingit tulu ja ei ole asukoha tõttu likviidne vara. Apellant palub PKS § 102 lg 2 alusel vähendada igakuist elatist 101,50 euroni (aritmeetiline keskmine 64 eurost, mis oli pooltevaheline kokkulepe, ja maakohtu otsuse järgsest 139,01 eurost). Nimetatud summa tasumisega tuleb apellant toime; 3) põhines hageja nõue oletusel, et kokkulepitud igakuise 64 euro tasumine väheneb või katkeb kostjal uue lapse sünniga. Kostja on tänaseni tasunud igakuiselt kokkulepitud summa hageja esindajale. Kostja hoolib hagejast väga ja teeb kõik endast sõltuva hageja heaoluks. Oluline ei ole ainult rahaline heaolu, vaid ka vaimne tasakaal, mida kostja pakub regulaarse koosolemise näol. Senini on hagejale kõik normaalseks eluks vajalik, seda nii materiaalses kui vaimses mõttes, olnud talle alati tagatud ka kostja poolt; 4 4) on ebamõistlik kulutada hageja ülalpidamiseks 306,77 eurot (4800 krooni) ühes kuus aastaringselt. Apellant nõustub tasuma hageja hooajalised suuremad kulud kahasse kui need on põhjendatud ja möödapääsmatud. Arvestades lapse vanust ja võimeid, on ebamõistlik, et ta võtab osa kolmest huviringist. See on selgelt koormav, võttes muuhulgas arvesse, et kohe astub laps kooli, mis suurendab võrreldes lasteaiaga tema koormust veelgi.
16. M.M. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastustaja palub mõista apellandilt tagasiulatuvalt välja elatis, mille apellant on jätnud maksmata 01.07.-20.09.
17. Vastuväidete kohaselt: 1) nõustus kohus hageja seisukohaga, et kohtule esitatud kokkuleppes ei kajastu kinnisvara hinna alandamine lapsele elatise maksmise arvelt ning selline kokkulepe oleks vastuolus perekonnaseaduse sätetega. Antud kohtuasjas on oluline hagejale elatise maksmine. Samuti nähtub kohtuotsusest, et kostja ei soovinud kohtule esitada täiendavaid tõendeid oma teise lapse, L.-R. M, kohta. Eeltoodust tulenevalt on kohus lugenud kostja väite, et teine laps jääb vähemkindlustatuks kui elatist saav laps, paljasõnaliseks ja tõendamata olevaks; 2) on vanema kohustus last üleval pidada ning see tähendab kostja kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii endale kui hagejale. Õiglane ei ole olukord, kus hageja kannatab puudust, kuna kostja ei pea vajalikuks leida tööd, mis võimaldaks tal tasuda hagejale elatist miinimummääras. Kostja omandis on ½ mõtteline osa korteriomandist ja 3 ha suurune kinnistu. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, kas kostja on üritanud kinnistut müüa või anda maad rendile. Lähtudes PKS § 102 lg 2 teisest lausest peab vanem olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Üksnes sissetulek kuupalga alammääras ja teise alaealise lapse olemasolu ei ole põhjuseks, et vabastada töövõimelist vanemat PKS § 101 lg 1 alusel elatise maksmisest pooles Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras; 3) nähtub apellatsioonkaebusele lisatud ajalehe „Võrumaa Teataja“ 02.08.2011 artiklist, et jäätmeveo hind tõuseb üksnes Võru linnas, mitte aga Võru vallas, mida kostja on apellatsioonkaebuses oma elukohana märkinud. Seega nimetatud artikkel ei mõjuta kostja majanduslikku olukorda. Prügiveo hinnatõus toob täiendavaid kulutusi hagejale, seades teda kui Võru linnas elavat kodanikku majanduslikult halvemasse olukorda; 4) ei ole miinimummääras elatis ülemäära suur ning samas arvestab see hageja huvi saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Hagejal kulub raha eluasemele, riietele, jalanõudele, toidule, huviringidele, hügieeni- ja koolitarvetele, kooliga seotud ürituste tasudele. Kui vanem elab lapsega kahekesi, on kulutused suuremad. Lapse arenguks ei piisa üksnes vaimsest tasakaalust. Tarvis on ka rahalisi vahendeid, et tagada hagejale täisväärtuslik elu ja areng. Kostja oli pangaga sõlminud koolifondi lepingu, millele hageja esindaja tegi igakuiseid ülekandeid, et hageja kooliminekuks oleks olemas rahalised vahendid. Kostja ei andnud hagejale nimetatud kontolt raha. Kostja ei ole küsinud hageja esindajalt, kas lapsel on kõik kooliminekuks vajalik olemas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 5 Apellant on vaidlustanud maakohtu otsust temalt väljamõistetud elatise suuruse osas ning ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
19. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
20. juuli 2011 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel neid kõiki oma otsuses korrata.
21. Maakohus on mõistnud apellandilt välja elatise lapsele seaduses sätestatud alammääras ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus ei anna alust väljamõistetud elatist vähendada alla alammäära. Ringkonnakohus märgib, et vanematel ei ole keelatud sõlmida kokkuleppeid lapsele makstava elatise suuruse kohta. Samas on ekslik apellandi seisukoht, et kui selline kokkulepe on sõlmitud, siis puudub teisel poolel õigus nõuda kohtu kaudu elatise väljamõistmist. Hagi esitamist ei välista ka see, kui apellant kohustatud isikuna on kokkulepet täitnud. Antud juhul on hagejaks laps (mitte kokkuleppe pool) ning hagiavalduses on esitatud põhjendused, millised tingisid hagi esitamist. Seejuures on maakohus põhjendatult leidnud, et apellandi ja hageja seadusliku esindaja omavaheline kokkulepe lapsele elatise maksmiseks 1000 krooni kuus ei ole seostatav apellandi poolt hageja seaduslikule esindajale müüdud korteriomandi hinnaga. PKS § 100 lg 3 kohaselt vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Vastavalt PKS §-le 109 kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. Apellant ei ole nimetatud sätetes märgituga arvestanud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et apellandi ja hageja seadusliku esindaja vaheline 01.11.2009 kokkulepe ei ole käsitletav TsMS §-s 459 sätestatud jõustunud otsusena. PKS § 102 lg-s 2 sätestatu kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav lapse. Maakohus on põhjendatult leidnud, et apellant ei ole tõendanud mõjuvat põhjust, mis annaks aluse PKS § 102 lg 2 alusel vähendada temalt väljamõistetud elatist alla seaduses sätestatud alammäära. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest ei saa vastupidist järeldada. Apellant on kaebuses kinnitanud, et tema netotöötasu on 270 eurot kuus ja ta on nõus maksma hagejale elatist 101,50 eurot. Samas on apellant kinnitanud, et tema enda vajalikud kulud on 150 eurot kuus ja teisele lapsele kulutab ta kuus 100 eurot. Seega apellandi enda kinnitustest tulenevalt teeb ta kulutusi endale ja kahele lapsele kuus kokku 351,50 euro ulatuses. Sellest järelduvalt on apellandil muud sissetulekud peale palga OÜ-st Võru Autopood ning apellandi vastupidine väide ei ole usutav. Asja materjalidest nähtuvalt kuulub apellandile 3 ha suurune kinnistu XXX vallas ning ülalpidamiskohustuse täitmiseks on apellandil võimalus kinnistut müüa või koormata. Eelnev tõendab, et apellant on suuteline andma ülalpidamist mõlemale lapsele seaduses sätestatud alammääras ning seetõttu puudub alus väljamõistetud elatise vähendamiseks kuni 101,50 euroni kuus. Apellant peab arvestama, et terve ja töövõimelise isikuna peab ta tegema kõik endast oleneva, et teenida palka ja täita seadusest tulenevat alaealise lapse ülalpidamiskohustust. 6 Kuivõrd apellandilt mõisteti välja elatis seaduses sätestatud alammääras, siis on maakohus õigesti märkinud, et sellisel juhul ei pea hageja tõendama lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste suurust. Apellandi väide, et hageja seaduslik esindaja teeb lapsele ülemääraseid kulutusi, mille kandmisest peab tema osa võtma, on paljasõnaline. Vaidlustatud otsuse kohaselt peab apellant kandma ½ osa lapse ülalpidamiskuludest seaduses sätestatud alammäärast lähtudes.
22. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 7 Üllar Roostoja