Obsah (6)

§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2012. a Tartu Tsiviilasja number 2-11-2789

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vaidlust ei ole selles, et alaealine laps Y.K. elab seadusliku esindaja A.K. juures ja on tema ülalpidamisel ja kostja on tasunud hageja ülalpidamiseks 127,82 eurot. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kostjal on teine laps, mistõttu on põhjendamatu hagis taotletud elatis summas 500 eurot. Kostja igakuised väljaminekud ei võimalda elatist tasuda suuremas summas kui

§ 101lg-s 1 sätestatud kuupalga alammäär.

Kohus tuvastas, et hageja põeb bronhhiaalastmat, millest tingituna vajab regulaarset juhendamist, järelvalvet ning puudest tulenevat lisakulu hooldusvajadusele, mistõttu tema eluvajadused ja kasvamise kulutused on suuremad tavapärastest kuludest. Hageja seaduslik esindaja esitas hagi tõendamiseks kuludokumendid sõidukulusid ja välismaal viibimist tõendavad dokumendid (tl 40-41). Kohus luges põhjendatud ja vajalikuks kuluks hageja ravimi ja sõidukulud tervise parandamiseks kokku summas 133 eurot. Kohus luges ka hagiavalduses loetletud eluasemekulud, kulud sidele, hügieenile, koolile ja huvidele tavapärasteks, kuid vähendas hageja kulusid riietele 1/3 võrra summale 47 eurot kuus ning toidule 1/3 võrra summale 200 eurot kuus, seega luges kohus tuvastatuks, et hageja kulutused on igakuuliselt summas 472 eurot. Kuna hageja igakuisteks kuludest on käesoleval ajal 3 472 eurot, siis kostja poolt tasutav elatis on 236 eurot ning hageja seadusliku esindaja A.K. poolt tasutav elatis 236 eurot. Kohus tuvastas, et hageja kulutused igakuuliselt on keskmiselt kokku 472 eurot. Hageja seadusliku esindaja keskmine töötasu on 341,45 eurot (2048,71 eurot jagatud 6-ga) ja kostja keskmine töötasu on 1184,50 eurot (7107 eurot jagatud 6-ga). Kostja O.K. ülalpidamisel on teine alaealine laps D.K., sündinud 31.07.

1. a. Kohus tuvastas, et kostja sissetulekud on kõrgemad võrreldes hageja seadusliku esindaja sissetulekust, kuid kostja ülalpidamisel on teine alaealine laps, mistõttu luges kohus hageja vanemate materiaalse olukorra võrdseks. Vaatamata asjaolule, et kostja ülalpidamisel on teine alaealine laps, võimaldavad tema sissetulekud enese ja teise alaealise lapse tavalist ülalpidamist kahjustamata tasuda hagejale elatist igakuuliselt 236 euro suuruses summas: kostja töötasu 1184,50 eurot miinus elatis kolmele isikule keskmiselt 236 eurot, kostjale jääb kätte sõidu- ja elamiskuludeks nii Eestis kui välismaal 476 eurot. Kohus leidis, et hagi osalisel rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud jätta poolte endi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. O.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis summas 139.01 eurot. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei esitanud hageja kohtule kulude loetelu. Kohus määras hagejale elatise suuruse omal äranägemisel, mitte hageja nõude alusel. Kohus oleks pidanud hagejalt nõudma nõude tõendamist ja põhjendamist; 2) on kohtu poolt määratud elatise suurus hageja ülalpidamiseks ebamõistlikult suur ning tõendamata. Kohus jättis tähelepanuta, et apellandi peres on teine laps, kes samuti vajab ülalpidamist; 3) on apellandile arusaamatu vastustaja poolt kohtule esitatud kulud Sportlandi kauplusest summas 143.95 eurot. Vastustaja ei ole tõendanud, et jope osteti lapsele; 4) ei ole tõendatud ega põhjendatud hageja ravimikulud. Ravimi kulude määramiseks peab olema arsti tõend kirjeldusega, mis ulatuses vajab hageja ravimist. Apellant esitab kohtule hageja väljavõtte haigusloost nr 1005, millest nähtub, et haigusloos on kirjeldatud hoopis teist haigust, aga mitte seda, mille kohta on antud arstitõend; 5) esitab apellant kohtule oma abikaasa haigusloo kirjelduse, millest nähtub, et ta vajab pidevat ravimist. Apellandi abikaasa ei tööta ja ta kannab üksinda mõlema lapse ülalpidamiskulud ja abikaasa ravikulud; 6) on tsiviilkolleegium (3-2-1-127-09) märkinud, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulle ise toime ilma riigi abita.
3. Y.K. seaduslik esindaja A.K. rahuldamata jätmist. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle 4 Vastuväidete kohaselt: 1) esitas vastustaja Viru Maakohtule kõik asjakohased andmed vastustaja esindaja sissetuleku ja vastustaja vajaduste kohta. Apelland väited, et kulud ei ole tõendatud, on alusetud. Vastustajat aitavad lapse ülalpidamisel tema sugulased, kuna vastustaja perekonna majanduslik olukord on halb; 2) on maakohus võtnud arvesse seda, et apellandi perekonna on teine laps; 3) palub vastustaja jätta arvesse võtmata, et apellandi abikaasa on haige. Vastustaja seaduslik esindaja on seisukohal, et abielu sõlmimine ei ole tõendatud. Seega puuduvad apellandil kohustused E.K. ülalpidamiseks ja dokumendid tema tervise kohta ei ole asjakohased. Apellandil puudub õigus esitada uusi asjaolusid ja tõendeid apellatsiooniastmes jättes märkimata asjaolude ja tõendite maakohtule esitamata jätmise põhjus. Y.K. seaduslik esindaja A.K. esitas 23.02.
4. a kohtule täiendavad tõendid: A.K. töötasutõend seisuga 08.05.
5. a; Y.K. puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsuse nr 62871 koopia; kommunaalteenuste arve seisuga 31.03.2012 ja ostu-müügitšekkide koopiad. Vastustaja esindaja palus kohtul välja nõuda O.K. lt uus töötasutõend viimase 6 kuu kohta, sest on alust arvata, et töötasu on muutunud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsusega välja mõistetud elatise suurust ja loeb põhjendatud elatise suuruseks 195 € kuus.
7. Apellandi väide, et hageja ei esitanud maakohtus tõendeid kulutuste tegemise kohta, on osaliselt õige. Hageja esitas kirjalikult kulutuste suuruse ja sisu loetelu (lk 35-38). Hageja nimetas kuludena: ravimid 50 €, välissõit 1000 € aastas s.o 83,30 € kuus; toit 300 € kuus, riided 70 € kuus, kulud koolile 16 € kuus, sidekulu 10 €, huvialad 10 €. Ringkonnakohtu arvates ei tõenda hageja esitatud võõrkeelsed dokumendid rongi piletite kohta (lk 40), et hagejal on meditsiinilise näidustuse tõttu põhjendatud vajadus reisida 1000 € eest aastas. Hageja ei ole ka tõendanud, mis tingiks tervise tõttu kulutused toidule 300 € eest kuus, samuti ei nähtu, milliste huvialadega hageja tegeleb. Hagi esitamise ajal oli

§ 101

lg 1 kohaselt ühelt vanemalt väljamõistmisele kuuluva elatusraha minimaalne suurus 139.01 € ja on käesoleval ajal 145 €, nimetatud ulatuses ei pea hageja kulutuste kandmist tõendama. Arvestades, et hagejale on määratud keskmine puue kestusega 31.05.2010 – 15.07.2012, siis loeb ringkonnakohus põhjendatuks ravimite kulud 50 € ulatuses. Ringkonnakohus loeb põhjendatuks kulud 156 € ulatuses (ravimid, riided, kool, side) ja toidule 200 € kuus, kokku 356 €. Arvestades hagejaga koos elava vanema sissetulekut ca 350 € (Sillamäe Linnavalitsuse tõend, lisatud apellatsioonkaebusele) ja apellandi sissetulekut 1 554 € ning asjaolu, et apellandi ülalpidamisel on üks laps ja abikaasa hetkel ei tööta, siis tuleb elatis apellandilt välja mõista summas 195 € kuus. Ringkonnakohus kogus kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 3 mõlema vanema varandusliku seisundi ja sissetulekute kohta tõendeid. Kummalgi vanemal puudub registritesse kantud vara. Ringkonnakohus ei arvesta vanemate poolt eluasemena kasutatavat kinnisvara. Apellandi sissetuleku suuruse määramisel lähtub ringkonnakohus Maksu- ja Tolliameti andmetest, mille kohaselt oli 2011 apellandi palgatulu 18 652,52 €, töövõimetuse hüvitis 262,05 € ja töövõimetuse hüvitis 2 169,78 €. 5 Apellandi väited ja esitatud tõendid abikaasa tervisliku seisundi kohta ei ole aluseks elatise suurust vähendada. 8. Ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetluses kantud poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Üllar Roostoja Viivi Tomson 6 Andra Pärsimägi