KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-10-2003

§ 635

lg-s 1 sätestatule kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele VÕS § 637 lg 1 kohaselt tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Tulenevalt VÕS § 637 lg-st 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 28 lg 2 sätestab, et kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Käesolevas tsiviilasjas saab poolte tahteavalduste sisu üle tööettevõtulepingu sõlmimisel otsustada hageja poolt esitatud asjaolude, kostja vastuväidete ning tunnistaja P.T. e ütluste alusel. Hageja on 20.01.2011 toimunud kohtuistungil selgitanud, et temal oli kokkulepe köögi ehitamise osas, mille ehitust pidi finantseerima K. Lindal. Saali ehitust ja muid töid see kokkulepe ei hõlmanud. K. Lindaliga oli kokku lepitud, et ehitame maja valmis ja hakkame koos äri ajama. Hageja pidi köögi rendile võtma, kuid köök jäi valmis ehitamata, kuna K. Lindal ei saanud raha. Ka kostja on kohtuistungil kinnitanud, et hageja pidi võtma rendile köögi, kuid kuna ta lahkus enne, kui ruumid olid välja ehitatud, siis jäi rendileping sõlmimata. Tunnistaja P. T ütlustest nähtub, et 2008 kevadel leppisid tema (P. T), K. Lindal ja A. Narusson kolmekesi kokku, et A. Narusson ehitab valmis Varbuse külastuskeskuse köögi, mille saab hiljem külastuskeskuse raames toitlustusteenuse osutamise eesmärgil rendile. P. T ja K. 3 Lindal pidid arendama muud poolt. Tunnistaja ütluste kohaselt oli muuhulgas juttu ka sellest, et hageja poolt tehtavad tööd arvestatakse hiljem rendi katteks, kuid konkreetset kokkulepet selle kohta, kas rendileandjaks saab K. Lindal või OÜ Varbuse külastuskeskus (kellel juba oli kehtiv rendileping K. Lindaliga), ei olnud. Seega hõlmas kokkulepe vaid köögi valmisehitamist, muude ehitustööde tegemise osas oli kokkulepe pigem konkretiseerimata - tunnistaja sõnul oli kokku lepitud, et A. Narusson aitab ehitada ja kui ruumid on valmis ning saab hakata kliente teenindama, siis täpsustatakse igaühe panused. Seega tunnistaja P. T ütluste alusel saab hageja ja kostja vahel töövõtulepingu sõlmimine kõne alla tulla vaid Varbuse külastuskeskuse köögi valmisehitamise osas (töö), mille eest pidi hageja saama selle köögi kasutamise õiguse rendilepingu alusel toitlustusteenuse osutamiseks (tasu). A. Narussoni tööpanus pidi arvestatama rendi katteks – sellest tulenevalt võis tunnistaja ütluste kohaselt kõne alla tulla ka tasuta kasutus. Vaatamata asjaolule, et K. Lindali XXX kinnistul asuv hoone oli 13.02.2008 antud rendile OÜ-le Varbuse külastuskeskus, oli rendilepingu p 6.2.1 kohaselt renditud hoonetes kapitaalremondi tegemise kohustus pandud rendileandjale, s.o K. Lindalile. Seega võis ka K. Lindal füüsilise isikuna sõlmida töövõtulepinguid rendileantud hoones kapitaalsete ehitus- ja remonditööde tegemiseks. Asjaolu, et 03.03.2008 ehituse töövõtuleping Varbuse mõisa ait-kuivati rekonstrueerimise I etapi teostamiseks AS-ga TEVO on sõlmitud OÜ Varbuse Külastuskeskuse poolt, ei välista, et lepinguid võis sõlmida ka K. Lindal. Kuid samas ei ole käesolevas asjas tõendatud, kes oli A. Narussoniga köögi valmisehitamiseks sõlmitud töövõtulepingu puhul tellijaks. Lisaks sellele, et väidetava töövõtulepingu tellija ei ole kohtule esitatud tõendite alusel määratletav, ei ole selge ka töövõtulepingu sisu. Hagiavalduses esitatud hageja poolt tehtud remont- ja üldehitustööde nimekirjas on köögiga seotud töödest nimetatud köögiukse silluse valamine ja ukse põskede ladumine ning köögi sisekujundus. Neist töödest tuvastas kohus vaatluse käigus köögiks planeeritud ruumidesse viiva ukseava valmistamisega seotud tööd. Köögi sisekujunduse tegemise kohta tõendeid esitatud ei ole, vaatluse käigus hageja küll selgitas, et ta paigaldas ka köögi torustikud vastavalt köögiseadmete paigaldamise plaanile, kuid nimetatud töid ei ole hagis esile toodud. Ka vaatluse käigus ei olnud võimalik projekteerimistööd ja torustike paigaldamist tuvastada. Köök on valmis ehitamata, pelgalt vaatluse põhjal ei ole võimalik määratleda isegi mitte vaadeldava ruumi sihtotstarvet. Kuigi tunnistajate P. T, J. K, T. H ja S. K ütluste alusel saab tõendatuks lugeda, et hageja töötas vähemalt alates 2008 maikuust kuni novembrikuuni XXX kinnistul asuvas ait-kuivatis ja tegi seal ehitus- ja remonditöid, siis asjaolu, et ta tegi just tema poolt nimetatud töid K. Lindaliga sõlmitud tööettevõtulepingu raames, ei ole tõendatud. Hageja ei ole tõendanud

§ 635

lg-le 1, et tal oli kostjaga kokkulepe hagis nimetatud ehitus- ja remonditööde tegemiseks ja nende eest tasu saamiseks. Käsundita asjaajamiseks peetakse teise isiku kasuks millegi tegemist ilma lepingust või seadusest tuleneva aluseta selle isiku soodustamise eesmärgil. VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 on sätestatud eeldused käsundita asjaajaja poolt VÕS § 1023 lg 2 alusel tasu nõudmiseks – soodustatu peab kiitma asjaajamise heaks; asjaajamisele asumine peab vastama soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. VÕS § 1018 lg 2 kohaselt ei ole käsundita asjaajamisega tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. Kohus asus seisukohale, et A. Narussonil, tehes ehitus- ja remonditöid K. Lindali kinnistul asuvas ait-kuivati hoones, puudus tahe tegutseda K. Lindali kasuks, vaid tema eesmärk oli aidata kaasa hoone valmimisele, et tema ise saaks hakata hoone rentniku - OÜ Varbuse Külastuskeskuse tegevuse raames seal toitlustusteenust osutama. Seetõttu – silmas pidades hoone kiirema kasutusevõtmise eesmärki – tegi ta hoones lisaks köögiosa kujundamisele ka teisi ehitus- ja remonditöid. Tunnistaja P.T. e ütluste kohaselt tegi tema mitmeid töid A. 4 Narussoniga koos, mis tõendab kohtu arvates pigem osaühingu kui K. Lindali huvides tegutsemist (kuigi teatud osas võisid need huvid ka kokkulangevad olla). Kohus leidis, et isegi juhul, kui eeldada, et tegemist oli teise isiku asja ajamisega ning K. Lindal on vaikivalt asjaajamise heaks kiitnud, siis esitatud tasu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja tõendatud.

§ 1023

lg-le 3 võib asjaajamise eest soodustatud isikult mõistlikku tasu nõuda vaid oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja. Tasu ei või nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult. Hageja ei ole tõendanud, et ta tegutses K. Lindali kinnistul paiknevas hoones ehitustöid tehes oma majandus- või kutsetegevuse raames. Vaidluse all ei ole olnud asjaolu, et hageja tegutses ettevõtjana toitlustuse valdkonnas, kuid kohtu arvates tuleb VÕS § 1023 lg 2

1. lauset tõlgendada selliselt, et käsundita asjaajamisena käsitletav tegevus peab hõlmama valdkonda, milles toimub käsundita asjaajaja majandustegevus. Lisaks sellele – kui eeldada, et osaliselt toimus A. Narussoni tegevus töövõtulepingu raames (köögi valmisehitamine), siis selles osas oli tasuna kokku lepitud tasaarvestus hilisema köögiruumide rendiga. Hageja poolt nõutud 144 000 krooni ei saa pidada mõistlikuks tasuks, arvestades, et tunnistajate P. T, J. K, S. K ja T. H ütluste kohaselt töötasid ka teised isikuid A. Narussoni nõudes nimetatud tööde teostamisel. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. A. Narusson esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
3. veebruari 2011 otsus tühistamist ning asja vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmist; alternatiivselt Tartu Maakohtu
4. veebruari 2011 otsuse tühistamist ning asjas uue otsuse tegemist, millega mõista K. Lindalilt A. Narussoni kasuks välja 9203.28 eurot (144 000 krooni) ja hagi esitamise ajaks kogunenud viiviseid 950.88 eurot (14 878.08 krooni) ning viivis VÕS § 113 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. A. Narussoni menetluskulud panna K. Lindali kanda ning K. Lindali menetluskulud jätta tema enda kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus jätnud tsiviilasja sisuliselt lahendamata. Maakohus on tuvastanud, et apellant töötas vastustaja kinnistul 7 kuu vältel ning tegi apellandi poolt viidatud töid, kuid samas oma maakohus jõudnud arusaamatule järeldusele, et vastustaja ei peal apellandile midagi tasuma. Selline maakohtu järeldus on vastuolus nii kehtiva õiguse kui ka asjas kogutud tõenditega; 2) on Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-142-06 asunud seisukohale, et kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline. Maakohtu otsus on vastuoluline, kuna maakohus on küll tuvastanud, et apellant töötas vastustaja kinnistul, kuid sellele vaatamata puudub apellandil vastustaja vastu mistahes nõue. Maakohus ei ole tuvastanud, et vastavalt apellandi ja vastustaja vahelisele kokkuleppele oleks apellant olnud nõus vastustaja kinnistul 7 kuud töötama ilma mingisuguse tasuta. Maakohus ei ole tuvastanud, et apellant oleks tehtud töö eest tasu saanud. Maakohus ei ole tuvastanud, et vastustaja ei oleks apellandi poolt tehtud töid vastu võtnud või neile mistahes pretensioone esitanud. Samuti ei ole maakohus tuvastanud, et apellandil võiks vaidlusaluse õigussuhte raames olla nõue mõne kolmanda isiku vastu. Eeltoodust tulenevalt ilmneb, et maakohus on tuvastanud apellandi nõude aluseks olevad asjaolud (töö tegemise vastustaja kinnistul, tööde nõuetekohasuse ja vastuvõtmise, tööde eest tasu saamata jäämise), kuid sellele vaatamata on maakohus asunud vastuolulisele ja põhjendamatule seisukohale, et apellandil puudub mistahes nõue vastustaja vastu. Õiguslikult ei saa olla võimalik olukord, kus kohus tuvastab nõude aluseks olevad asjaolud, kuid jätab siiski nõude rahuldamata; 3) on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-41-07 asunud seisukohale, et kohus peab võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta ning seletama, miks üks või 5 teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Tunnistaja P.T. 20.09.2010 kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli apellandil kokkulepe vastustajaga ehitustööde tegemiseks. P.T. ütluste kohaselt oli kokkuleppe sisuks see, et apellant aitab ehitada, kuid konkreetseid töid kokku ei lepitud. Järgnevalt andis P.T. ütluseid selle kohta, milliseid konkreetseid töid apellant vastustaja kinnistul tegi. Samuti tuleneb P.T. ütlustest üheselt, et apellant ei teinud töid vastustaja kinnistul tasuta, vaid kokkuleppe tööde eest tasumiseks pidid pooled sõlmima hiljem. P.T. kinnitas istungil, et mingit tasu apellandile vastustaja lõppkokkuvõttes ei maksnud, ega andnud ka ruume üürile. Eeltoodut on kinnitanud ka apellant isiklikult 20.01.2011 toimunud istungil. Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu otsusest selgusetuks, millele tuginedes ja millistel põhjustel on kohus jõudnud järeldusele, et apellant ei ole tõendanud kokkuleppe olemasolu tema ja vastustaja vahel vastustajale kuuluval kinnistul ehitustööde tegemiseks apellandi poolt. Samuti ei selgu kohtuotsusest asjaolud ja põhjendused, millele tuginedes on maakohus järeldanud, et vastustaja ja apellandi vahel puudus kokkulepe ka ehitustööde eest tasu saamiseks. Eelviidatud kohtu järeldused on meelevaldsed ega põhine asjas kogutud tõenditel, kuna juba ainuüksi tunnistaja P.T. ütluste pinnalt ei ole võimalik selliseid järeldusi teha. Lähtudes eeltoodust, on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet; 4) leidis maakohus, et apellant ei ole tõendanud, et tal oli vastustajaga kokkulepe hagis nimetatud ehitus- ja remonttööde tegemiseks ja nende eest tasu saamiseks. Maakohtu järeldus on üllatuslik, sest maakohus ei seadnud kogu menetluse vältel (sealhulgas tunnistajate ülekuulamisel ja asjas korraldatud vaatlusel) kordagi küsimuse alla apellandi poolt hagis viidatud tööde teostamist ja nende tööde teostamise osas vastustaja kui kinnistu omanikuga kokkuleppe sõlmimist. Maakohus ei viidanud kogu menetluse vältel kordagi, et tal on kahtlusi apellandi väite osas seoses töövõtulepingu sõlmimisega vastustaja ja apellandi vahel. Samuti ei seadnud maakohus kordagi kahtluse alla hageja poolt hagiavalduses esitatud ning kogu menetluse vältel kinnitatud tööde loetelu või asjaolu, et apellant pidi tehtud tööde eest vastustajalt tasu saama. Viidatud asjaolude osas ei ole maakohus väljendanud, et apellant oleks pidanud esitama täiendavaid tõendeid või põhistusi. Samuti ei esitanud kohus viidatud asjaolude osas ülekuulatud tunnistajatele küsimusi. Eeltoodut arvestades, on maakohtu otsus, kus maakohus on asunud seisukohale, et apellant ei ole tõendanud, et tal oli vastustajaga kokkulepe hagis nimetatud ehitus- ja remonttööde tegemiseks ja nende eest tasu saamiseks, üllatuslik; 5) on TsMS § 631 lg 2 kohaselt õigusnormi rikutud muuhulgas siis, kui õigusnorm on jäetud osaliselt või täielikult kohaldamata. Tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Eelviidatud TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 ning Riigikohtu praktika pinnalt tuleb asuda seisukohale, et juhul, kui maakohus ei nõustunud apellandi nõude õigusliku kvalifikatsiooniga, oli maakohus kohustatud ise seadust kohaldama ning tuvastama, kas apellandil ei saa hagi aluseks olevatel asjaoludel olla vastustaja vastu nõuet mõnel teisel õiguslikul alusel. Kohus oleks pidanud analüüsima seda, kas apellandil saab olla vastustaja vastu nõue lepinguvälisel alusel – sealhulgas alusetust rikastumisest tulenevalt. Alusetust rikastumisest tulenev nõue saab apellandil vastustaja vastu olla VÕS § 1028 ja § 1032 lg 2 alusel. Olukorras, kus ei ole vaidlust selles, et apellant on vastustaja kinnistul tööd teinud, kuid kohus on ebaõigesti leidnud, et apellandil ei ole nõuet ei lepingu ega käsundita asjaajamise õiguse alusel, oleks kohus pidanud analüüsima ka alusetu rikastumise õiguse kohaldamise võimalusi; 6) peab tulenevalt VÕS § 1018 lg-st 2 õigustatud käsundita asjaajamiseks asjaajaja olema tegutsenud võõrast asja ajades teiste isiku soodustamise tahtlusega. Tahe soodustada teist isikut sisaldab teadmist sellest, et tegemist on võõra asjaga ning teene osutamise soovi. See eeldus esineb muuhulgas ka siis, kui asjaajaja ajab osaliselt ka oma asja. Käesolevas asjas ei saa vaidlust olla selles, et apellant oli teadlik, et kinnistu, kus ta 7 kuud töötas, kuulus vastustajale. Apellant, asudes kinnistul ehitama uskus, et tema ja vastustaja vahel on lepinguline suhe. Samuti ei saa vaidlust olla selles, et apellant tegutses sooviga soodustada vastustajat, kuna tema töö 6 tulemusena, mida vastustaja tegi enda meelest pooltevahelise lepingu täitmiseks, kasvas vastustaja kinnistu väärtus. Apellandi soov lepingut täita tähendas ka soovi vastustajat soodustada. Asjaolu, et apellant võis võimaliku hilisema kokkuleppe alusel saada õiguse vastustaja kinnistul (täpsemalt köögis) ka ise teenust osutada, ei kaota ära apellandi tahet tegutseda vastustaja kui kinnistu omaniku kasuks. Lisaks eeltoodule puudub asjas vaidlus, et apellant tegi vastustaja kinnistul (täpsemalt kogu ait-kuivatis) hulgaliselt töid ka väljaspool kööki kui apellandi väidetava tulevase tegutsemiskoha ehitamist. Lähtudes eeltoodust, on maakohus kohaldanud ebaõigesti VÕS § 1018 lg-t 2; 7) ei ole maakohtu järeldus, mille kohaselt peaks apellant VÕS § 1023 lg 2 järgi käsundita asjaajamisel olema tegutsenud vaid oma majandustegevuse raames, õige ning ei tulene seadusest. Apellant võib VÕS 1023 lg 2 mõttes tegutseda ka oma kutsetegevuse raames (nagu see oli antud juhul) ning sellest tulenevalt on apellandil alternatiivselt vastustaja vastu tasunõue ka VÕS 1023 lg 2 järgi. Maakohus ega ka vastustaja ei ole vaidlustatud fakti, et apellant on hariduselt tisler ja kogemustega ehitaja. Samuti ei viidanud maakohus menetluse kestel kordagi, et apellandi vastavad väited vajaksid täiendavat tõendamist või oleksid asjakohatud. Lähtudes eeltoodust, on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 1023 lg-t
5. Ka ei ole maakohus kontrollinud VÕS § 1023 lg 1 kohaldatavust. Kui maakohus järeldas, et apellant ei ole tegutsenud majandus- või kutsetegevuses, oleks pidanud ta analüüsima, kas apellandil ei ole õigust nõuda tööjõukulude hüvitamist VÕS § 1023 lg 1 alusel. Apellant leiab, et see õigus tal on (eeldusel, et VÕS § 1023 lg 2 ei kuulu kohaldamisele, kuigi VÕS § 1023 lg 2 mittekohaldatavusega apellant ei nõustu).
6. K. Lindal apellatsioonkaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab K. Lindalilt A. Narussoni kasuks välja 7669,40 eurot võlgnevuse katteks, 792,40 eurot viivise katteks seisuga kuni 13.01.2010 ning viivise alates 13.01.2010 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni.
8. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et ei ole tõendatud hageja poolt kostjaga sõlmitud töövõtulepingu alusel ehitus- ja remonditööde tegemine kostjale kuuluval XXX kinnistu ait-kuivatis.

§ 635

lg-le 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmis hageja kostjaga suulise töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus ta tegema ehitus- ja remonttöid kostjale kuuluvas XXX talu ait-kuivatis. Kokkulepitud tööd on hageja poolt tehtud ja kostjale üle antud, kuid kostja ei ole tööde eest tasunud. Kuna pärast ehitustööde lõppemist pidi ta saama rendile hoones asuvad köögiruumid, siis tasu suuruse osas lepingu sõlmimisel kokku ei lepitud. Tunnistaja P.T. ütlustest (t.l 108 pöördel-109) nähtub, et hageja leppis kostjaga kokku ehitustööde tegemises XXX talu ait-kuivatis. Hageja pidi valmis ehitama köögi ning kogu ehituse valmimisel pidi ta saama köögi rendile. Muude tööde osas konkreetset kokkulepet ei olnud, kuid hageja tegi kostja juures ehitus- ja remonditöid kokku 7 kuud 5 päeva nädalas ning mitte ainult ait-kuivati köögis (näiteks magamiskohad, veevärk, osaliselt parandas AS Tevo poolt tehtud töid). Hageja ja AS Tevo poolt tehtud tööd ei olnud kattuvad, s.t hageja poolt teostatud tööd ei olnud need, mida tegi AS Tevo. Juhul, kui hageja oleks saanud hoones asuva 7 köögi rendile, oleks saanud tasu tasaarvestada rendiga. Tema kui külastuskeskusel juhatuse liige ei sõlminud hagejaga töövõtulepingut. Lisaks on tunnistaja kinnitanud, et tema ei pidanud tehtud tööde kohta päevikut, kuna tema eesmärk oli osanikuna panustada ait-kuivati ehitusse, kuid erinevalt temast pidas hageja arvestust tehtud tööde kohta. Tunnistajad T. H ja S. K on kinnitanud (t.l 109 pöördel-110), et nad töötasid koos A. Narussoniga

1. a suvel Varbusel K. Lindali juures ning töötasu maksis neile K. Lindal. Tunnistaja J. K ütlused (t.l 109 pöördel) tõendavad, et ta käis Varbuse objektil
2. a suvel juuni algusest kuni septembri alguseni 5-6 korda. A. Narusson tegi põhiliselt restaureerimistöid: seinte korrastamine, treppide ehitus rõdule kummalegi poole maja, kuivati osa lammutustööd, uste avade tegemine, kuivati osale katuse tegemine. Vaatlus protokoll ja fotod (t.l 114-119) tõendavad hageja poolt hagiavalduses tehtud töid. Aitkuivati vaatlusel osales kostja oma esindajaga, kes ei ole esitanud vastuväiteid hageja kinnitusele tema poolt teostatud tööde kohta. Eelmärgitud tõendid kinnitavad hageja väidet, et pooled olid saavutanud enne hageja poolt tööde alustamist kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes, s.o ehitus- ja remonditööde tegemises kuni ait-kuivati lõpliku valmimiseni ning tööde tegemises tasu eest (tasaarvestuse võimalusega köögi rendilevõtmise korral) ning hageja tegi kostjale ehitus- ja remonditöid 7 kuu jooksul töövõtulepingu alusel. Maakohtu seisukoht, et pooltevaheline kokkulepe hõlmas vaid köögi valmisehitamist, on ekslik ning vastuolus eelnimetatud tõenditega. Õige ei ole ka see maakohtu seisukoht, et esitatud tõendite alusel ei ole määratletav väidetava töövõtulepingu tellija. 13.02.2008 rendilepinguga andis K. Lindal XXX kinnistul asuva aitkuivati rendile OÜ-le Varbuse Külastuskeskus, kuid rendilepingu p 6.1.2 (t.l 26) kohaselt oli rendileandja kohustuseks kapitaalremondi tegemine rendile antud hoonetes ja rajatistes. Nimetatud rendilepingu punktist tulenevalt on rendileandja (kostja) kohustuseks kapitaalremondi tegemine ning kostja ei ole tõendanud, et hagejaga sõlmitud töövõtulepingu pooleks (tellijaks) oli OÜ Varbuse Külastuskeskus. Maakohtu seisukohast, et hageja oli teadlik ait-kuivati rendileandmisest OÜ-le Varbuse Külastuskeskus, ei saa järeldada seda, et hageja sõlmis töövõtulepingu mitte kostja, vaid osaühinguga. Samuti on kinnitanud tunnistajad T. H ja S. K, kes töötasid
3. a suvel koos hagejaga ait-kuivati ehitusel, et nendele maksis tasu K. Lindal. Tunnistaja P.T. väitest, et nad (koos hagejaga) tegutsesid osaühingu raames, ei saa järeldada, et hagejal oli sõlmitud töövõtulepingu osaühinguga. Oluline on see, et P.T. osanikuna oli huvitatud külastuskeskusesse panustamisest, kuid hageja kui töövõtja eesmärgiks oli saada tasu töö eest, mida hiljem tasaarvestada renditasuga.

§ 637

lg-le 1 kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja on kinnitanud, et kokkuleppe sõlmimisel tasu suuruses kokku ei lepitud ning ta nõuab kostjalt tavalist tasu lähtudes 120-kroonisest tunnihinnast. Seejuures on hageja kinnitanud, et ta tegi kostja juures töövõtulepingu alusel ehitustöid 7 kuu jooksul kokku vähemalt 1200 tundi. Hageja väidet tööde tegemise ajavahemiku kohta (7 kuud 5 päeva nädalas) kinnitavad tunnistaja P.T. e ütlused. Kostja ei ole hageja väidet töötamise ajavahemiku ning töötundide kohta omapoolsete tõenditega ümber lükanud. Seega lähtub ringkonnakohus hageja esitatud seisukohast, et ta töötas kostja juures töövõtulepingu alusel 7 kuu jooksul vähemalt 1200 tundi. Hageja on lähtunud tavalise tasu 120 kr/h kindlaksmääramisel OÜ Konvento Kivitööd hinnapakkumisest (t.l 13) ja OÜ Investo Ehitus hinnapakkumisest (t.l 14). OÜ Investo Ehitus hinnapakkumisest nähtub, et tunnitasu 120 kr/h sisaldab ka transpordikulu, projektijuhtimist ning mehhanismide kulu. Nõudekirjas kostjale (t.l 10 pöördel) on hageja leidnud, et tavalise tasu suuruseks, mida ta kostjalt nõuab, on 100 kr/h. Kostja on leidnud (t.l 131), et tavalise tasu suurus 120 kr/h on ebamõistlik. Ringkonnakohus leiab, et kuna OÜ Investo Ehitus hinnapakkumine sisaldab endas ka kulusid, mida hageja ei teinud, ning hageja on esialgselt lähtunud tasu suurusest 100 kr/h, siis tuleb lugeda tavaliseks tasuks VÕS § 636 lg 1 tähenduses 100 kr/h. Ringkonnakohus märgib 8 siinjuures, et kostja ei ole esitanud tõendeid tavalise tasu suuruse kohta ning lähtudes tunnitasust 100 kr/h on hageja keskmine kuutöötasu 17 600 krooni. Lähtudes tunnitasust 100 kr/h tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 120 000 krooni (7669,40 eurot). Hageja esitatud viivise arvestusele (t.l 4) ei ole kostja vastuväiteid esitanud ning seetõttu võtab ringkonnakohus hageja esitatud viivise arvestuse aluseks. Seoses kostjalt väljamõistetava põhinõudega 120 000 krooni, moodustab viivise suurus hagi esitamise aja seisuga (kuni 13.01.2010) 12 398.40 krooni (792,40 eurot). Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid ja vastuväiteid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest eri tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud tema poolt töövõtulepingu alusel kokkulepitud tööde tegemise ja seda vähemalt 1200 tunni ulatuses ning kostja vastupidine seisukoht on tõendamata. Tunnistaja P.T. on kinnitanud, et hageja poolt tehtud tööd ei ole hõlmatud AS Tevo poolt tehtud töödega. Kuna tunnistaja kirjutas külastuskeskuse esindajana alla AS Tevo poolt tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidele (t.l 40-43), siis oli tal ülevaade nii AS Tevo kui hageja poolt tehtud töödest ning seetõttu puudub alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Hageja poolt hagiavalduses märgitud tööde tegemist tõendab vaatluse protokoll koos fotodega (t.l 114119), milles hageja on näidanud tema poolt XXX talu ait-kuivatis tehtud töid ning millele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. OÜ ARC Projekt tööjõukulu arvestus (t.l 122) tõendab, et hagejal kulus tema poolt hagiavalduses nimetatud tööde tegemiseks 1234,8 tundi. Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil, et hagiavalduses nimetatud köögi ja saali sisekujunduse all pidas ta silmas köögiruumis kanalisatsiooni ja veetorustiku paigaldamist, arvestades köögi seadmete paigaldamise plaani ning tööd tegi ta üksinda. Kostja on kinnitanud maakohtu istungil (t.l 134), et hageja esitatud tõend ei kajasta veel kõiki töid (näiteks katusetöid). Eeltoodust järeldub, et kostja vastuväited, milles ta seadis kahtluse alla hageja poolt tehtud tööd, on tõendamata ning sellest tulenevalt on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud enda poolt tehtud tööde tegemist. 8. Vastavalt TsMS § 442 lg 8 viimasele lausele alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Ringkonnakohus rahuldas hageja nõude töövõtulepingu sätete alusel ja sellest tulevalt ei anna ringkonnakohus hinnangut, kas hageja nõue kuuluks rahuldamisele ka käsundita asjaajamise või aluseta rikastumise sätete alusel. 9. Hageja nõue rahuldati 83.3% ulatuses (144 000 kroonisest nõudest rahuldati 120 000 krooni ulatuses) ning seetõttu jäävad menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 83.3% ulatuses kostja kanda ja 16.7% ulatuses hageja kanda. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 9 Üllar Roostoja