Nimetatud klausli lisamine kohtulahendi resolutsiooni ei ole ka võimalik, sest sel juhul oleks kohtulahend vastuolus seadusega. Tsiviilasja nr 2-09-54782 kohtuotsuses on kohus selgitanud, et hagejale makstud elatist võib kostja arvestada maha oma maksustatavast tulust. Seadusest tuleneva õiguse rakendamine on kostja õigus, millega hagejal oleks tulnud arvestada. Pooltevahelise tava ja praktikaga ei saa siin arvestada, kuna tegemist on seadusega etteantud kohustuste ja õigustega. Hageja poolt tunnistajana kirja pandud K. S kostja ei tunne; 2) on ebaõige hageja väide apellatsioonkaebuses, et ta oli nõus väiksema elatisega kui seaduses sätestatud miinimumelatis. PKS § 61 lg 4 sätestas tollel ajal elatise suuruseks mitte vähem kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära lapse kohta. Miinimumpalk 2003. a oli 2160 krooni ning seega miinimumelatise suurus 540 krooni kuus; 3) on kohus õigesti mõistnud hagejalt välja kostja menetluskulud. Hagiavaldusele vastamiseks oli kostjal suuline leping juristi K. V ning kostja tasus teenuse eest arve alusel vastavalt 4 kokkuleppele 1500 krooni. Kostja tegi ülekande elukaaslase U. K arveldusarvelt, kuna kostja arveldusarvel puudus vastav summa. Arvel on toodud tsiviilasja nr 2-10-46890. Arvel ei ole näidatud käibemaksu, kuna K. V ei ole käibemaksukohustuslane. K. V vastab
218 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuetele, tegemist oli tegemist kostja lepingulise esindajaga ning kostja kantud kulu on menetlusosalise esindaja kulu
03.02.2011 kohtule esitatud taotluses menetluskulude väljamõistmiseks on kostja kinnitanud, et taotluses toodud kulud on kantud tsiviilasja nr 2-10-46890 menetluse raames. Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik (
Kohus võib anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kohus ei ole nõudnud kostjalt täpsustavaid dokumente. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
p 1 kohaselt on kohtuvälise kuluna käsitletavad menetlusosalise esindajate ja nõustajate kulud. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud maakohtule arve summas 1500 krooni (t.l 43), millest nähtuvalt on K. V tutvunud toimikuga, andnud konsultatsiooni ja koostanud seisukoha. Kostja käsitleb K. V poolt osutatud teenust õigusabikuluna ja taotleb 1500 krooni väljamõistmist hagejalt. Menetluskuludeks
-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse või hagiavaldusele vastuse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Seisukoha tsiviilasjas nr 2-10-46890 (ehk vastuse hagiavaldusele) on koostanud kostja (t.l 23-26). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et K. V, kellele tasutud raha väljamõistmist hagejalt kostja taotleb, oleks osalenud kohtumenetluses kostja seadusliku või lepingulise esindajana. Seega ei ole kostja tõendanud, et arvel (t.l 43) kajastatud õigusabiteenus hõlmas ka praeguse asja hagimenetlust ning seetõttu ei ole kostja väidetavad õigusabikulud käsitletavad ka kostjale menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena
8. Maakohtu otsus, millega jäeti rahuldamata M. K hagi V. K vastu 608,49 euro väljamõistmiseks, on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning
Hageja väidab, et Tartu Maakohtu 10.01.2003 kinnitatud kompromissi järgi ei pidanud ta maksma lapse ülalpidamiseks saadud elatiselt tulumaksu ning et kostja on seda kokkulepet rikkunud, deklareerides makstud elatist tagantjärele MTA-le. Seega nõudis hageja kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Riigikohus on samas tsiviilasjas 12.10.2011 tehtud määruses leidnud, et TuMS § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 (enne 01.01.2011 kehtinud redaktsioon) nägi ette, et kohtulahendi või notariaalselt kinnitatud või tõestatud kokkuleppe alusel makstud elatiselt tuli maksta tulumaksu. See kohustus kehtis sõltumata sellest, kas elatise maksja kasutas enne 01.01.2011 kehtinud TuMS 5 §-s 24 sätestatud õigust arvata maksustamisperioodi tulust maha maksustamisperioodil makstud elatis. Seega ei olenenud hageja tulumaksu maksmise kohustus sellest, kas kostja elatise maksmise deklareeris. Kuivõrd kostja ei ole kokkulepet rikkunud, siis on õige maakohtu seisukoht, et kostja ei ole hagejale kahju tekitanud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. 9. Vastavalt
lg-le 11 kõrgema astme kohus võib asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti.
lg 1 kohaselt oli antud asjas tsiviilasja hind 9520,80 krooni (mitte 7856,80 krooni, nagu määras maakohus). Hageja on tasunud maakohtus riigilõivu 1600 krooni, s.o vähem, kui Riigilõivuseaduse Lisas 1 on ette nähtud. Riigilõivuseaduse Lisa 1 kohaselt peab hagilt hinnaga kuni 10 000 krooni maksma riigilõivu 2000 krooni.
lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
lg 1 alusel tuleb hagejalt välja mõista vähem tasutud riigilõivu katteks 400 krooni (25,56 eurot).
lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Hageja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 102,26 eurot. Arvestades
Seega on hageja tasunud apellatsioonkaebuselt vähem riigilõivu (127,82-102,26) 25,56 eurot.
lg 1 alusel tuleb hagejalt välja mõista täiendavalt riigilõivu kokku (25,56+25,56) 51,12 eurot riigituludesse. 10. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud maakohtus
Kuna hageja apellatsioonkaebus jäi sisuliselt rahuldamata (v.a menetluskulude 95,87 euro hagejalt kostja kasuks väljamõistmise osas), jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes
Viivi Tomson Andra Pärsimägi 6 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.