← Eesti

2-15-13082/6

Obsah (10)§ 187§ 367§ 386§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-15-13082 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtuotsuse tegemise aeg ja 12.11.2015, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-15-13082 Ts

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

  1. XXX(hageja) esitas 03.09.2015 hagiavalduse XXX(kostja) vastu elatise nõudes. 2 2-15-13082 Hagiavaldusest nähtuvalt ei ela kostja koos hagejaga ega osale tema kasvatamises. Hageja taotleb kohtul määrata igakuise elatise suuruseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud ja igakuise elatise maksmise kuul kehtivat kuupalga alammäära. Lisaks sellele taotleb hageja kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist. Hageja palub märkida kohtulahendis, et kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmisega viivitamisel kuni kohustuse täitmiseni tuleb kostjal hagejale tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. KOSTJA VASTUS
  2. Kostja avaldas 01.10.2015 vastuses, et tunnistab hagi osaliselt. Vastuse kohaselt soovib kostja täita oma kohustusi hageja ülalpidamise ja tema kasvatamise osas, kuid ei ole seda saanud teha, sest lapse ema vahetas ära oma pangakonto numbri. Kostja lisab, et on palunud hageja emal teavitada kostjat oma uue konto numbrist, millele hageja ema ei reageerinud ja vastas, et ei vaja abi lapse ülalpidamisel ning ei soovi, et hageja kostjaga kohtuks. Kostja leiab, et asja on võimalik lahendada kompromissiga, sest tegelikult puudub vaidlus väljamõistetava elatise suuruse osas. Kostja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  3. Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.

  1. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa, kes elab hagejast lahus. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hageja palub määrata igakuise elatise suuruseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud ja igakuise elatise maksmise kuul kehtivat kuupalga alammäära. Lisaks sellele taotleb hageja kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest. Kostja on oma vastuses hagile avaldanud, et tegelikult puudub vaidlus väljamõistetava elatise suuruse osas ning kostja soovib oma kohustusi lapse ülalpidamise ning tema kasvatamise osas täita.
  2. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (PKS § 100 lg 1). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta 3 2-15-13082 ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2015 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja
  3. a moodustab see summa 195 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõue elatise saamiseks on esitatud seaduses sätestatud elatise miinimummääras, ei pea hageja oma vajaduste rahuldamise kulusid tõendama. Kostja ei vaidle väljamõistetava elatise suurusele vastu. Lähtudes eeltoodust tuleb XXX välja mõista igakuine elatis miinimumsummas 195 eurot (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja kasuks tema ülalpidamiseks alates kohtule hagiavalduse esitamisest 03.09.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  4. Hageja palub kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt 1 aasta s.o alates 03.09.
  5. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust hageja suhtes täitnud. Kostja ei ole sisulisi vastuväited tagasiulatuva elatise kohta kohtule esitanud. Hagiavaldusest ja kostja vastusest nähtuvalt on kostja hagejale maksnud ühekordse toetusena
  6. aastal 30 000 krooni ning
  7. aastal 10 000 krooni. Kohus on seisukohal, et üle 10 aasta tagasi hageja ülalpidamiseks ühekordselt makstud summad ei välista kostjalt elatise, sh tagasiulatuva elatise, väljamõistmist. Kumbki pool ei ole oma seisukohtades avaldanud, et nimetatud summasid tuleb käesoleva nõude lahendamisel sh tagasiulatuva elatise väljamõistmisel arvestada. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär oli 2014.aastal 355 eurot, seega oli igakuine miinimumelatise summa 177,5 eurot. Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt alates 03.09.2014 kuni kohtule hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani 02.09.2015 summas 2 265,25 eurot (arvutuskäik: ajavahemik 03.09.2014.a. kuni 30.09.2014.a. 177,5/30x27=159,75 eurot; ajavahemik 01.10.2015.a. kuni 31.12.2014.a. 177,5x3=532,5 eurot; ajavahemik 01.01.2015 kuni 31.08.2015.a. 195x8=1560 eurot; ajavahemik 01.09.2015.a. kuni 02.09.2015.a. 195/30x2=13 eurot) hageja kasuks. 8.

§ 367

järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtulahendis märkida, et kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmisega viivitamisel kuni kohustuse täitmiseni tuleb kostjal hagejale tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4 2-15-13082 VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus on seisukohal, et lisaks lepingulistele ja lepinguvälistele kohustustele saab võlaõigusseadust kohaldada ka muudele seaduse alusel tekkinud rahalistele kohustustele, seega ka ülalpidamiskohustusest tuleneva rahalise kohustuse osas ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista rahalise kohustuse täitmisega ehk elatise maksmisega viivitamise korral viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui sissenõutavaks muutunud elatise summa. 9.

§ 386

lg 5 kohaselt võib kohus käesoleva seadustiku § 378 lõikes 3 nimetatud asjaoludel tehtud hagi tagamise määrust muuta või selle tühistada ka omal algatusel. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus kohtuotsuse jõustumisest Harju Maakohtu 04.09.2014 määruse, millega kohustati kostjat menetluse kestel tasuma hagejale igakuist elatist. Kohus leiab, et kuivõrd hageja seaduslik esindaja on hagi tagamise määruse alusel pöördunud Sotsiaalkindlustusameti poole elatisabi saamiseks, on talle välja makstud summade ulatuses elatise nõue kostja vastu üle läinud riigile ning selles ulatuses ei ole hagejal õigust nõuda elatist käesoleva kohtuotsuse sundtäitmisel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 10. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule 20.10.2015 esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ning menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 842 eurot (koos käibemaksuga), sh hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot ning õigusabikulud summas 792 eurot (koos käibemaksuga). Kostja ei ole hageja menetluskulude kohta seisukohta esitanud.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub välja mõista menetluskuluna 03.09.2015 hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv kokku summas 50 eurot. Hageja riigilõivu tasumine on nähtav tsiviilasja toimikust (tl 26). Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust alljärgnevalt: - nõupidamine kliendiga 1 h; 5 2-15-13082 - hagi koostamine ja esitamine kohtule 3 h; tutvumine 04.09.2015 kohtumäärusega 0,2 h; tutvumine 04.09.2015 kohtumäärusega 0,1 h; hageja 10.09.2015 seisukoha esitamine 1,5 h; 28.09.2015 kostja vastusega tutvumine ja kliendilt selgituse küsimine 0,4 h; 19.10.2015 kohtu kirjaga tutvumine 0,1 h; 20.10.2015 seisukoha esitamine 0,3 h. Hageja on hagiavalduses toonud välja, et hagejale osutatava õigusabi tunnihind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja lisab, et ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb õigusabikulu hüvitada koos käibemaksuga. Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 100 eurot (ilma käibemaksuta) on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades advokaadi tasuna mõistlik. Kohus, analüüsides ja hinnates hageja esindaja menetluskulude nimekirjas kajastuvaid menetlustoiminguid ning neile kulunud aega on seisukohal, et hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. Kohus vähendab hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvaid hageja lepingulise esindaja menetlustoimingutele „nõupidamine kliendiga“, „hagi koostamine ja esitamine kohtule“ ning „hageja 10.09.2015 seisukoha esitamine“ kulunud aega. Kohus, hinnates hageja poolt 03.09.2015 esitatud hagiavalduse koos lisadega (tl 1-26) sisu ja mahtu, samuti arvestades kliendiga nõupidamisele kuluvat aega, leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb lugeda hageja lepingulise esindaja ajakulu kliendiga nõupidamiseks, hagi koostamiseks ja esitamiseks kohtule kokku ajamahus 3 h. Kohus selgitab, et elatise nõude puhul ei ole tegemist õiguslikult nii keeruka vaidlusega, milles hagiavalduse koostamisele kuluvat aega saab õigusteadmistega lepingulise esindaja puhul põhjendatuks ja vajalikuks lugeda suuremas mahus kui 2,5 h. Kohus lisab, et põhjendatuks ja vajalikuks ning vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaks ei saa lugeda ajakulu suuremas mahus kui 0,5 h kliendiga nõupidamiseks. Kohus on seisukohal, et arvestades hageja 10.09.2015 menetlusdokumendi (tl 37-38) sisu ja mahtu, tuleb nimetatud menetlusdokumendi koostamisele põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks lugeda 0,75 h. Ülejäänud hageja lepingulise esindaja toimingud ning neile kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja toiminguid ajalises mahus kokku 4,85 h, mis esindajatasu tunnihinda 100 eurot (ilma käibemaksuta) arvestades teeb kokku 485 eurot. Hageja on kohtule esitanud

§ 174

lg 10 kohase kinnituse selle kohta, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ta ei saa kantud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Sellest tulenevalt tuleb hageja lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud) hüvitada käibemaksuga. Kokku on hageja menetluskulud summas 632 eurot (riigilõiv 50 eurot + õigusteenus 485x20%). Kohus jätab hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks rahuldamata summas 210 eurot (taotletud summa 842 eurot – taotluse rahuldatud osa 632 eurot).

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud, seega märgib kohus käesolevas kohtumääruses, et menetluskulude hüvitamisega viivitamisel tuleb kostjal tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 6 2-15-13082 Kostjalt väljamõistetud hageja menetluskulud tuleb kanda hageja seadusliku esindaja XXX. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.