← Eesti

3-09-1306/301

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mail 2012, Tallinn Haldusasja number 3-09-1306 Haldusasi Anne Visti kaebus Politsei- ja Piirivalveameti toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Anne Vist Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Aare Hõbe Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  2. mai
  3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Anne Visti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine
  4. mai 2012 RESOLUTSIOON
  5. Rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 23.05.2011 kohtuotsus haldusasjas nr 3-09-
  7. Teha asjas uus otsus ning tunnistada õigusvastaseks Politsei- ja Piirivalveameti tegevus Anne Visti karistusandmete avalikustamisel karistusregistris väärteoasjas nr 231003044590004 kuni 27.11.2008 ja infosüsteemis POLIS väärteoasjades nr 2310,02,0,50048, 2310,03,0,44590 ja 2314,07,0,10365 kuni 14.01.
  9. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29.06.2012 (HKMS § 212 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Anne Vist palus 15.06.2009 kaebuses Tallinna Halduskohtule tuvastada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tegevuse õigusvastasus, sest andmebaasis POLIS ja karistusregistris kajastati kaebaja kohta valeandmeid. 05.01.2010 lisas kaebaja mittevaralise kahju nõude (I kd, tl 84). Kaebust põhjendati järgmiselt. Riiklikes andmebaasides olid kaebaja kohta seisuga 18.08.2008 avaldatud valeandmed: POLIS kajastas kaebajale haldusõigusrikkumiste seadustiku (HÕS) § 1441 lg-s 1 ettenähtud 3-09-1306 süüteo eest 600-kroonise rahatrahvi määramist. Tegelikult oli karistus tühistatud Tallinna Linnakohtu 16.09.2002 otsusega nr 4-2209/02 (väärteoasi nr 2310,02,0,50048). POLIS ja karistusregister kajastasid kaebajale kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 663 lg-te 1 ja 2 alusel 1200-kroonise rahatrahvi määramist. Tegelikult tühistati Tallinna Linnakohtu 12.03.2004 otsusega väärteoasjas nr 4-1938/03 määratud karistus ning lõpetati menetlus KOKS § 663 lg 2 ettenähtud õiguserikkumises koosseisu puudumise tõttu ja kaebajat karistati üksnes KOKS § 663 lg 1 ettenähtud õiguserikkumise eest 180-kroonise rahatrahviga (väärteoasi 2310,03,0,44590). POLIS kajastas Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna otsusega liikluseeskirjade rikkumise eest määratud 180-kroonist rahatrahvi. Tegelikult on see karistus tühistatud õigusrikkumise koosseisu puudumise tõttu Harju Maakohtu 12.06.2007 kohtuotsusega (väärteoasi nr 2314,07,0,10365). Politsei parandas vea andmebaasis POLIS
  11. a augustis, kuid
  12. novembris selgus, et karistusregistris on kajastamata
  13. a kohtulahend. Andmebaasides sisaldunud valeandmete tõttu on kahjustatud kaebaja mainet ja rikutud tema põhiseaduslikku õigust aule ja heale nimele (põhiseaduse § 17). Kaebaja töötas Kaitseliidu Tallinna Maleva Valvekompanii raamatupidaja-personalitöötajana ajavahemikul 11.02.2007-30.06.
  14. Kaitseliitu tööle asumisel kontrollitakse enne uue töötaja tööle vormistamist isiku tausta, kasutades selleks mh andmebaasi POLIS ja karistusregistrit. Endine Tallinna Maleva Valvekompanii pealik KV kinnitas, et ka kaebaja tausta uuriti. Taustauuringuid viib Tallinna Malevas läbi referent RK, kellel on juurdepääs vastavatele andmebaasidele. Kaebaja lahkus töölt, kuna RK kahjustas tema mainet ja laimas väidetega, et Kaitseliidu Tallinna Malevas toimuvad sagedased vargused ning sealsetele töötajatele on varas teada. Andmebaasides esinenud väära info tõttu oli kaebaja Kaitseliidus töötades pideva emotsionaalse vägivalla ohver ja samuti piirati oluliselt tema töölepingust tulenevate töökohustuste täitmist. Vastustaja ei ole isikuandmeid töödelnud kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 pga
  15. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 2 lg 2 p-d 1 ja 2 sätestavad, et karistusregistri eesmärk on usaldusväärse teabe andmine isiku karistusandmete kohta seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega riigiasutustele pandud ülesannete täitmiseks ja isiku teavitamine tema kohta registrisse kantud andmetest. Valeandmete esitamisel on vastustaja käitunud raske hooletusega. Kaebajale võib see kaasa tuua isiku karistamisel korduva väärteo eest rangema karistuse.
  16. PPA vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja kohta oli küll POLIS-s ebatäpne info, kuid viga parandati kohe pärast sellest teada saamist. Puuduvad tõendid, et ebatäpne info oleks saanud teatavaks kolmandatele isikutele. Kaitseliidus teostatakse taustakontrolli töötaja tööle asumisel päringute kaudu ja RK-l ei ole ligipääsu karistusregistri andmetele. Kaebaja asus tööle Kaitseliitu 11.02.2007 ja juhul, kui taustakontrolli läbiviimisel oleks tuvastatud karistatuse fakt, siis ei oleks teda tööle võetud. Infosüsteemi POLIS kasutamise õigust Kaitseliidu teenistujatel ei ole. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja au ja väärikust rikkunud tema endised kolleegid, mitte politsei tegevus või tegevusetus. PPA teatas 01.10.2010 seisukohas, et karistusregistri infosüsteemile on juurdepääs kahel Kaitseliidu Peastaabi töötajal, mitte Tallinna Maleva töötajatel (II kd tl 76 pöördel).
  17. Kaebaja esitas 21.04.2011 kohtule taotluse, milles palus lugeda lõppenuks tema nõue Eesti Vabariigi vastu. Kohus täpsustas 26.04.2011 kaebaja nõudest loobumise soovi ja selgitas nõudest loobumise tagajärgi. Kaebaja kinnitas 03.05.2011 mittevaralise kahju hüvitamise nõudest loobumist. 2

(7)3-09-1306
  1. Tallinna Halduskohus jättis 23.05.2011 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. Kohtuvaidluse raames ei ole tuvastatud, et Kaitseliidu Tallinna Malev või Kaitseliidu Peastaap või Kaitseväe Peastaap oleksid teostanud taustauuringut A. Visti suhtes. Kohtus vande all ülekuulatud tunnistajate ütluste kohaselt tehti Kaitseliidus taustauuringuid ainult liikmekandidaatide/liikmete osas. Asjaolu, et A. Vistile taustauuringut ei tehtud, kinnitas Kaitseväe Peastaap 22.07.2010 kirjas nr ÜO-0.4-1/15610-
  2. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad RK ja KV, kaebaja kolleegid Kaitseliidust, kinnitasid, et kaebaja suhtes ei ole nemad ega neile teadaolevalt ka keegi teine Tallinna Maleva Valvekompaniist taustauuringut teinud. Reeglina tehti taustauuring Kaitseliidu liikmeks astujale, kes tuli Valvekompaniisse tööle. A. Vist ei olnud Kaitseliidu liige ning temaga sõlmiti vaid tööleping. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni KarRS §-des 25-28 sätestatud tähtaegadel. Karistusregistri 01.03.2010 kirjas nr 10.2-23/9590 märgitakse, et registrisse jõudsid A. Visti kohta parandatud andmed politsei andmebaasist POLIS 27.11.2008 ning samal kuupäeval on andmed kantud arhiivi. Karistusregistri 01.12.2008 teatisest nr PA3.5-14.11/3523 nähtub, et A. Vist ei ole karistusregistrisse kantud. Karistusregistri arhiivist 30.12.2010 saadud andmete kohaselt vastavalt teatisele nr 10.223/61591 on väljastatud A. Visti kohta andmeid Põhja Politseiprefektuurile, Tallinna Ringkonnakohtule, Tallinna Halduskohtule ja Politseiametile. Kaebaja ei ole tõendanud, et politsei infosüsteemis tema kohta oleva ebatäpse info kasutamine oleks saanud teatavaks kõrvalistele isikutele ja seeläbi oleks tekkinud A. Vistile kahju. Ebaselgeks jääb, milles mittevaraline kahju seisneb. Samuti ei ole kaebaja esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse kaaluda rahalise hüvitise väljamõistmist. Tuvastatud ei ole vastustaja süü andmebaasis muudatuste tegemata jätmisel, kuna kohtuotsust, mille alusel oleks pidanud muudatused sisse viima, ei olnud politseile õigeaegselt edastatud. Kohtu esitatud järelpärimistele saadud vastuste põhjal ei saa järeldada, et andmebaasides märgitud andmed A. Visti karistuste kohta oleks väljastatud Kaitseliidule. Kohus on 12.03.2010 pöördunud ka PPA Teabeturbebüroo poole päringuga, millele büroo vastas, et A. Visti kohta on tehtud üks päring 14.02.2007 EK poolt, kelle töökohaks on märgitud Kaitsejõudude Peastaap. Teostatud päringu konkreetset eesmärki ei olnud võimalik tuvastada, kuna EK lahkus kaitseväeteenistusest 10.08.
  3. Kohtuasjas ei ole esitatud ühtegi suulist ega kirjalikku tõendit, mille alusel võiks järeldada, et POLIS ja karistusregistri andmed A. Visti kohta olnuks kättesaadavad kõrvalistele isikutele ja oleksid avalikustatud Kaitseliidus või Kaitseväe Peastaabis. Isik võib tutvuda üksnes tema enda kohta karistusregistris olevate andmetega ja see on kooskõlas isikuandmete kaitse põhimõttega. Vastustaja on tunnistanud, et andmebaasis POLIS oli ebatäpne info, mis koheselt pärast selle ilmsikstulekut parandati. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  4. A. Vist palub 21.06.2011 esitatud apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja saata asi sellisesse esimese astme kohtusse, kelle pädevusse kuulub korruptsioonikuritegude lahendamine. PPA on esitanud kohtule meelevaldse loetelu andmebaaside POLIS ja karistusregister andmete kasutamisest, muutmisest ja levitamisest. Tõenditeks kohtutoimikus andmete võltsimise kohta on Linnalehes ilmunud kuulutus ja kaebaja CV, mis on saadetud Kaitseliidule. 3
(7)3-09-1306 Tunnistajad on kohtule andnud valeütlusi. KV on varem öelnud, et taustauuringuid teostatakse POLIS andmebaasist päringute teostamisega. Samuti teostab RK taustauuringuid Kaitseliidu Tallinna Malevas. Kaebaja teavitas kohut esimesel istungil, et õiglaseks menetluseks on vajalik juurdepääs andmebaasidele ja tegelikele andmetele. Kõik politsei poolt esitatud tõendid andmete parandamise kohta on paljasõnalised, välja arvatud karistuse muutmine POLIS andmebaasis 14.01.2009 TR poolt. Milliseid andmeid siis muudeti, ei nähtu. Väidetav andmete parandamine ME poolt seisnes ainult menetluse lõpetamises, karistuseks jäi ikka 600-kroonine trahv võõra vara salajase pisivarguse eest. Ebaõigeid karistusandmeid on andmebaasides olnud kolmel juhul, lisaks veel kriminaalasi. Kohtuasi ei puuduta ainult Kaitseliiduga seonduvat. Kohtumenetluse käigus on selgunud, et andmeid kaebaja kohta on küsitud ka kohtust ning valeandmeid kasutati ka kaebaja süüdlaseks lavastamisel liiklusavariis. Kohtumenetluse ajal on toimunud tõendite hävitamine – kaebajale keelduti näitamast tema kriminaalasjas süüdistust, lõpetamise määrust ja toimikut. Kõiki karistamisi iseloomustab varjamine, andmete võltsimine ja dokumentide kadumine. Aastal 2011 korraldab Eesti Vabariik jälitamist ja totaalset lauskaristamist kaebaja poja suhtes, ning andmebaasidesse tekitavad politsei ja kohus andmeid enne menetluse algust. Kaebajal ei ole võimalik töötada ja temalt on võetud seega elatusallikas. Alates 20.08.2009 ei ole kaebaja pärast OK ähvardusi julgenud oma koduaias üksinda liikuda ajal, kui kedagi kodus ei ole. Rikutud on põhiseaduses sätestatut, sest kaebaja au ja head nime teotavaid andmeid kasutab lugematu arv riigiametnikke.
  1. PPA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Asja kohtuliku uurimise käigus ei ole kinnitust leidnud kaebaja väide, et politsei andmebaasides kaebajat puudutav väärinfo jõudis tema tööandja Kaitseliiduni ning põhjustas seal usalduse kaotuse kaebaja vastu. Tõepoolest ei vastanud politsei andmebaasis POLIS kaebajat puudutav info täielikult tõele, sest tegemata oli märge, et politsei poolt määratud karistus on kohtu poolt tühistatud. Ebaõige kanne parandati kohe, kui politsei sellest teada sai, ja parandusest informeeriti kaebajat. Andmebaasis sisaldunud ebaõige info ei saanud kaebajat kahjustada, puuduvad tõendid, et politsei oleks Kaitseliidule või teistele isikutele esitanud ebaõigeid andmeid kaebaja kohta.
  2. Tallinna Ringkonnakohus tõdes 09.12.2011 määruses, et kaebaja on mittevaralise kahju hüvitamise nõudest loobunud, kuid kohus on jätnud taotluse kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (vana HKMS) § 21 lg 5 kohaselt lahendamata ja menetluse lõpetamata. Ringkonnakohus võttis selles määruses kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõudest loobumise vastu ja lõpetas selles osas vana HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel haldusasja nr 3-09-1306 menetluse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Apellatsioonimenetluses on arutamisel üksnes kaebaja nõue tuvastada karistusregistris ja andmebaasis POLIS ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasus. Mittevaralise kahju nõudest loobus kaebaja juba halduskohtus ning selles osas on menetlus lõppenud. Kohus keeldus ebaõigete andmete avaldamise tunnistamisest õigusvastaseks põhjusel, et pole tõendatud kaebajale negatiivse mõju tekkimine, sest andmeid pole avalikustatud ning need pole olnud kättesaadavad kõrvalistele isikutele. Samuti rõhutas kohus, et andmed parandati andmebaasides kohe pärast kaebaja pöördumist. Kaebaja on seisukohal, et tegemist on ringkaitsega ning 4
(7)3-09-1306 ebaõiged andmed võivad jälle andmebaasidesse ilmuda. Vastustaja leiab, et andmed on parandatud ning kaebaja on asjatult kohtusse pöördunud.
  1. Kaebaja tõi apellatsioonkaebuses esile asjaolu, et talle keelduti tutvustamast tema suhtes
  2. aastal algatatud kriminaalasja toimikut. Seda nõuet ei ole halduskohus menetlenud ning nõue ei kuulugi halduskohtu pädevusse. Nagu Põhja Politseiprefektuuri 04.01.2005 kirjas (I kd, tl 27) keeldumise kohta on viidatud, võib keeldumise vaidlustada Põhja Ringkonnaprokuratuuris. Kriminaalmenetluse seadustiku § 230 näeb ette, et kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud.
  3. Karistusregister on kuni 01.01.2012 kehtinud KarRS § 2 lg 1 kohaselt riigi põhiregister, kuhu kantakse andmed karistatud isiku ja tema karistuse kohta. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt on karistusregistri eesmärk usaldusväärse teabe andmine isiku karistusandmete kohta seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega riigiasutustele pandud ülesannete täitmiseks. Karistusregistri andmetel, ka kustutatud ja arhiivi kantud andmetel, on KarRS § 31 kohaselt õiguslik tähendus karistatuse, kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel ja teatud ametikohtadele kandideerimisel. KarRS § 17 lg 1 p 1 kohaselt on karistusregistri andmeid õigus saada ka isikul endal. Karistusregistri volitatud töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.
  4. Kuni 31.12.2009 kehtinud Politseiseaduse §-st 51 tulenenud volitusnormi alusel siseministri 03.10.2007 määrusega nr 66 kehtestatud Politsei andmekogu asutamise ja andmekogu pidamise põhimääruse § 2 lg 1 kohaselt on andmekogu loodud politseiliste ülesannetega seotud toimingute ja menetlustega seotud andmete kogumiseks ühtsesse andmekogusse politseiliste ülesannete efektiivseks ja kiireks täitmiseks. Andmekogu üheks andmestikuks oli süüteomenetluste andmestik, mis sisaldas muu hulgas andmeid väärteo menetluse, väärteoteadete, menetlusotsustuste ja maksete kohta. Infosüsteemile oli põhimääruse § 19 kohaselt erinevas ulatuses juurdepääs politsei- ja piirivalveasutusel, Maksu- ja Tolliametil, Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal ja vanglatel, Kaitsepolitseiametil, Teabeametil, Eesti Riiklikul Autoregistrikeskusel, Siseministeeriumil, prokuratuuril ja Liikluskindlustuse seaduses sätestatud garantiifondil. Andmekogust oli põhimääruse § 20 lg 4 kohaselt õigus andmeid saada ka andmesubjektil. Andmekogu vastutav töötleja oli põhimääruse § 5 alusel Politseiamet.
  5. Vaidlust ei ole selles, et karistusregister sisaldas kuni
  6. novembrini 2008 ebaõiged andmed kaebajale 08.07.2003 Tallinna Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna kiirmenetluse otsusega nr 111250260 KOKS § 663 lg-te 1 ja 2 alusel määratud karistuse kohta. Tegelikult oli Tallinna Linnakohtu 12.03.2004 otsusega kiirmenetluse otsus tühistatud, menetlus KOKS § 663 lg 2 järgi lõpetatud ning lg 1 alusel määratud karistuseks 180 kroonine rahatrahv.
  7. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et infosüsteem POLIS sisaldas ebaõigeid andmeid eelmises punktis käsitletud karistuse kohta ning lisaks kaebajale Tallinna Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna 17.07.2002 otsusega HÕS § 1441 lg 1 alusel määratud rahatrahvi kohta, mis oli tühistatud ja asja menetlus lõpetatud Tallinna Linnakohtu 16.09.2002 otsusega väärteo tunnuste puudumise tõttu, ning Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna otsusega väärteoasjas nr 2314,07,0,10365 liiklusseaduse § 7417 lg 1 alusel määratud 180-kroonise karistuse kohta, mis oli tühistatud ja asja menetlus lõpetatud Harju Maakohtu 12.06.2007 kohtuotsusega.
  8. Kui andmebaasides sisalduvad valeandmed, on isikul õigus nõuda nende kõrvaldamist ja andmekogu vastutava või volitatud töötleja keeldumise korral pöörduda kohtusse. Kohaseks nõudeks on sellisel juhul kohustamisnõue. Käesoleval juhul on halduskohus tuvastanud ning ringkonnakohus nõustub sellega, et ebaõiged andmed on kaebaja nõudel andmekogudes pa5
(7)3-09-1306 randatud. Karistusregister on kinnitanud 01.03.2010 kirjas nr 10.2-23/9590 kohtule, et 27.11.2008 on väärteoasja 231003044590004 andmed parandatud infosüsteemist POLIS saadud andmete alusel ning samal kuupäeval KarRS § 25 lg 1 p 1 alusel kantud arhiivi. Infosüsteem POLIS on kohtule edastanud korduvaid teateid andmete parandamise kohta - 20.01.2010 esitatud infosüsteemi isikuandmete elektroonilise kogu ekraanipilt ja 02.02.2010 esitatud isiku andmete kaart näitavad, et andmed on parandatud 14.01.
  1. Sellisel juhul ei ole kohustamisnõude esitamine enam võimalik.
  2. Kaebaja ongi esitanud andmekogude töötleja tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude. Kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 7 lg 1
  3. lause kohaselt võis tuvastusnõude esitada isik, kellel oli selleks põhjendatud huvi. Kohtupraktikas hinnati põhjendatud huvina kahjunõude esitamise soovi, preventiivset huvi, et edasisi rikkumisi ära hoida, ning rehabiliteerivat huvi. Pärast seda kui kaebaja on kahjunõudest loobunud, tuleb uuesti kontrollida kaebuse lubatavuse eelduste täitmist, sest kaebust saab rahuldada üksnes siis, kui kaebus on lubatav s.t kaebajal on tuvastusnõude esitamiseks põhjendatud huvi. Vastasel korral tuleb praeguses menetlusstaadiumis kaebus jätta rahuldamata ilma vastustaja tegevusele hinnangut andmata. Kaebaja on viidanud rehabiliteerivale huvile, taotledes vastustajalt andmete esitamist tehtud päringute ja väljastatud andmete kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist põhjendatud huviga, sest kuigi Kaitseliidule, kellele kaebaja kohtuväliselt palus saata parandatud informatsiooni, on info toimikust nähtuvast kirjavahetusest tulenevalt saadetud, võib kaebajal ilmneda veel vajadus ebaõigeid andmeid saanud isikuid andmete parandamisest informeerida. Kuigi kohtu nõudel edastati kohtule andmeid saanud isikute nimed, kahtleb kaebaja selles, kas kõigi päringuid teinute andmed kohtule edastati. Kaebaja põhjendatud huvina võib kõne alla tulla ka preventiivne huvi, arvestades, et kõik kaebajat puudutavad karistusandmed olid andmebaasides ebaõiged ning nende parandamine võttis aega mitmeid kuid.
  4. Ebaõigeid andmeid andmebaasides avalikustanud vastustaja tegevus on õigusvastane. Kuna tegemist on isikuandmetega ISK § 4 lg 1 mõttes, on rikutud ISK § 6 p 5, mille kohaselt peab isikuandmete töötleja tagama andmete kvaliteedi – andmete ajakohasuse ja täielikkuse. Rikutud oli ka KarRS § 4 lg 1 p 2, mille kohaselt tuleb registrisse kanda kohtuvälise menetleja või kohtu jõustunud otsus väärteo asjas. Käesoleval juhul kajastusid registris jõustumata ja hiljem tühistatud otsuse andmed. Infosüsteemi POLIS põhimääruse § 16 lg 3 näeb ette, et andmed kantakse infosüsteemi viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul arvates andmete infosüsteemi kandmise aluseks oleva teabe laekumisest, sündmuse toimumisest või toimingu või otsuse tegemisest. Põhimääruse § 15 lg 1 kohaselt esitavad andmeid politseiasutused. Infosüsteemi kandmisele kuulunud andmed olid väärtegusid menetlenud ametnikele või ametkonda kohtus esindanud ametnikele teada (vt kohtuotsused, kust nähtub esindaja kohalolek), seega pole vastustaja korraldanud oma ülesannete täitmist vastutustundlikult.
  5. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamisel tähtsust asjaolu, kas väljastatud ebaõiged andmed põhjustasid kaebajale ebameeldivusi või kahju. Kui vastustaja on oma seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud, on tema tegevus õigusvastane ning juhul kui kaebajal on selliseks tuvastuseks põhjendatud huvi, tuleb tema kaebus rahuldada. Siinkohal võib vastuseks kaebaja etteheitele, et kohus oli lõpuks alusetult kõrvale jätnud vahepeal vastustajana kaasatud Siseministeeriumi, märkida, et kohus tegi 06.01.2010 kaebuse menetlusse võtmise määruses vastustajana kindlaks Politseiameti ning ringkonnakohtu hinnangul vastutabki Politsei- ja Piirivalveamet mõlema andmekogu andmete kvaliteedi eest.
  6. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja tuvastab uue otsusega Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse õigusvastasuse kaebaja karistusandmete avalikustamisel. 6
(7)3-09-1306 19. Menetluskulude hüvitamist käesolevas asjas ei ole, sest kaebaja oli menetluskulude kandmisest vabastatud ja ka vastustajalt ei saa riigi nimel tegutsenuna HKMS § 104 lg-st 10 lähtudes kaebajale menetlusabina antud riigilõivu Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. Viive Ligi Lilianne Aasma Lauri Madise 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.