Obsah (8)

§ 223§ 17§ 32§ 31§ 48§ 50§ 2§ 14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 9. detsembril 2015. a Tartus Kalevi 1 Väärteoasja number 4-15-6842 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm

) § 17 lg 3 nõudeid ja pani toime

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Lõuna prefektuuri 04.08.2015. a otsusega (tl 51) karistati Reedik Reinmetsa

§ 223lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

Reedik Reinmetsa kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk esitas Tartu Maakohtule 20.08.

1. a kaebuse, milles taotleb Lõuna Prefektuuri 04.08.
2. a väärteootsuse nr 2780,15,003976 tühistamist, menetluse lõpetamist seoses väärteotunnuste puudumisega ja menetlusalusele isikule õigusabikulude hüvitamist. Kaebuse kohaselt erineb väärteoprotokolli ja väärteootsuse teokirjeldus. Väärteoprotokollis on kirjas, et menetlusalune isik sõitis ette kõnniteed ületavale jalgratturile, kuid otsuses on kirjas, et kõnniteel liiklevale jalgratturile. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja väärteoprotokolli piirides. VTMS § 68 lg 2 lubab protokolli täiendada, kuid tulenevalt VTMS § 70 lg-st 1 tuleb tutvustada seda ka menetlusalusele isikule. Kaebuse esitajale teadaolevalt ei ole väärteoprotokolli täiendatud ja kui on, siis ei ole seda menetlusalusele isikule tutvustatud. 2 Seega on väljutud väärteoprotokolli piiridest, mis on oluline rikkumine VTMS § 150 lg 1 p 6 mõttes ja toob endaga kaasa otsuse tühistamise VTMS § 148 p 3 alusel. Kaitsja leidis, et Reedik Reinmets ei ole rikkunud

§ 17

lg 3 nõudeid, kuna tema tegevus ei ole põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega.

§ 17

lg 3 kaitsealaks ei ole juhtumid, kus kõnniteel sõidab selleks õigust omamata ning vastassuunas jalgrattur. Reedik Reinmets, sõites aeglaselt piiratud nähtavusega hoovist välja ühesuunalise tänava poole, sealjuures peatudes autoga, et veenduda väljasõidu ohutuses, ei pidanud teadma, et temale läheneb kõnniteel jalgrattur, kes sõidab vastupidises suunas. Vastassuunas (Riia tn poolt on sissesõidukeelumärk) ning keelatud teeosal liikuvale juhile teeandmiskohustuse nõudmine on vastuolus liikluses kehtiva usalduspõhimõttega. Reedik Reinmetsal on õigus eeldada, et kõnniteel liiguvad jalakäijad või kui keegi liigub muu liiklusvahendiga, siis teeb seda jalakäija kiirusel. Kohtuvälisel menetlejal oli kohustus hinnata ka liiklusõnnetuses osalenud teise isiku käitumist, mida aga kohtuväline menetleja ei teinud (viide Riigikohtu 21.05.

1. a lahendile nr 3-1-123-13). Liiklusõnnetuse tegelikuks põhjuseks oli jalgratturi poolt liiklusseaduse § 31 lg 2, § 32 lg 1 p 1, § 31 lg 5, § 50 lg 3 p 1 ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 22.02.
2. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (edaspidi MKM 22.02.
3. a määrus nr 12) § 9 lg 1 p 17 märk 331 rikkumine. Kohtuistungil jäi menetlusaluse isiku kaitsja esitatud kaebuse juurde. Jalgrattur oleks võinud kõnniteel liikuda vaid siis, kui tee seisukord oleks sõiduteel liiklemist oluliselt raskendanud, kuid tee seisukorral ei olnud midagi viga, mida kinnitas ka tunnistaja E.. Menetlusalune isik tegi kõik endast oleneva selleks, et vältida liiklusõnnetuse toimumist. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Menetlusalune isik oleks pidanud arvestama

§ 32lg 1 pga 1, millest tuleneb reaalne oht, et kõnniteel võib liikuda jalgrattur.

Reinmetsal oli teiste liiklejate suhtes tulenevalt

§ 17lg-st 3 teeandmise kohustus.

Lisaks oli tal võimalik kasutada kaasreisija abi analoogiliselt

§-s 49 ettenähtuga, et kontrollida teiste liiklejate olemasolu. Tõendid kinnitavad, et jalgratturi jaoks oli oht ootamatu, pidurdusjälg puudus. Kui Reinmets ei oleks teele sõitnud, oleks liiklusõnnetus jäänud toimumata. Kohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kõigepealt võtab kohus seisukoha menetlusaluse isiku kaitsja väite osas, et kohtuväline menetleja on väljunud väärteoprotokolli piiridest, mistõttu on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega. Kohus kaitsja sellekohase väitega ei nõustu. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olevad teokirjeldused on identsed. Nimelt on väärteoasja materjalide juures asuva 06.07.

1. a väärteoprotokolli teokirjelduses tehtud parandus – väljend „kõnniteed ületavale“ on asendatud väljendiga „kõnniteel liiklevale“. Väärteoprotokollis on veel tehtud parandused menetlusaluse isiku töökoha ja J.E. nime osas. Paranduste juures on märgitud „Parandus õige“ ning menetleja Sten Truija on kinnitanud seda oma allkirjaga. Seega ei ole kohtuväline menetleja väljunud väärteoprotokolli piiridest. 3 Samuti ei nõustu kohus sellega, et menetlusaluse isiku kaitseõigust on rikutud, kuna talle ei ole tutvustatud täiendatud väärteoprotokolli. Väärteoprotokoll on koostatud 06.07.
2. a. Samal kuupäeval on menetlusalune isik käsikirjaliselt väärteoprotokolli märkinud, et soovib jääda oma ütluste juurde, mille andis 01.07.
3. a ning protokolli allkirjastanud. Menetlusalune isik Reedik Reinmets ega tema kaitsja ei ole kohtule oma kahtluse kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit. Väärteoprotokollist nähtub, et Reedik Reinmets on protokolli 06.07.
4. a kätte saanud. Seega oleks menetlusalusel isikul olnud võimalik esitada väärteoprotokoll kohtule sellisel kujul nagu ta selle kätte sai. Seda tehtud ei ole, mistõttu väited selle kohta, et eelnimetatud parandused tehti pärast menetlusalusele isikule väärteoprotokolli tutvustamist, on jäänud paljasõnaliseks. Kohus ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist, mistõttu ei kuulu rahuldamisele kaitsja taotlus Lõuna Prefektuuri 04.08.
5. a väärteoasja nr 2780,15,003976 otsuse tühistamiseks VTMS § 148 p 3 alusel. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada ja kohtuvälise menetleja otsus tühistada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Reedik Reinmetsa teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Reedik Reinmetsale heidetakse ette seda, et ta rikkus

§ 17

lg 3 nõudeid, millega pani toime

§ 223

lg 1 sätestatud väärteo.

§ 223

lg 1 objektiivne koosseisu täidab mootorsõiduki juht, kes on rikkunud mingeid liiklusseadusest tulenevaid nõudeid ning selle tagajärjel on tekitatud varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

§ 17

lg 3 sätestab, et parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.

§ 223

lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo puhul tuleb lähtuda ettevaatamatusdeliktile kohalduvatest nõuetest. Sealjuures tuleb tuvastada tegu, tagajärg ning nendevaheline põhjuslik seos. Seejärel on vaja analüüsida, kas tagajärg on teo toimepanijale normatiivselt omistatav. Tagajärge ei saa omistada, kui teo ja tagajärje vahel puudub õigusvastasusseos, kui isik tegutses lubatud riski piires, kui ta põhjustas tagajärje väljaspool asjasse puutuva normi kaitseala, kui kahju kannatanu asetas ise ohtu mõne enda õigushüve või tema hoolde usaldatud kolmandale isikule kuuluva õigushüve. Tunnistaja J.E. sõnul sõitis ta

1. mail kella 14 paiku päeval enda kodust Tiigi 57 mööda Kastani tänavat Võru tänava suunas, kui tema ette ilmus ootamatult auto. Ta tegi kiire põike paremale, et auto ninast mööduda, kuid põrkas vastu auto esikülge ja kukkus maha. Kõik käis väga kiiresti. Ületades Riia maantee, pidi ta liikuma edasi mööda kõnniteed, kuna sõidusuund oleks talle muidu vastassuunas olnud. Kuna tänava ületas ta vasakult poolt, jätkas ta sõitmist ka vasakul pool kõnniteel. Kiirust ta täpselt hinnata ei oska, võis olla 15-20 km/h, võis ka 10 km/h olla. Ta sõitis nii kiiresti nagu tavapäraselt jalgratturid linnas sõidavad, mitte jalakäija kiirusel, kuna rattaga sõitmise eesmärk on liikuda jalakäijast kiiremini. Autost võis ta olla kusagil 5-6 meetri kaugusel, kui seda märkas. Auto tuli ühtlase kiirusega majade vahelt välja, tema jaoks ootamatult. Kokkupõrke toimumise hetkeks oli auto nina jõudnud vahetult sõidutee peale, ning tema kukkus sõidutee peale seal parkiva auto taha. Pärast kokkupõrget roomas ta äärekivi peale, ninast tuli verd, vereloik jäi maha. Menetlusaluse isiku Reedik Reinmetsa ütluste kohaselt käis ta
2. mail kella 14 paiku 4 maasturiga Land Rover Kastani tänaval M.P.tema elukohast peale võtmas. Hoovist väljasõitu tehes sõitis ta kõnnitee äärde ja veendus, et seal ei ole ühtegi jalakäijat. Seejärel hakkas ta vaikselt välja sõitma hoovist kui käis suur pauk, jalgrattur sõitis autole sisse. Instinktiivselt tagurdas ta kusagil poole meetri jagu, nägi, et jalgrattur lebab sõidutee peal, läks tema juurde ja helistas kiirabisse. Jalgrattur lebas kõnnitee ääre peal. Ta liikus ainult nii palju, et sai pea toetada kõnnitee ääres käe peale. Jalgratturil oli nägu kriimustatud ja ninast tuli verd, sõidutee peal kõnnitee äärekivi ääres oli vereloik. Land Roveri esiosa on pikk, mistõttu ei saanud ta enne hoovist väljasõitu näha kaugemale kui 3 meetrit ulatuses kõnnitee välimist serva. Ratas sõitis vastu auto esistange paremat nurka, kus on näha rohelist värvi. Auto kiirus võis olla kusagil 5 km/h, jalakäija kiirus, kuna kokkupõrge toimus koheselt pärast liikuma hakkamist. Jalgratturit nägi ta alles siis, kui ta autosse sisse sõitis. Autoga oli ta hoovist välja sõitnud umbes poole kõnnitee peale. Tunnistaja M.P.ütlustest nähtub, et tema istus kaasreisijana Reedik Reinmetsa autos, kui nad sõitsid hoovist välja Kastani tänavale, mis on ühesuunaline tänav. Enne kõnniteed Reinmets peatus, siis hakkas uuesti liikuma, käis pauk, jalgrattur sõitis Land Roverile sisse paremasse nurka. Jalgrattur veeres vasakule poole asfaldi peale sõiduteele kõnnitee ääres. Jalgratturi näos nägi ta marrastust ja verd ning vasakule poole teele jäi verd maha. Reinmets oli jõudnud kusagile poole kõnnitee peale, kui kokkupõrge toimus. Pärast seda tagurdas ta umbes poole meetri jagu tagasi, mille järel kõnnitee vabanes kogu ulatuses. Kokkupõrke ajal auto liikus, kiirus oli väike - jalakäija kiirus, ca 3 km/h või 5 km/h. Vahemaad on nii väikesed, et ei ole võimalik kiiremini sõita. Jalgratturit märkas ta alles kokkupõrke ajal. 25.05.
3. a ajavahemikus kell 14.01 – 14.17 on teostatud sündmuskoha vaatlus (tl 28-29) ja koostatud skeem (tl 26-27), samuti on sündmuskohta fotografeeritud (tl 68-72). Vaatlusprotokollist nähtub, et liiklusõnnetuses osalesid Reedik Reinmets, kes juhtis sõidukit Land Rover reg. nr XXX, ja J.E., kes sõitis jalgrattaga Trec. Sündmuskoht asub Tartu linnas Kastani tänava maja nr 155 vastas, Kastani nr 66 ja 72 majade vahel. Kastani 66 ees asuva kõnnitee laius on 2,45 m. Kahe maja vahel asuva hoovi viiva tee laius on majaseintest 4,55 m. Maastur Land Rover reg. nr XXX asub hoovist suunaga Kastani tänava poole, kõnnitee poolsest majaseinast 0,4 m väljaulatuvalt kõnnitee suunas. Kastani tänava sõiduteel on jalgratas Trec, mille esiratta kaugem äär on kõnnitee äärekivil ja tagaratta kaugeimast osast kõnnitee sõidutee poolse äärekivini on 1,45 m. Sõiduteel on vereloik sõidutee poolsest äärekivist 0,1 m kaugusel. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 25.05.
4. a kella 13.44 ajal toimus Tartu linnas Kastani tänaval majade nr 66 ja 72 vahel kokkupõrge Reedik Reinmetsa poolt juhitud mootorsõiduki Land Rover reg. nr XXX ja jalgratta Trec vahel, mida juhtis J.E.. Kokkupõrge toimus hetkel, kui Reedik Reinmets sõitis välja Kastani 66 ja 72 vahelisest hoovist, ületades selleks tänava ääres paiknevat kõnniteed ning J.E. liikus Kastani tänava äärsel vasakpoolsel kõnniteel suunaga Riia maanteelt Võru tänava poole. Selle kohta on ühesuguseid ütlusi andnud nii Reedik Reinmets, J.E. kui ka M.P.. J.E. sõnul kukkus ta näoga vastu asfalti, mille tagajärjel purunes ninaluu, nina oli kõver, tal oli peapõrutus, vasaku rindkere roided said põrutada, vasak käsi käevarrest kuni küünarnukini sai muljuda ja vasaku jala säär sai põrutada. Samuti olid tal marrastused käel, näol ja jalal, rindkere oli vasakult poolt sinine. Kiirabi viis ta EMO-sse, kust läks ise edasi nina-kõrva-kurgu kliinikusse, kus väänati ninaluu paika. J.E.l vigastuste olemasolu kinnitab ka SA Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuht nr 20150525-207433/01-10-1961 (tl 31), mille kohaselt liiklusõnnetuse tagajärjel 25.05.
5. a Kastani tn 55 ja 72 vahel sai jalgratta ja sõiduauto kokkupõrkes J.E. raske vigastuse, mis seisnes ninaluude murrus, parema küünarvarre põrutuses, vasaku sääre põrutuses ja pea piirkonna põrutuses. Seega on eeltooduga tõendatud, et J.E. sai liiklusõnnetuse 5 tagajärjel tervisekahjustuse. J.E. ütlused tõendavad, et jalgratas Trec, millega ta õnnetuse toimumise päeval sõitis, sai samuti vigastada – ratta lenkstang oli kõver. Ta viis ratta Näituse tänaval asuvasse Velotandemisse, kus remont läks maksma 47 eurot sentidega. Seega tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel J.E.le ka varaline kahju. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas menetlusalune isik Reedik Reinmets on rikkunud liiklusnõudeid ja põhjustanud sellega liiklusõnnetuse, kas ta on täitnud hoolsuskohustust. Kaitsja heidab kohtuvälisele menetlejale ette, et ta ei ole andnud hinnangut liiklusõnnetuses osalenud teise sõidukijuhi käitumisele. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et liiklusõnnetuse korral tuleb analüüsida mõlema osapoole käitumist ning anda sellele õiguslik hinnang. Kohtupraktika kohaselt vabaneb liiklusõnnetuste puhul hoolsuskohustust rikkuva teoga kahju põhjustanud isik vastutusest eeskätt juhul, kui kahju kandnud isik rikkus mõnda liiklusseaduses sätestatud kohustust ja ohustas sellega ise liiklusõnnetuses kahjustatud õigushüve (Riigikohtu 31.05.
6. a otsus nr 3-1-1-23-13 p 6). Selleks, et anda hinnang, kas Reedik Reinmets käitus piisava hoolsusega ja kas liiklusõnnetus oleks olnud tema poolt välditav, tuleb hinnata ka jalgratturi käitumist. Kaitsja on seisukohal, et liiklusõnnetuse põhjuseks on J.E. poolt liiklusseaduse § 31 lg 2, § 32 lg 1 p 1, § 31 lg 5, § 50 lg 3 p 1 ja MKM 22.02.
7. a määrus nr 12 § 9 lg 1 p 17 märk 331 rikkumine.

§ 31

lg 2 kohaselt võib jalgratta ja pisimopeediga sõita jalgrattarajal või jalgrattateel või võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, välja arvatud

§ 48lõike 1 kohase manöövri ajal.

Jalgrattaga võib sõita ka jalgratta- ja jalgteel ning teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijat.

§ 32

lg 1 p 1 kohaselt ei tohi jalgrattur sõita kõnniteel, välja arvatud tasakaaluliikuri juht, alla 13-aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja jalgrattur kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud. Eeltoodud liiklusseaduse sätetest tuleneb, et jalgratturil on üldjuhul kohustus sõita kas sõiduteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel või teepeenral. Kõnniteel liiklemiseks peavad esinema

§ 32lg 1 p 1 toodud tingimused.

J.E. puhul neid ei olnud. Ta on vanem kui 13-aastane, ta ei saatnud väikelast ning tal ei olnud last rattatoolis. Lisaks eelnevale on üheks põhjuseks, miks jalgrattur võib sõita kõnniteel, sõidutee halb seisukord. Kohtus uuritud tõenditest ei ilmnenud, et Kastani tänava seisukord oleks selline, mille tõttu ei saaks sellel jalgrattaga liigelda. J.E. enda sõnul oli sõidutee olukord hea. Seega puudusid J.E.l objektiivsed põhjused jalgrattaga kõnniteel liiklemiseks. Liiklusseadus on kehtiv kõigile liiklejatele, mistõttu ei ole vabandatav selle eiramine ka jalgratturi poolt. Lisaks on Kastani tänaval teisel pool sõiduteed jalgrattatee, millisel sõites on tulenevalt

§ 31lg-st 6 jalgratturil autojuhi ees, kes sõidab välja õuealalt, eesõigus.

Sellega peavad arvestama kõik jalgrattateele väljasõitvad autojuhid. J.E. oleks pidanud, vaatamata sellele, et tema ohuhinnangul on nii kõnnitee kui ka jalgrattatee ühetaolised, valima sõitmiseks jalgrattatee.

§ 31

lg 5 kohaselt ei tohi jalgrattaga jalgratta- ja jalgteel sõites ohustada jalakäijat. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat.

§ 32

lõike 1 punktis 1 nimetatud jalgrattur ei tohi kõnniteel sõites jalakäijat ohustada ega takistada, jalakäija vahetus läheduses tohib jalgrattaga sõita jalakäija tavakiirusega. Kohus 6 leiab, et J.E.le ei saa ette heita

§ 31

lg 5 rikkumist, kuna ei ole tuvastatud, et sellel hetkel liikusid kõnniteel jalakäijad. Samuti ei saa J.E.le süüks panna liiklusmärgi 331 nõude rikkumist. Liiklusmärk 331 on keelumärk „sissesõidu keeld“, mis keelab sissesõidu sõiduteel, s.o Riia tänavalt Võru tänava suunas Kastani tänavale. J.E. ei liikunud sõiduteel. Samas on Kastani tänaval jalgrattatee, millel sõitmine on jalgrattaga lubatud mõlemas suunas. Samuti on isikutel, kel on õigus

§ 32

lg 1 p 1 kohaselt sõita kõnniteel, ka Kastani tänaval lubatud sõita mõlemas suunas kõnniteel. Seega ei saa J.E.le liiklusmärgi 331 nõude rikkumist. Samas on kohus seisukohal, et J.E.l oli kohustus vastavalt

§ 50

lg 3 p-le 1 arvestada sõidukiiruse valikul liiklusoludega, et ta suudaks seisma jääda takistuste ees, mida ta pidi ette aimama.

§ 50

lg 3 p 1 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

§ 2p 19 mõttes on juht ka jalgratast juhtiv isik.

J.E., sõites kõnniteel jalgrattaga, pidi arvestama sellega, et liikudes jalakäija kiirusest kiiremini võib tema ette tekkida takistusi Kastani tänava piiratud nähtavusega hoovidest väljasõitu alustavate sõidukite näol. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole võimalik kindlaks määrata sõiduauto ja jalgratta täpseid kiirusi, kuid on võimalik arvestada liiklejate enda hinnangutega nende poolt juhitud liiklusvahendi kiirusele. J.E. sõnul sõitis ta nii kiiresti nagu tavapäraselt jalgrattad sõidavad, kiiremini kui jalakäija. Kastani tänav oli vaba, ees ei olnud ühtegi takistust, mistõttu ei pidanud ta sõitma väga aeglaselt. Seega on J.E. oma ütlustes möönnud, et ta sõitis kiiremini kui tavapärane jalakäijakiirus 5-6 km/h. Reedik Reinmets ja M.P. jalgratturit enne kokkupõrke hetke ei näinud, mistõttu ei saa nad anda ütlusi J.E. poolt juhitud jalgratta liikumiskiiruse kohta. Kõnnitee, millel sõitis J.E. jalgrattaga, on vaid 2,45 m lai. M.P.ja Reedik Reinmetsa ühesuguste ütlustega on tõendatud, et enne Kastani tänavale väljasõitu peatas Reedik Reinmets auto ja veendus, et kõnnitee on tema nähtavusulatuses vaba. Kumbki neist ei näinud kõnniteel liikuvat ratturit. J.E. sõnul märkas tema väljasõitvat sõidukit 5-6 m kauguselt. Jalakäija kiirusel liikudes oleks kohtu hinnangul olnud tal võimalik peatuda, kuid selle asemel otsustas ta põigata paremale. Kokkupõrge toimus ajal, kui Reedik Reinmetsa sõiduk oli veel kõnniteel - Reinmetsa ja M.P.sõnul sõitnud kõnniteele välja umbes poole kõnnitee laiusest. Asjaolu, et kokkupõrge ei saanud toimuda sõiduteel, tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega – jalgratas asetseb vahetult kõnnitee ääres ning selle lähedusse kukkus ka J.E.. Tema ninast tilkunud vereloik asub vaid 10 cm kaugusel kõnnitee äärest. Jalgratas sai löögi maasturi põrkeraua parempoolse nurgaga, mida tõendavad Reedik Reinmetsa ütlused ja sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 26). Protokollist – liiklusõnnetuse aktist nähtub, et maasturi põrkeraua paremal pool nurgas on kraapejälg. Reedik Reinmetsa sõnul oli põrkerauale jäänud jalgratta rohelist värvi. Kokkupõrke jälg maasturi põrkeraua parempoolsel nurgal on kujutatud ka fotodel nr 4-5 (tl 69-70). Need tõendid kinnitavad, et kokkupõrge sai toimuda hetkel, kui jalgrattur J.E. tegi oma sõnul kiire pöörde paremale, ohu tekkimise hetkel ei olnud ta veel hoovist väljasõitu alustava sõiduki ees. Selle asemel, et takistuse ees peatuda, otsustas J.E. sellest ümber põigata, seades sellega enda elu ja tervise sellega ohtu. Selline käitumine näitab, et jalgratturi kiirus ei olnud väike. Sellises situatsioonis ei olnud Reedik Reinmetsal võimalik kokkupõrget jalgratturiga vältida. Juhul kui jalgrattur oleks liikunud kõnniteel väiksema kiirusega ja arvestanud võimalikku ohtu piiratud nähtavusega õuealalt väljasõitu alustavate 7 sõidukite näol, oleks ta olnud ohtu märgates võimeline peatuma ja liiklusõnnetust ei oleks toimunud. Kohus leiab, et

§ 50

lg 3 p 1 nõudega, valida kiirus vastavalt liiklusolukorrale, peavad arvestama kõik liiklejad, sealhulgas ka need isikud, kellel on lubatud vastavalt

§ 32lg 1 p-le 1 kõnniteel liigelda.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et puudub põhjuslik seoses Reedik Reinmetsa tegevuse ja saabunud tagajärje vahel. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuseks kergemeelsus ja hooletus. Subjektiivsete tunnuste kergeim vorm hooletus esineb KarS § 18 lg 3 kohaselt siis, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud ette nägema. Kohtuväline menetleja leidis, et Reedik Reinmetsa kaasreisija oleks pidanud autost väljuma ja veenduma, et kõnniteel ei läheneks hoovist väljasõidu kohale teisi liiklejaid, milline tegevus oleks aidanud vältida liiklusõnnetust. Kohus on seisukohal, et Reedik Reinmetsa ei saa panna halvemasse olukorda kui neid liiklejaid, kes tema asemel oleksid sõiduautos üksinda viibinud, mistõttu ei saa pidada seda hoolsuskohustuse rikkumiseks. Nii Reedik Reinmetsa kui ka M.P.ütluste kohaselt sõitis Reedik Reinmets kõigepealt majapoolse kõnnitee ääreni, seisatas, ning alles seejärel hakkas liikuma kõnnitee sõidutee poolse ääreni. Sealjuures oli kiirus väike, s.o jalakäijakiirus. Kohtu hinnangul on selline tegevus eluliselt usutav, arvestades seda, kust Reedik Reinmets tänavale sõitis. Kastani tänav on ühesuunaline ning veendumaks, et hoovist välja sõites parempööret tehes ei lähene vasakult poolt sõidukit, tuleb läheneda sõiduteele väikese kiirusega. Samamoodi, veendumaks, et kõnniteel kedagi ei oleks, tuleb peatuda eelnevalt vahetult kõnnitee ääres. Kohus leiab, et sellises olukorras ei oleks Reedik Reinmets saanud olla hoolikam ega teha midagi, mis oleks aidanud kokkupõrget jalgratturiga vältida, mistõttu ta ei ole rikkunud hoolsuskohustust.

§ 14

lg 2 kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Sellest tulenevalt on igal liikluses osalejal õigus eeldada, et ka teised liiklejad täidavad liiklusseaduse nõudeid. Reedik Reinmets ei pidanud ette nägema, et kõnniteel liiguvad jalakäijate kiirusest oluliselt suurema kiirusega jalgratturid olukorras, kus samas teisel pool sõiduteed on olemas jalgrattatee. Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal, et Reedik Reinmetsa suhtes alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tema teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Menetluskulud VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1– 3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Menetlusaluse isiku Reedik Reinmetsa kaitsja Indrek Sirk esitas kohtule kuluarvestuse, mille kohaselt on osutatud Reedik Reinmetsale õigusteenust kokku 10,65 tundi tunnitasuga 80 eurot. Sellele lisandub sõidukulu 380 kilomeetri eest hinnaga 0,2 eurot/km ning sõiduaja tasu 5 tunni 8 eest hinnaga 15 eurot/h. Kokku 1003 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Summa koos käibemaksuga on 1203,60 eurot. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel lähtub kohus nii kaitsja ühe tööühiku hinnast kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Kohus on seisukohal, et tunnihind 80 eurot (koos käibemaksuga 96 eurot) on sellise õigusteenuse osutamise kontekstis mõistliku suurusega. Samuti on mõistliku suurusega sõidukulu 0,2 eurot/km (koos käibemaksuga 0,24 eurot). Kohus leiab, et kaitsja sõiduaja tasu suurusega 15 eurot/h (koos käibemaksuga 18 eurot) ei kuulu hüvitamisele. Alates 01.05.

1. a ei hüvitata „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra“ järgi riigi õigusabi korras määratud kaitsjale sõiduaja tasu. Sõiduaja tasu näol ei ole tegemist õigusabi osutamisega ega ka selleks kantud kulutustega, mistõttu see ei kuulu hüvitamisele. Kaitsjatasu hindamisel võtab kohus võrdluseks määratud korras kaitsjale õigusteenuse osutamise eest makstavad tunnitasud (õigusteenuse osutamise ajal oli see 20 eurot tunnis). Samas ei saa võtta seda ainsaks kriteeriumiks, kuna isikul, kellel ei ole võimalik saada riigi õigusabi väärteoasjas, tuleb valida endale kaitsja. Tuleb arvestada ka keskmise turuhinnaga, mille eest on isikul võimalik endale advokaat leida. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kaitsja tunnitasu ning sõiduajatasu vastavuses õigusteenuse osutamise turuhinnaga ning ei ületa mõistlikkuse piiri. Kohus leiab, et kaitsjatasu suurus on osaliselt põhjendamatu. Indrek Sirk on märkinud, et kaebuse koostamine võttis 20.08.
2. a aega 2,6 tundi. Kohus leiab, et kuna kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulause ja kohtule esitatud kaebus kattuvad peamises osas, ei ole põhjendatud ajakulu rohkem kui 1,6 tunni osas. Kuluarvestuse kohaselt kulus kaitsealuse kohtuistungil esindamisele aega 3 tundi. Kohtuistung kestis 01.12.
3. a kella 10.00-st kuni 12.04-ni, s.o 2 tundi. Arvestades eeltoodut vähendab kohus kohtuistungil osalemise aega1 tunni võrra. Muus osas vastab õigusteenuse osutamiseks kulutatud aeg asja mahule ja keerukusele. Seega kuulub hüvitamisele õigusabiteenus kokku 8,65 tunni osas tunnihinnaga 80 eurot, s.o 692 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o kokku 830,40 eurot. Kuna kaitsja sõitis kohtuistungile Tartusse Tallinnast, on põhjendatud kaitsja taotlus sõidukulu hüvitamiseks vastavalt taotlusele 380 kilomeetri eest hinnaga 0,2 eurot/km, s.o 76 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o kokku 91,20 eurot. Seega tuleb seoses Reedik Reinmetsa väärteoasja lõpetamisega hüvitada talle valitud kaitsjale makstud tasu 921,60 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 9