← Eesti

2-15-9189/7

Obsah (6)§ 142§ 407§ 367§ 468§ 162§ 1741

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 02.november 2015.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-9189 Tsiviilasi E

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Pank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale isiklikult.

§ 407lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

Kohtu põhjendused Hageja nõue tuleneb 04.03.2015 ja 04.06.2015 x tarbimiskohta kontrollides selgunud elektrienergia lepinguta tarbimisest. Avastatud olukord vastas elektrituruseaduse § 68 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud tunnustele, mille kohaselt on elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine ebaseaduslik, kui elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtja ja müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta. Kuivõrd tarbimine oli toimunud läbi arvesti, siis tarbitud kogus oli tuvastatav ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrusega nr 34 kinnitatud korras sätestatud arvustumetoodikaid kasutada vaja ei olnud, vaid arvestus koostati lähtudes fikseeritud näitudest ja kehtivatest hindadest. Hageja on kostjale arved 27.03.2015 ja 30.06.2015 esitanud. Vastavalt nõude suurendamise avaldusele on kostja võlgnevus hageja ees seisuga 28.08.2015 arvestades 17.06.2015 hagiavalduses kajastatud nõuet kokku 908.31 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas. Kuivõrd kostja ja Eesti Energia AS vahel puudus leping, on edastatud elektrienergia ja osutatud võrguteenus kostja poolt alusetult saadud ning kostja peab hüvitama VÕS § 1032 lg-st 2 lähtudes saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse rikkumise ajal. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Hageja on arvestanud viivist tulenevalt VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määrast, nõudes viivist 22.58 eurot. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada.

§ 367

järgi võib koos põhinõudega esitada viivisnõude hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutnud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 2 2-15-9189 Menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 200 eurot. Vajadus nimetatud kulu kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.