KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsembril 2015. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-15-7911 Kohtukoosseis Kohtunik Peet

) § 33 lg 3 ning pani toime

§ 239lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 08.09.2015. a otsusega väärteoasjas nr 2780,15,006437 (tl 25) karistati Jüri Kanarbikku

§ 239lg 1 p 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot.

Jüri Kanarbik esitas Tartu Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse (tl-d 1-3). Menetlusalune isik selgitab, et tal on turvavöö kasutamine meditsiinilistel põhjustel piiratud. Seetõttu kannab ta sõites alati kaasas sellekohast arstitõendit ja XXX. Menetlusaluse isiku andmetel on arstitõend kantud ka politsei poolt kasutatavasse andmebaasi, mis on võimaldanud seda dokumenti operatiivselt kontrollida. Eelnevate kontrollide käigus on turvavöö mittekasutamise seaduslikuks tunnistatud.

§ 33

lg 6 p 3 ei kohusta turvavööd kinnitama, kui on kaasas kohane arsti kirjalik otsus. Sellest tulenevalt leiab menetlusalune isik, et tema teos puuduvad väärteotunnused, ning palub kohtul menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kohtuväline menetleja esitas Jüri Kanarbiku kaebuse osas kohtule kirjaliku seisukoha (tl-d 1617). Kohtuväline menetleja leiab, et Jüri Kanarbik on temale süüks arvatava väärteo toime pannud. Politseile Jüri Kanarbiku poolt esitatud arstitõend on välja antud 09.11.

1. a, seega Vabariigi Valitsuse 02.02.
2. a määruse nr 48 „Liikluseeskiri“ kehtimise ajal, mis nägi ette turvavöö mittekinnitamise võimaluse üksnes sõitjale, kui viimane on haigusseisundis, mis ei võimalda turvavöö kinnitamist. Kuna nimetatud määruse § 2 lg 47 kohaselt oli sõitja isik, kes kasutab liiklemiseks sõidukit, kuid ei juhi seda, siis ei kehti Jüri Kanarbiku esitatud arstitõend tema kui juhi suhtes. Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 08.09.
3. a otsus väärteoasjas nr 2780,15,006437 tuleb jätta muutmata. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht

§ 239

lg 1 p 1 näeb ette väärteokaristuse sõidukijuhi poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et 12.08.2015.

1. a kella 14.44 ajal Tartus Turu tänaval Teguri ja Ropka tee tänavate vahel suunaga Ropka tee suunas juhtis menetlusalune isik Jüri Kanarbik mootorsõidukit Daevoo Matiz registreerimismärgiga XXX, olles seejuures turvavööga kinnitamata. Nimetatud asjaolud on tõendatud tunnistaja E.V. ütlustega (tl 19), mille kohaselt nägi ta 12.08.
2. a Tartus Turu tänaval liiklusjärelevalvet teostades, kuidas mootorsõidukit Daevoo Matiz registreerimismärgiga XXX juhtinud isikul, kelleks osutus Jüri Kanarbik, oli turvavöö kinnitamata. Seda asjaolu ei ole eitanud ka menetlusalune isik ise (tl-d 1-2, 23).

§ 33

lg 3 sätestab, et sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Samas sätestab sama paragrahvi lg 6 erandid, mille esinemisel ei pea juhil turvavöö kinnitatud olema. Üheks erandiks on olukord, kus juhil on kaasas

§ 101

lõike 91 kohane arsti kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta (

§ 33lg 6 p 3).

Menetlusalune isiku poolt antud ja väärteoprotokolli kantud ütlustest (tl 18) ilmneb, et oli tal turvavöö kinnitamata seetõttu, et talle on paigaldatud XXXX. Väärteoprotokollist ning 2 tunnistaja E.V. ütlustest (tl 19 pöördel) nähtub, et Jüri Kanarbik esitas oma väidete tõestamiseks ka perearsti tõendi ja XXX patsiendi rahvusvahelise ID-kaardi. Viidatud perearsti tõend (tl-d 20-22) sisaldab arsti otsust selle kohta, et Jüri Kanarbikule on paigaldatud XXX, mille tõttu ei ole tal võimalik kasutada turvavööd.

§ 101

lõikes 91 sätestatud volitusnormi alusel vastu võetud Tervise- ja tööministri 14.09.

1. a määrus nr 43 „Arsti otsuse vorm turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta“ § 2 sätestab, et arsti otsuse vormile kantakse järgmised andmed: 1) tervishoiuteenuse osutaja nimi, aadress, telefon ja tegevusloa number; 2) isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ja elukoht; 3) otsus terviseseisundist tuleneva vastunäidustuse kohta mootorsõidukijuhi turvavöö kasutamiseks ja otsuse kehtivusaeg; 4) otsuse tegija allkiri ja arsti pitser. Sama määruse lisas on ära toodud ka arsti otsuse vorm turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta. Jüri Kanarbiku esitatud perearsti tõend (tl-d 20-22) Tervise- ja tööministri 14.09.
2. a määruse nr 43 nõuetele ei vasta, kuna sealt puudub märge otsuse kehtivusaja kohta. Samas juhib kohus tähelepanu, et ajal, mil Jüri Kanarbik temale kohtuvälise menetleja poolt etteheidetava rikkumise toime pani, ei olnud Tervise- ja tööministri 14.09.
3. a määrust nr 43 veel vastu võetud. Järelikult puudusid Eestis sel ajal arsti otsuse vormi kohta ühtsed nõuded ning arsti otsuseid turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta väljastati tervishoiuteenuse osutaja poolt välja töötatud vormil. Sellest tulenevalt ei saa ka Jüri Kanarbilkule ette heita seda, et tal ei olnud kaasas

§ 101

lõike 91 kohast arsti kirjalikku otsust temal turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta, vaid kohaseks tuleb lugeda tema poolt kohtuvälise menetleja ametnikule esitatud perearsti tõend. Kohtuvälise menetleja seisukoht, et nimetatud tõend pole kehtiv selle tõttu, et see anti välja Jüri Kanarbiku kui sõitja, mitte aga kui juhi kohta, ei ole kohtu hinnangul asjakohane – oluline ei ole see, kelle osas tõend välja anti, vaid see, mis andmed seal kajastuvad ning kas need andmed tõendavad usaldusväärselt isikul turvavöö vastunäidustuse olemasolu. Kohus möönab, et Jüri Kanarbiku poolt esitatud perearsti tõendilt puudub märge selle kehtivusaja kohta, mis on oluline tuvastamaks vastunäidustuse olemasolu kontrolli hetkel ja seega ka turvavöö mittekasutamise õigustatust. Samas on kohus seisukohal, et isikule ei saa panna vastutust olukorras, kus siseriiklik õigus ei näe ette selget viidet vorminõuetele, millele peab vastama arsti otsus turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta. Isiku vastutus saab tuleneda üksnes sellisest õigusaktist, mis on selge ja üheselt mõistetav, st isikul peab olema võimalus üheselt aru saada, millised on tema õigused ja kohustused. Sellest tuleneval leiab kohus, et Jüri Kanarbik ei rikkunud

§ 33

lg 3 ja järelikult puudusid tema käitumises

§ 239lg 1 p-s 1 sätestatud väärteo tunnused.

VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Järelikult tuleb Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 08.09.2015. a otsus väärteoasjas nr 2780,15,006437 tühistada ning väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3