← Eesti

2-13-35377/72

Obsah (10)§ 232§ 436§ 442§ 333§ 268§ 53§ 657§ 658§ 438§ 230

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots 23.10.2015, Tallinn 2

§ 232

lg-d 1 ja 2, § 436 lg 1, § 442 lg 8) ja materiaalõiguse norme (VÕS § 641 lg 2 p-d 1-2 ja lg 3). Maakohus rikkus

§ 436lg-t 1 ja § 442 lg-t 8, jättes otsuse seaduses nõutud ulatuses põhjendamata.

Seaduslikkuse ja põhjendatuse nõude täitmiseks ei piisa menetlusosaliste seisukohtade tsiteerimisest või nendele viitamisest. Maakohus ei võtnud seisukohta kõikide hageja väidete ja põhjenduste kohta (nt 31.10.2014 menetlusdokumendi p-d 2.3.8-2.3.9, 2.4.42.4.6, 2.4.7, 2.5, 2.6.5, 2.7.3, 2.8.4, 2.8.8, 2.9.2, 2.11.3 jt). Maakohtu analüüs on pinnapealne ja ei vasta asja keerukusele. Õiguslik analüüs, millest peaks nähtuma kohtu siseveendumuse kujunemine, on puudlik ja jälgimatu. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole väidetega (vt Riigikohtu 13.03.2012 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-2-12, p 11). Maakohtu otsus on vastuoluline ja hageja nõuded on lahendatud puudulikult. Kohus märkis õigesti, et tarnelepingu rikkumisel ja hoolduslepingu rikkumisel põhinevad nõude alused ei sõltu teineteisest ning rikked kuulusid hoolduslepingu alusel kõrvaldamisele sõltumata selle tekkepõhjustest, sh sõltumata Tarnelepingust või selle rikkumisest (nn jaama sihtotstarbelise toimimise garantiikohustus). Kohus on aga järgnevalt ebaõigesti lahendanud hoolduslepingu alusel esitatud nõuded lähtudes tarnelepingu rikkumisest. Lisaks on maakohus hoolduslepingul põhinevate nõuete lahendamisel jätnud lahendamata hageja saamata jäänud tulu nõude ja keskendunud ainult täiendavate seadmete paigaldamise kulude hüvitamise nõuetele. Ringkonnakohtu 16.04.2014 otsuses on õigesti viidatud, et kostja kohustus hoolduslepingu p-de 7.1, 13.1 ja 13.6.2 alusel tagama koostootmis- ja kompressorjaama sihtotstarbelise toimimise ning kõrvaldama rikked, ükskõik mis põhjusel rikked tekkisid (sh tehnilise lahenduse sobimatusest tingitud rikked). Hoolduslepingu p 7.2 alusel kohustus kostja teostama kõik p-s 7.1 nimetatud tööd viivitamatult. Hagi lisast 8 nähtuvalt tegi kostja alles 4.11.2010 (st ligikaudu 6 nädalat pärast rikke toimumist) hagejale pakkumise remondi tegemiseks, tegelikud remonditööd ei olnud selleks ajaks veel alanudki. Maakohus jättis käsitlemata asjaolu, et isegi kui lisaseadmete eest oleks hageja pidanud tasuma kostjale täiendavalt lisaks hoolduse püsitasule (hageja seda ei mööna), oleks ta jaama remonttööd pidanud teostama viivitamatult ja tagama jaama sihtotstarbelise töö minimaalse ajakuluga. 18.09.2013 menetlusdokumendi lisa 8 tõendab tavapärast jaama seisaku aega (remonditööde mahuga võrreldav 20 000 tunni hooldus), mis on 13 päeva ja väljendab 122 päevase seisaku selget ebamõistlikkust. Jaama töö jätkus alles 27.01.2011 ja lõplikult õnnestus jaam viia sihtotstarbeliseks tööks sobivasse seisundisse alles 2011 suvel. Pika seisaku vältel tekkis hagejale kahju saamata jäänud tulu näol. Maakohus ei ole seda nõuet lahendanud. 7 Maakohus rikkus

§ 442lg-t 8 ja § 232 lg-eid 1 ja 2.

Otsuse tegemisel on kohus oma järeldustes läbivalt tuginenud kostja tunnistajate ja seadusliku esindaja ütlustele. Hageja vastavad tõendid on jäänud kohtu poolt käsitlemata (vt 31.10.2014 menetlusdokumendi p-d 2.3.8, 2.4.4-2.4.6, 2.5.5-2.5.6, 2.6.8, 2.7.1-2.7.2, 2.8.4, 2.8.7) . Kohus ei põhjendanud, miks ta nende tõenditega ei arvesta või miks ta peab isikute ütlusi ja seletusi vääraks ning lähtus AT seletustest ilma igasuguste reservatsioonide ja analüüsita. Hageja jääb maakohtus 18.09.2014 ja 31.10.2014 esitatud tõendeid puudutavate vastuväidete juurde (

§ 333lg-d 1 ja 2).

Kostja taotluse alusel tema enda seaduslikult esindajalt seletuste võtmine ei olnud

§ 268ja 2681 alusel lubatav.

Samuti ei olnud

§ 53

lg-te 1 ja 2 alusel lubatav teha 13.10.2014 istungi protokollis parandusi AT ja TK seletuste ja ütluste osas pelgalt kostja taotluse alusel. Hageja ei ole kunagi nõustunud kostja hinnapakkumiste nr TA516462, TA516463, TA516465 aktsepteerimisega, et need on eraldi tasutavad lisatööd. Hageja poolt kostjale saadetud kirjas on sõnaselgelt väljendatud, et tööd tuleb teostada ja seadmed paigaldada hoolduse püsitasu eest ning tasu nõudmisel tekib hagejale sellest kahju. Maakohtu põhjendustest nähtub, et kohus ei ole kirjade sisuga tutvunud. Kostja rikkus tarnelepingut, kavandades ja tarnides (enda kavandatud lahendusest lähtudes) hagejale koostootmis- ja kompressorjaama tehnilise sisseseade, mis oli sellisel kujul sobimatu Jõelähtmes asuvast Tallinna prügilast eralduval gaasil töötamiseks. Lahendusest puudusid vajalikud täiendavad gaasi filtreerimis- ja jahutussüsteemid, milleta jaam ei töötanud sihtotstarbeliselt. Gaasitorustikust jaama sisenev gaas vajas lisatöötlemist, mida kostja lahendus ette ei näinud. Seetõttu sisenes gaasimootorisse selleks sobimatu töötlemata gaas, mis tingis rikke. Kostja rikkus VÕS § 635 lg-t 1 ning kavandas ja tarnis apellandile töö, mis ei sobinud ettenähtud otstarbeks, sellel ei olnud sobivaid omadusi (VÕS § 641 lg 2 p-d 1 ja 2). Kostja teadis koostootmis- ja kompressorjaama kavandatavat otstarvet ja asukohta (tarnelepingu p-d 2.1.5 ja 3.1, hoolduslepingu p 2.1.5) ning hageja tugines kostja kui asjatundja eriteadmistele sobiva lahenduse väljatöötamisel. Maakohtu arvamus, et tehnoloogilise projekti koostamise käigus ei hinnata seda, kas kasutatav gaas on ka tegelikult sobilik kasutamiseks konkreetses gaasimootoris on väär. Kui vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 ning § 641 lg 2 p-dele 1 ja 2 tellitakse töövõtjalt kindla otstarbe jaoks vajalik asi, on tehnoloogilise projekteerimise käigus vajalik luua lahendus, mis selliseks otstarbeks sobib. Kui töövõtja ei ole kontrollinud, kas tema lahendus tellitud otstarbeks sobib, on ta töövõtulepingut rikkunud. Kuna hageja tellis kostjalt tehnilise lahenduse, mis töötaks konkreetsest prügilast eralduva gaasiga, sõltumata täpsetest gaasi omadustest (ainus nõue oli tagada, et gaasis on piisav kogus kütteainet metaani, mida jaamas põletada), pidi kostja kavandatud tehniline lahendus sobituma olemasoleva gaasiga, mitte gaas kavandatud seadmetega. Prügilagaas on olemuselt kõikuva kvaliteediga, selle omadusi ei ole võimalik muutumatuna garanteerida. Seetõttu ongi tehnilises lahenduses vajadusel oluline ette näha puhastusseadmed enne gaasimootorit. Kui torustikust jaama sisenev töötlemata gaas ei sobitu mõne tehnilise sõlmega (nt gaasimootor), pidi kostja lahendus ette nägema gaasi sobilikule kujule töötlemise. Eeltoodut tõendavad tarnelepingu p-d 2.1.5, 3.1 ning lisad 1-3, hoolduslepingu p 2.1.5, gaasianalüüs ning 13.10.2014 istungi protokoll. Kostja rikkus ka hoolduslepingu p-te 7.1, 13.1 ja 13.6.

  1. Kuna jaama rikke ja seiskumise põhjustas kostjapoolne tarnelepingu rikkumine, pidi ta hoolduslepingu kohaselt jaama remontima ning paigaldama vajalikud lisaseadmed hoolduse püsitasu eest ja täiendavat tasu saamata. Kostja keeldus sellest, rikkudes VÕS § 619 ja § 108 lg-t
  2. Seejuures tuli hoolduslepingu p-de 7.1 ja 7.2 alusel teha kõik tööd viivitamatult ja tagada jaama sihtotstarbeline toimimine minimaalse ajakuluga. Tarne- ja hooldusleping moodustasid hageja jaoks kompleksse kokkuleppe, millega juhiti lepingulisi riske. Riskijaotuse kohaselt vastutas kostja tema eriteadmistele tuginedes loodud tehnilise lahenduse toimimise eest, probleemide 8 puhul pidi ta need kõrvaldama hoolduslepingu p 7.1 alusel. Eelnevat kinnitavad lisaks lepingutele tunnistaja PM ütlused ja hageja seadusliku esindaja HU seletused 13.10.2014 istungil, millega mittearvestamist ei ole kohus põhjendanud. Maakohus jättis vääralt tähelepanuta, et hageja tellis kostjalt kompleksse tehnilise lahenduse. Kostja pidi kavandama jaama mis tahes seadmed, mis toodaksid usaldusväärselt jaama sisenevast gaasist elektri- ja soojusenergiat. Pooltel ei ole enam vaidlust selles, et kostja pidi looma ja paigaldama tehnilise lahenduse alates sisenevast gaasitorust kuni elektri ja soojuse väljunditeni. Väär on kohtu seisukoht, et tehniline projekteerimine ja seadmete valik toimus hageja juhiste kohaselt. Kostja kinnitas hagejale, et lisaseadmed ei ole vältimatult vajalikud jaama töötamiseks, nende puudumine suurendab jooksvaid hoolduskulusid, kuid jaam töötab sihtotstarbeliselt. Eelnevat tõendavad PM ütlused ja HU seletus 13.10.2014 istungil ja kaudselt viitab sellele poolte 26.03.2009 kirjavahetus. Kostja pakkus hagejale erinevaid komplekslahendusi ja ükski pakutud variantidest ei näinud ette täiendavaid puhastusseadmeid, mida kinnitavad tunnistaja TK ütlused 13.10.2014 istungil. Kostja ei tõendanud, et hageja andis juhise täiendavad puhastusseadmed lahendusest välja jätta ja et kostja kontrollis piisavalt tehnilise lahenduse toimimist täiendavate puhastusseadmeteta ning hagejat lahenduse mittetoimimisest ja riskidest VÕS § 641 lg 3 kohaselt teavitas. AT seletuse kohaselt 13.10.2014 istungil, võttis kostja gaasianalüüsi lõpuni valmis ehitamata prügila gaasitorustikust ja see proov ei näidanud lõplikult jaama siseneva hakkava gaasi omadusi. Seega kinnitas kostja ise, et kuigi temalt telliti teatud otstarbele vastama pidanud töö, ei selgitanud kostja jaama töötamise tingimusi välja, kuigi oli kogenud asjatundja, GE Jenbacher autoriseeritud hoolduspartner ja kostja töötajatel oli vastav koolitus. Hagejalt ei saa eeldada, et ta teostab eriala asjatundja üle igakülgset järelevalvet ja seab eksperdi teadmistele tugineva lahenduse toimimise kahtluse alla. Väär on maakohtu ja kostja väide, et kostja pakkumisele ja tarnelepingule lisati mootoritootja juhis selleks, et hageja tagaks prügilas olevast gaasitorustikust jaama mootoritootja nõuetele vastava gaasi sisenemise. Mitte ükski tarne- ega hoolduslepingu säte sellisele kohustusele ei viita, väide on oletuslik ja alusetu. Gaasi omaduste loomuliku kõikuvuse tõttu on puhastusseadmed ainus viis selle kvaliteedi tagamiseks. Kohus ei arvestanud gaasimootori tootja juhist käsitledes hageja seisukohta 31.10.2014 menetlusdokumendi p-s 2.8.
  3. Mootoritootja juhis oli lepingutele lisatud eelkõige selles sisalduva muu info tõttu, mitte mootorisse siseneva gaasi piirnäitajate tõttu. Kohus ja kostja on samastanud vääralt gaasimootorisse siseneva gaasi nõuded ning koostootmis- ja kompressorjaama terviklikku tehnilisse lahendusse siseneva gaasi omadused. Maakohus leidis ekslikult, et kostja vastutus oli piiratud 150 000 krooniga. Rikke kõrvaldamiseks tehtud remonditööd vastavad hoolduslepingu p-s 7.1 sätestatud "erakorraliste tööde" definitsioonile ja tegemist ei ole lepingu p-s 10.1 kirjeldatud "lisatöödega", mis on tööd, mis ei ole vajalikud jaama sihtotstarbelise funktsioneerimise, kasutatavuse, kasuteguri ja võimsuse tagamiseks. Rikke tõttu seiskunud jaama seadmete remontimine on eeltooduks vajalik. Punktis 10.1 toodu kohaselt on lisatöödeks nt tööd, mille põhjuseks on jaama sihtotstarbelisest kasutamisest sõltumatud vabad (ärilised) valikud. Väär oli väide, et hoolduslepingu p 13.6.2 kohaselt on igal juhul välistatud kostja kulul erakorraliste tööde tegemine enam kui 150 000 krooni eest. Kuivõrd koostootmis- ja kompressorjaama rikke ja seiskumise põhjustas kostjapoolne tarnelepingu rikkumine, pidi ta hoolduslepingu p-de 7.1, 13.1 ja 13.6.2 kohaselt jaama remontima hoolduse püsitasu eest ja täiendavat tasu saamata. Hoolduslepingu p 2.5 alusel oleks kuulunud täiendavalt tasustamisele nn toreduslike lisaseadmete paigaldamine, mis ei ole koostootmisjaama sihtotstarbelise töö tagamiseks möödapääsmatud. Kui seadmed on möödapääsmatud jaama sihtotstarbeliselt tööle 9 hakkamiseks, tuleb seadmed lisada hoolduse püsitasu eest. Kohus jättis tähelepanuta, et piirmäär 150 000 krooni kohaldub vaid hoolduslepingu alusel tööde teostamisele. Saamata jäänud tulu nõudele, mille maakohus on jätnud lahendamata, piirmäär ei kohalduks. Vastus apellatsioonkaebusele
  4. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning maakohtu otsus

§ 657

lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:

  1. Hageja, kostja ja liisinguandja sõlmisid 3.08.2009 lepingu prügilagaasil koostootmisjaama ja kompressorjaama müügi, paigaldamise ja käivitamise kohta, s.o ehituse töövõtulepingu, mille raames kostja ostis ka vajalikud seadmed (edaspidi tarneleping).
  2. 3.08.2009 sõlmisid hageja, kostja ja liisinguandja lepingu prügilagaasil koostootmisjaama ja kompressorjaama kasutatavuse, kasuteguri ja võimsuse tagamise ning hooldus- ja remonditööde kohta (edaspidi hooldusleping).
  3. 14.06.2010 allkirjastasid pooled jaama üleandmise-vastuvõtmise akti, mille järgselt alustas koostootmisjaam tööd.
  4. 26.09.2010 seiskas juhtelektroonika automaatselt koostootmisjaama gaasimootori. Hiljem läbiviidud ekspertiisi järeldustest selgus, et rikke põhjuseks olid gaasimootori tööpindadele ladestunud põlemisjäägid ja sellest tingitud kahjustused mootori mehhaanilistele osadele.
  5. 27.01.2011 õnnestus rikked kõrvaldada ja koostootmisjaama tööd jätkata. Hoolduslepingu preambula p C kohaselt on kostja GE Jenbacheri ametlik esindaja Eestis, omades kõiki õigusi, oskusi ja vahendeid hagejale tarnitud GE Jenbacher koostootmisjaama ja kompressorjaama hoolduseks ja remondiks. Esmalt käsitleb ringkonnakohus tarnelepingu rikkumisega seonduvaid apellatsioonkaebuse väiteid. Samas asjas 16.04.2014 tehtud otsuses on ringkonnakohus selgitanud, et tarneleping oli sisult segatüübiline leping ja sisaldas prügilagaasil koostootmisjaama ja kompressorjaama müügi, paigaldamise ja käivitamise lepingut. Tuvastatud oli, et kostja mitte üksnes ei müünud hagejale koostootmis- ja kompressorjaama, vaid ka pidi need projekteerima, kokku panema ja valmis ehitama rajatise, mille abil hageja saaks hakata prügilagaasist tootma elektri- ja soojusenergiat. Sisuliselt oli tegemist ehituse töövõtulepinguga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus asja menetlemisel juhindunud 16.04.2014 otsuses antud juhistest. Ringkonnakohtu seisukohad on

§ 658

lg 2 kohaselt õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel tühistatud otsuse teinud kohtule uuel asja läbivaatamisel kohustuslikud. Antud selgituste kohaselt tuli tarnelepingu rikkumine lahendada töövõtulepingu sätete alusel ning hoolduslepingu rikkumine käsunduslepingu sätete alusel. Kuigi eelmisel korral lahendas ringkonnakohus samas vaidluses üksnes nõuete aegumisega seonduvat, ei anna see alust väita, et ringkonnakohtu seisukohad lepingute õiguslikul kvalifitseerimisel saaksid olla teistsugused juba tuvastatust. Ringkonnakohtu poolt väljendatud seisukoht lepinguliste suhete õigusliku olemuse kohta oli maakohtule siduv. Hageja tugines oma esimeses nõudes sellele, et kostja rikkus tarnelepingut, kuna projekteeris ja paigaldas koostootmisjaama, mis ei olnud sobilik prügilast eralduval prügilagaasil töötama. 10 Hageja selgitusel oli tema huvi saada Jõelähtme prügila prügilagaasile sobiv komplekslahendus. Kostja väitel tarnis ta hagejale kvaliteetse seadme. Kostja tugines menetluses kestvalt VÕS-i müügilepingu sätetele, millega maakohus on nõustunud. Ringkonnakohus leiab, et kostja viited müügilepingu regulatsioonile ei ole asjakohased ja ei kohaldu praeguses asjas. Kostja käsitlus läks vastuollu ringkonnakohtu 16.04.2014 otsuses tuvastatuga, mille kohaselt ei olnud tarneleping käsitletav ainult müügilepinguna. Tarnelepingu näol on tegemist nn segalepinguga, millest kostja oli ringkonnakohtu eelnimetatud otsuse p-s 34 konstateeringu kohaselt rikkunud ehituse töövõtulepingut puudutavat osa. Asjas kogutud tõenditest nähtuvalt ei olnud kostja üksnes seadmete müüjaks (kuna hageja ei valinud ise kaupa välja), vaid kostja töötas välja, kavandas tehniliselt ja ehitas valmis sobiva lahenduse. Kostja väited, mille kohaselt projekteerijaks oli kolmas isik, mitte tema, on hageja veenvalt ümber lükanud, selgitades, et kolmandad isikud projekteerisid jaama üldehitusliku osa (teed, platsgaasi kogumistorustik, jaama asukoht jms) ning koostootmis- ja kompressorjaama tehnoloogilise osas kavandas kostja. Koostootmisjaama tehniline lahendus pidi seega sobituma olemasoleva gaasiga, mitte gaas sobituma koostootmisjaama tehnilise seadmestikuga. Seega sai koostootmisjaama rike olla tingitud tehnilise lahenduse põhimõttelisest sobimatusest, mitte ebasobivast gaasist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohus nõuetekohaselt välja selgitanud töö lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 641 tähenduses kui hageja nõude esmast eeldust. Kohus ei teinud selgeks, milline tulemus tuli kostjal tarnelepingu eesmärki arvestades saavutada. Seega ei olnud võimalik hinnata, kas ja millised puudused kostja töös esinesid. Hageja on tuginenud sellele, et ta tellis nimelt Jõelähtme prügilast eralduvale töötlemata gaasil toimima pidanud tehnilise komplekslahenduse ja et see oli mõlemale poolele üheselt selge, sest kõnealune koostootmis- ja kompressorjaam pidi asuma tööle Jõelähtme vallas, Rebala külas asuvas Tallinna prügilas (tarnelepingu p 3.1). Et tegemist oli Jõelähtme prügila prügilagaasile sobiva komplekslahenduse tellimisega, ilmneb tarnelepingu lisaks 1 olevast kostja hinnapakkumisest (V kd, lk 147-150), mille lisaks oli Jõelähtme prügila gaasianalüüs (IV kd, lk 281-282). Seega ei saanud kostja eeldada, et tingimused on samasugused nagu Pääsküla prügilas, kus on varem rajatud koostootmisjaam ja kus eralduv gaas on puhtam otse mootorisse suunamiseks. Apellant selgitas kohtus, et tegelikkuses ei ole prügilad võrreldavad neis ladustatud prügi koostise erinevuse tõttu (prügis rohkem kodukeemiat ja plastikuid ning seega rohkem räniühendeid). Seega ei olnud lahendust võimalik kavandada teise prügila tingimuste alusel. Hageja heidab kostjale ette, et valdkonna professionaalina oleks kostja pidanud arvesse võtma Jõelähtme prügila konkreetseid tingimusi ning kavandama lahenduse sellest lähtudes. Mõlemale 3.08.2009 sõlmitud lepingule oli lisatud GE Jenbacher gaasimootori tootja tehniline juhend (IV kd, lk 260-270), mille p 1 kohaselt pidid tootja mootoriseadmed töötama kindla koostisega gaasil ja küttegaasi kõrvalekalle ja piirnäitajate ületamine mõjutasid mootori tööd. Mõlema 3.08.2009 sõlmitud lepingu p C kohaselt oli kostja GE Jenbacher ametlik esindaja Eestis ja seega asjatundja, kes omas õigusi, oskusi ja vahendeid jaama müügiks, paigalduseks ja käivitamiseks ja mõlema lepingu p 2.1.5 kohaselt oli kostja kinnitanud, et ta oli teadlik asjaolust, et koostootmisjaamas kasutatakse kütusena prügilagaasi ning ta arvestab selle asjaoluga lepingu sõlmimisel (I kd, lk 28, 30, 38, 39). Seega võttis kostja endale gaasi omadustega kaasneva riski. Nõustuda tuleb apellandiga selles, et maakohus on jätnud eelnimetatud enamuse tõendeid hindamata, millega on rikutud

§ 232

lg-t 1 ja 2 ning

§ 442lg-t 8.

Hageja rajas oma tarnelepingu rikkumisest tuleneva nõude sellele, et kostja rikkus VÕS § 635 lg-t 1 ning kavandas ja tarnis apellandile asja, mis ei sobinud ettenähtud otstarbeks, sellel ei olnud sobivaid omadusi. 11 Apellatsioonkaebuses heidab hageja kostjale ette, et jaama tehnilise osa põhimõtteline lahendus oli vale, st kostja tugines vääralt projekteeritud tehnilisele projektile. Ebaõige on maakohtu käsitlus, mille kohaselt pidi jaama tehniline lahendus toimima vaid stabiilsete omadustega ja kitsastele parameetritele vastava sisendgaasiga. Kuna kostja oli GE Jenbacheri ametliku esindajana asjatundjaks, pidi ta hagejalt saadud üldiste parameetrite alusel kavandama ja ehitama sobiva lahenduse. Kostjale oli teada, et kasutades tehnilise projekti kohaselt jaamas GE Jenbacheri mootorit, mis vajas kindla koostisega gaasi, vajas Tallinna prügilast eralduv kõikuva kvaliteediga gaas eelnevat mootorile sobivaks töötlemist. Hageja on selgitanud, et koostootmis- ja kompressorjaama rikete kõrvaldamiseks ja toimiva lahenduse saamiseks ja stabiilseks töötamiseks oli vaja lisaseadmeid, st kompressori ning gaasimootori vahele tuli paigaldada täiendavad gaasi jahutus- ja filtreerimisseadmed, mis tagavad, et gaasimootorisse siseneb GE Jenbacheri juhendis nõutud piirmääradele vastavaks töödeldud gaas ning jaama töös ei esine tõrkeid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude ja neid kinnitavate tõendite uurimisega tegelenud. Hageja teised nõuded tuginesid hoolduslepingu rikkumisele kostja poolt. Ringkonnakohus viitas 16.04.2014 lahendi p-des 35-37, et hageja teine nõue tugines teisel, kompressorjaama kasutatavuse, kasuteguri ja võimsuse tagamise ning hooldus- ja remonditööde kohta sõlmitud lepingul ja et teine hageja nõue ei sõltu esimesest, sest kostja kohustus tagama jaama töötamise ja vajalike tööde teostamise põhitasu eest sõltumata sellest, kas jaam oli sobilik gaasil töötamiseks ning sõltumata jaama rikete tekkepõhjustest. Hageja nõuded rajanesid sellele, et kostja keeldus koostootmis- ja kompressorjaama ebasobiva lahenduse puuduseid kõrvaldama hoolduslepingu p-des 7.1 ja 13.1 kokku lepitud hoolduse nn püsitasu eest. Hageja väitel ei remontinud ja täiendanud kostja hiljem tehnilist lahendust hoolduse püsitasu eest sobivaks, kuigi oli selleks kohustatud. Maakohus on hoolduslepingu alusel esitatud nõuet lahendanud tarnelepingu rikkumisest lähtudes, st lähtunud eeldusest, et kuivõrd kostja tarnelepingut ei rikkunud, ei ole põhjendatud tuginemine hoolduslepingu p 7.1 rikkumisele. Apellatsioonkaebuses on õigesti märgitud, et maakohtu otsus on vastuoluline ja haginõuded on puudulikult lahendatud, et asjas tähtsust omavada asjaolud on jäänud välja selgitamata, tõendid enamuses hindamata või on hinnatud valikuliselt ja tõenditega mittearvestamist ei ole kohus pidanud vajalikuks otsuses põhjendada. Nõustuda tuleb apellatsioonkaebuse väitega, et kohati on kohus uurinud tõendit puudulikult, mis on viinud valele järeldusele ja lõppkokkuvõttes ebaõigele otsusele. Nii on kohus kajastanud tõendi sisu vastupidiselt dokumendis kirjapandule, kui on märkinud, et apellant on nõustunud hinnapakkumiste aktsepteerimistega, et tegemist on eraldi tasustatavate lisatöödega, kui apellant on väitnud hagis vastupidist ja väite tõendamiseks lisanud 8.10.2010 kirja dokumentaalse tõendina (I kd, lk 60). Ringkonnakohus peab oluliseks menetlusnormi rikkumiseks kostja taotluse alusel 13.10.2014 kohtuistungi protokollis AT ja TK seletustes ja ütlustes paranduste tegemist ja täiendamist. Selline tegevus ei ole

§ 53lg-ga 2 alusel lubatav.

Isiku ütlustes ja seletustes tehakse parandusi asjaomase isiku vastuväite alusel. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt avaldati kohtusaalis peale isikute ülekuulamist nende ütlused ja seletus ning nad kinnitasid, et kirjapandu oli õige. Lisaks nähtub protokollist, et teistel menetlusosalistel ei olnud samuti märkusi (VII kd, lk 122, 135, 146, 151). Nimetatud isikute seletuste ja ütluste parandamine, täiendamine kostja protokollile parandustaotluste esitamise kaudu muutis tõendid osaliselt kõlbmatuks, kuna need saadi menetlusseadustiku sätteid rikkudes. 12 Maakohus on jätnud sisuliselt käsitlemata hageja kahjunõuded ja vastamata hageja enamustele väidetele. Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas hageja saab nõuda kahju hüvitisena täiendavate gaasi filtreerimis- ja jahutussüsteemi maksumust ja rajamise kulu või oli tegemist lisatööga. Sellele vastamiseks saab võtta lähtekohaks lepinguga kokkulepitud tulemuse ja kas jaam oleks töötanud sihtotstarbeliselt ka ilma lisaseadmeteta. Hageja tugines jaama seisaku tõttu tekkinud kahju nõudes sellele, et kostja oleks pidanud rikke kõrvaldama ja remonttööd tegema viivitamatult ja selle eest lisatasu küsimata. Neid asjaolusid ei ole maakohus hinnanud. Hageja väitel viivitas kostja rikke kõrvaldamisega 122 päeva. Hageja väitel pidi ta tegema kulutusi remondile, täiendavatele gaasi puhastusseadmetele, tasuma vastuvõtmata prügilagaasi eest leppetrahvi ja jaama seisaku tõttu jäi tal saamata tulu.

§ 436lg-le 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Kohtuotsuse seaduslikkuse nõude täitmiseks ei piisa kohtuotsuse 30-l leheküljel menetlusosaliste poolt menetluse kestel esitatud seisukohtade tsiteerimisest, lepingute ja seaduse ümberkirjutamisest. Kohtuotsuses puudub õiguslik analüüs ja kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema jälgitav. Kui asjas on mitu nõuet, tuleb teha otsus kõigi nõuete kohta (

§ 438lg 1).

Maakohus on oluliselt rikkunud

§ 442

lg-s 8 sätestatud nõuet, mille kohaselt kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud. Kohtuotsuse puudulikkus ei ole ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma käesolevas otsuses märgitust. Kuna hageja on väitnud ja esitanud tõendid, et lisaseadme olemasolu oli vajalik jaama sihtotstarbeliselt töötamiseks, siis saab kostja tõendada, et jaama oleks olnud võimalik taastada odavamalt (

§ 230lg 1).

Kohtul tuleb vastata kostja väitele, et täiendavad puhastusseadmed jäeti välja hageja juhise alusel, kõrvutades mõlema poole vastavaid väiteid ja hinnates neid kinnitavaid tsiviilmenetluses lubatavaid tõendeid. Lisaks eeltoodule on maakohus jätnud käsitlemata hoolduslepingu rikkumisele tugineva hageja saamata jäänud tulu nõude. Kolleegium peab õigeks saata asi kohtuotsuse tühistamisel tagasi uueks lahendamiseks maakohtule seoses enamuse hageja väidete ja olulises osas tõendite hindamata jätmise tõttu. Apellatsiooniastmes tõendite esmakordne hindamine riivaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Ringkonnakohus lõpetas 17.09.2015 asja sisulise arutamise ja läks otsust tegema. Vastustaja 20.10.2015 saadetud täiendavad seisukohad jätab kolleegium tähelepanuta. Maakohtu lahend tuleb tühistada ka menetlusekulude jaotuse osas, kuna menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada asja uue lahendamise tulemust arvestades. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.