← Eesti

2-15-104063/25

Obsah (4)§ 423§ 168§ 162§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2015 Tartu Tsiviilasja number 2-15-104063 Tsiviilasi A

§ 423lg 3 ja Pankr

S § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

§ 168

lg 2 alusel tuleks menetluskulud hagi läbi vaatamata jätmise korral jätta üldjuhul hageja kanda. Antud juhul suunatakse hageja nõue sisuliselt pankrotimenetlusse, mistõttu ei pidanud maakohus õiglaseks jätta menetluskulusid

§ 168

lg 2 alusel hageja kanda.

§ 162lg 4 alusel tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Kostja E&G OÜ (pankrotis) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustab menetluskulude jaotust. Määruskaebuse kohaselt: 1) sätestab

§ 168

lg 2 selgelt ja ühemõtteliselt, et hagi läbivaatamata jätmise korral jäävad menetluskulud hageja kanda. Käesolevas asjas selliseid seaduses sätestatud erandeid, mille puhul saab sellest üldreeglist kõrvale kalduda, ei eksisteerinud ning kohus ei oleks tohtinud

§-ist 168 lg 2 tulenevat regulatsiooni eirata; 2) on maakohtu viide

§-ile 162 lg 4 asjakohatu. Viidatud säte reguleerib menetluskulude jaotust juhul, kui kohus on teinud hagimenetluses otsuse ühe poole kahjuks. Kohtumäärusest ei selgu, kuidas ja miks peaks viidatud säte antud juhul asjasse puutuma. Kohus ei ole asjas otsust teinud, vaid on jätnud hagi määrusega läbi vaatamata; 3) ei saa olukorras, kus üks menetlusosaline pankrotistub hagimenetluse jooksul, automaatselt jätta kostja menetluskulusid hagejalt välja mõistmata (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09). Kohus peab menetluskulud kindlaks määrama ning kaaluma menetluskulude põhjendatust. Olukorras, kus kohus leiab, et menetluskulude väljamõistmine võiks olla ebaõiglane, saab kohus tuvastada, et kostja menetluskulude hagejalt välja mõistmine ei ole põhjendatud mitte täies ulatuses, vaid osaliselt. Igal juhul ei välista pankroti väljakuulutamine iseenesest hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmist kogu ulatuses. Paraku ei ole maakohus antud asjas menetluskulusid analüüsinud. 2 VASTUSTAJA SEISUKOHT 4. Vastustaja AS Narva Vesi vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Vastuväite kohaselt oleks tekkinud õiguslikus olukorras ebamõistlik ja ebaõiglane jätta kulud tulenevalt

§ 168

lg-st 2 hageja kanda, kuna lõpliku lahendi ehk õigusrahu saavutavad pooled mitte käesolevas hagimenetluses vaid pankrotimenetluses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et asjas ei kohaldu

§ 162lg 4, on ebaõige.

Riigikohus on asjas nr 3-2-1-63-11 selgitanud, et nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab asja määrusega. Seega võis maakohus olukorras, kus hagi jäi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel seoses kostja pankroti välja kuulutamisega, kaaluda asjas

§ 162lg 4 kohaldamist ja menetluskulude jätmist poolte endi kanda.

Kaebaja tugineb oma kaebuses eelkõige Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09, milles Riigikohus on analoogsel juhul (hagi jäeti läbi vaatamata seoses kostja pankroti väljakuulutamisega) selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus alati analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et viidatud asjas vaidlustas kaebaja ringkonnakohtus ja Riigikohtus küll temalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulu suurust, kuid ei vaidlustanud maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas, mille kohaselt jäid kõik menetluskulud hageja kanda. Käesolevas asjas jättis maakohus kõik menetluskulud poolte endi kanda, mistõttu puudus maakohtul vajadus hinnata kostja menetluskulude suurust ja põhjendatust nagu määruskaebuse esitaja oma kaebuses ekslikult leiab. Riigikohus on viidatud asjas nr 3-2-1-154-09 aga märkinud, et kui hagi jääb läbi vaatamata kostja pankrotistumise tõttu, siis ei vastuta hageja hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada. Pankrotiseaduse § 43 lg-st 1 tulenevalt on kohtul kohustus jätta hagimenetluses läbi vaatamata enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses olev varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Seega on tegemist asjaoluga, mida hageja mõjutada ei saanud, ning seda peab kohus menetluskulude määramisel arvestama. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud asjaoluga saab kohus arvestada juba menetluskulude jaotuse määramisel. Käesolevas asjas ei ole tuvastatavad menetluse venimisest tingitud menetluskulud, mille jaotamisel saaks lähtuda

§-s 169 sätestatust ja jätta need menetluse venimise põhjustanud poole kanda. Seega leidis maakohus põhjendatult, et menetluskulude jätmine hageja kanda on käesoleva asja asjaolusid arvestades hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ning menetluskulud tuleb

§ 162lg 4 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda.

6.

§ 171

lg 1 järgi tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta määruskaebuse esitaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.