← Eesti

2-15-2515/44

Obsah (5)§ 216§ 656§ 214§ 213§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-2515 Määruse tegemise aeg ja koht 26.01.2016, Tallinn Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu Kohtuasi EZ hagi MZ vastu sundtäitmise lubamat

§ 216lg 6).

Asjaolud

  1. EZ esitas 17.02.2015 Harju Maakohtule hagi MZ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr 008/2013/
  2. Hageja suhtes on algatatud Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku poolt kostja avalduse ja 16.02.2009 notariaalse lepingu nr 377 alusel täitemenetlus. Nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue. Hageja leiab, et sundtäitmine on lubamatu põhjusel, et nõue on tasaarvestatud. 1

(4)
  1. Hagiavalduse kohaselt on BM 01.12.2014 loovutanud hagejale nõude MZ vastu summas 500 000 eurot. Nõue MZ vastu tuleneb 01.12.2014 avaldusest, millega BM taganes 16.02.2009 sõlmitud kinkelepingust, isikliku kasutusõigusega koormamise lepingust ja asjaõiguslepingutest. 16.02.2009 lepinguga kinkija BM kinkis MZ-le kinnistu asukohaga XXXXXXXXX XX XX, Tallinn. Kinkelepingus on märgitud kinkija abikaasa LM ja kinkija kinnitus, et LM on nõus lepingu sõlmimisega.
  2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leiab, et BM-il ei ole aluseid kinkelepingust taganemiseks ja tal puudub nõue kostja vastu. Seetõttu puudub ka hagejal tasaarvestatav nõue.
  3. EZ esitas 09.11.2015 taotluse ja 23.11.2015 täpsustava taotluse kaasata menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel BM ja kostja poolel LM. Hageja hinnangul puudutab käesolev vaidlus kõikide 16.02.2009 kinnistu kinkelepingu, isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu ning asjaõiguslepingute pooleks olnud isikute õigusi ja huve ning käesoleva kohtuasja lahendamine hageja kasuks või kahjuks võib kaasa tuua erinevaid lepingu rikkumisest tulenevaid, kahju hüvitamise ja/või hüvituskohustusest vabastamise nõudeid BM, LM ja/või MZ vastu. Seega oleks põhjendatud, et käesolevas kohtuvaidluses oleksid menetlusosalisteks kõik 16.02.2009 lepingu pooled.
  4. Kostja palub jätta taotluse rahuldamata. Käesoleval juhul tuleb arvestada, et kohtuvaidlus puudutab täitemenetlust. Hageja on esitanud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgse hagi põhjendusel, et nõue on tasaarvestatud. Seega on hageja ise määratlenud, mille alusel ta kostja kasuks kehtivat täitedokumenti vaidlustab. See, kas hageja nõue puudutab muid isikuid, ei oma tähtsust, sest TMS § 5 lg 1 sätestab täitemenetluse osalised.
  5. Harju Maakohtu 02.12.2015 määrusega jäeti EZ taotlus rahuldamata. LM iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel kaasamata jätmise osas maakohus põhjendas, et hagejal ei ole

§ 216

lg 1 mõttest tulenevalt õigust taotleda iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamist kostja poolele, vaid see õigus on vastavate asjaolude esinemisel kostjal (RKTKo 3-2-1-161-12 p 16). BM iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel kaasamata jätmise osas maakohus põhjendas, et BM ei ole täiteasjas nr 008/2013/486 täitemenetluse osaline TMS § 5 järgi. Käesoleva tsiviilasjas tehtav lahend ei oma õiguslikke tagajärgi BM-le, vaid selgub, kas täitemenetlus kõnealuses täiteasjas on lubatav või mitte sissenõudja ja võlgniku omavahelises suhtes. 7. 17.12.2015 esitatud määruskaebuses palus hageja tühistada maakohtu määrus ja saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Hageja leiab, et käesoleva kohtuvaidluse lahendamine EZ kahjuks võib kaasa tuua tema poolt nõuete esitamise BM vastu. Ka peab arvestama, et EZ poolt omandatud nõue võis kuuluda BM ja LM abielulise ühisvara hulka. Seega võib käesolevas tsiviilasjas kohtuvaidluse lahendamine EZ kasuks kaasa tuua LM poolt nõude esitamise EZ ja/või BM vastu kas ühisvara jagamiseks, alusetult omandatu üleandmiseks, kahju hüvitamiseks vms. Käesolevas kohtuvaidluses tehtavad kohtu järeldused võivad mõjutada ka XXXXXXXXX XX XX kinnisasja praeguse omaniku LM õigusi ja vabadusi ning BM kui isikliku kasutusõiguse omaja õigusi ja vabadusi. 16.02.2009 kinnistu kinkelepingu tagasitäitmise võlasuhe mõjutab kõikide 16.02.2009 kinnistu kinkelepingu poolte õigusi ja huve. Asjaolu, kas BM ja/või LM on täiteasjas nr 008/2013/486 täitemenetluse osalised või mitte, ei oma 2

(4)õiguslikku tähtsust kolmanda isiku kaasamise küsimuses. Lisaks

§ 216

lg 1 ei sätesta, kas kolmanda isiku kaasamist on võimalik taotleda hageja või kostja poolel, järelikult peab olema võimalik kaasata kolmas isik ükskõik kummal poolel. Samas ei takistanud see maakohtu poolt LM kaasamist hageja poolele. Samuti ei ole maakohus

§ 216lõiget 3 rikkudes saatnud hageja taotlust vastamiseks BM-le ja LM-le.

  1. MZ vaidles määruskaebusele vastu. Kostja leiab, et kolmandate isikute kaasamine käesolevas menetluses ei ole võimalik ega vajalik.
  2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. jättis rahuldamata ja edastas Määruse põhjendused
  3. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab ringkonnakohus, et maakohus on hageja taotluse lahendamisel oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet, kui jättis andmata BM-le ja LM-le

§ 216

lõike 3 alusel võimaluse vastata EZ taotlusele iseseisva nõudeta kolmandate isikute kaasamiseks. Viidatud säte ei anna kohtule kaalutlusõigust, vaid kohustab toimetama isikuid puudutava taotluse neile kätte, et võimaldada osaleda nende õigusi ja huve eelduslikult puudutava menetlustoimingu lahendamisel. Ringkonnakohtul ei ole võimalik rikkumist kõrvaldada, sest vastasel juhul ei ole BM-le ja LM-le tagatud

§ 216lõikes 6 sätestatud võimalus vaidlustada maakohtu määrust.

Lisaks on maakohus ebaõigesti kohaldanud

§ 216

lõiget 1 ega ole tuvastanud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamiseks vajalike eelduste olemasolu või nende puudumist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvate õigussuhete alusel ei saa välistada tasaarvestuse vastuväite lahendamise tulemuste õiguslikku mõju BM ja hageja vahelistele suhetele. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus

§ 656

lõike 1 punkti 1, § 657 lõike 1 punkti 3, § 667 lõike 2 ja § 659 alusel tühistada menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu ning saata EZ taotlus iseseisva nõudeta kolmandate isikute kaasamiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada. 11. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus, et ebaõige on hageja väide, et iseseisva nõudeta kolmandat isikut saab kaasata menetlusse ükskõik kummal poolel. Iseseisva nõudeta kolmandate isikute regulatsioonist tulenevalt saab järeldada, et menetlusse kaasatav või menetlusse astuv kolmas isik on seotud kindla poolega, sest tema positsioon menetluses sõltub selle poole positsioonist, kelle poolel ta kaasatud on. Eeltoodu tuleneb nii kolmanda isiku kaasamise eeldustest (

§ 216

lg 1) kui kolmanda isiku menetlusse astumise ja kaasamise tagajärgedest (

§ 214lg 2).

Riigikohus on ka selgitanud, et kolmanda isiku enda poolel menetlusse kaasamisega saavutab pool eelkõige seda, et kohtuotsus on

§ 214

lg-tes 3 ja 4 sätestatud ulatuses siduv ka tema ja kolmanda isiku vahelises suhtes (RKTKo 3-2-1-122-11 p 13). Maakohus on ka õigesti viidanud Riigikohtu seisukohale, et

§ 216

lg 1 mõttest tulenevalt ei ole hagejal õigust taotleda iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamist kostja poolele. Vaid kostja saab taotleda iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamist enda poolel (vt RKTKo 3-2-1-161-12 p 16). 12. Seega on iseenesest õige maakohtu põhjendus LM kaasamata jätmise osas iseseisva kolmanda isikuna kostja poolel. Eeltoodu ei välista aga LM õigust

§ 213lg 1 järgi ise astuda iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse kostja poolel. Ka seetõttu on oluline selgitada välja LM seisukoht EZ taotluse osas. 3

(4)13. Maakohus on põhjendanud BM iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kaasamata jätmist mh sellega, et ta ei ole täiteasja nr 008/2013/486 osaline. Kolleegium maakohtuga ei nõustu. Õige on EZ seisukoht, et iseseisva nõudeta kolmandate isikute kaasamise taotluse lahendamisel ei ole tähtsust sellele, kas BM ja/või LM on täiteasjas nr 008/2013/486 täitemenetluse osalised. Kolmanda isiku kaasamine menetlusse on õigustatud, kui esineb tõenäoline võimalus, et kohtuotsus võib sellele isikule kaasa tuua

§ 216lg 1 nimetatud tagajärgi.

Järelikult

§ 216lg 1 ei eelda, et võimalikud kolmandad isikud oleksid täitemenetluse osalised.

14. Käesoleva lahendi näol ei ole tegemist määrusega, milles

§ 173

lõike 1 kohaselt tuleks ära märkida menetluskulude jaotus, mistõttu määrus vastavat otsustust ei sisalda. Imbi Sidok-Toomsalu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.