KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2013. a Tartu Tsiviilasja number

§ 187alusel (ts asi nr 2-09-11534) 18.03.2009.

a.

§ 187

alusel eeldab hagi esitamine täitemenetluses võlgniku vara tagasivõitmiseks seda, et võlgniku olemasoleva (lahus)vara suhtes ei ole võimalik nõuet rahuldada ning seega hakkas kostjate ühisvara jagamise hagi üheaastane aegumise tähtaeg (

§ 14

lg 2) kulgema juba enne tsiviilasjas nr 2-09-11534 hagi esitamist ehk enne 18.03.

1. a. Kuna käesolev hagi on esitatud
2. a, siis on hagi igal juhul aegunud. MAAKOHTU LAHEND
3. Viru Maakohus jättis 11.06.
4. a vaheotsusega Ü.V. ja A.V. kohaldamiseks rahuldamata ja jätkas tsiviilasjas nr 2-12-8086 menetlust. taotluse aegumise TsMS § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. 2 Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-63-08 leidnud, et aegumise kohta tehtud vaheotsuse eeldusena tuleb kohtul hagi aegumise tähtaja kontrollimiseks kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Kohus oli seisukohal, et käesolevas asjas on piisavalt selgelt pooltevaheline õigussuhe kvalifitseeritud. Hageja on esitanud nõude

§ 14

lg 2 alusel.

§ 14

lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Sama paragrahvi lg 2 esimene lause sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Lisaks sätestab ka PKS § 33 lg 3, et muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Kostjad ei ole hageja poolt esitatud faktilistele asjaoludele vastu vaielnud. Seega kohtu arvates on poolte vaheline õigussuhe selge ning hetkel asja lahendamiseks olulistest asjaoludest on tuvastatud, et: 1) AS Jetoil (hageja) esitas hagiavalduse Ü.V. vastu, millest tulenevalt tegi Harju Maakohus 19.11.

1. a tsiviilasjas nr 2-08-59035 otsuse, millega rahuldas AS Jetoil hagi täielikult (tl 25-27); 2) hageja esitas Rakvere kohtutäitur Raigo Pärsile täitmisavalduse kostja I vastu võlgnevuse sissenõudmiseks eelnimetatud kohtuotsuse alusel (tl 13-14); 3) täitemenetlus, milles sissenõudjaks on AS Jetoil ja võlgnikuks on Ü.V. on kehtiv (tl 18 ja elektrooniline täitemenetlusregister - täiteasjas nr 158/2008/4357); 4) hageja esitas kostja I vastu hagi vara, s.o Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Pruuna külas asuva XXXX kinnistu (reg.osa nr XXXX) tagasivõitmiseks täitemenetluses. Viru Maakohtu 28.05.
2. a otsusega tsiviilasjas nr 2-09-11534 hagi rahuldati täielikult. Kohtuotsus jõustus 05.01.
3. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega (tl 32-39); 5) 04.01.
4. a on EV ja kostja I vahel sõlmitud maa müügi- ja asjaõigusleping, mille alusel ostis kostja I ostueesõigusega erastamisele kuuluva XXXX maaüksuse (katastritunnus XXXX:002:0221), mis moodustas kostja I omandis olevate ehitiste aluse ning nende teenindamiseks vajaliku maa (tl 28-30); 6) kinnisasja (reg.osa nr-ga XXXX; katastritunnus XXXX:002:022l) omanikuna on kinnistusraamatusse sisse kantud kostja I esmakordselt 04.01.
5. a ja seejärel 25.02.
6. a (tl 58); 7) kostja I ja kostja II on abielus alates 07.10.
7. a; 8) abielu on kehtiv (elektrooniline Rahvastikuregister). Seega on tuvastamist leidnud, et kinnistu asukohaga Lääne-Viru maakond Tapa vald Pruuna küla (reg.osa nr XXXX) on registrisse kantud kostja I nimele, kuid nimetatud kinnistu puhul on tegemist abikaasade ühisvaraga, mille jagamist on hageja õigustatud nõudma.

§ 14

lg 2 teises lauses on sätestatud, et vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Seega on kohtu arvates seaduseandja väga selgelt öelnud, et nimetatud tähtaja puhul on tegemist aegumistähtajaga. Seega on aegumise küsimuse lahendamiseks käesolevas asjas vajalik tuvastada, millal hakkas kulgema üheaastane tähtaeg ajast, mil täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Kostjad leidsid, et kuna hageja esitas hagi kostja I ja H.P. vastu

§ 187

alusel (tsiviilasi nr 2-09-11534) ning

§ 187

eeldab hagi esitamine täitemenetluses võlgniku vara tagasivõitmiseks seda, et võlgniku olemasoleva (lahus)vara suhtes ei ole võimalik nõuet rahuldada, millest tulenevalt hakkas kostjate ühisvara jagamise hagi üheaastane aegumise 3 tähtaeg (

§ 14

lg 2) kulgema juba enne tsiviilasjas nr 2-09-11534 hagi esitamist ehk enne 18.03.

1. a. Kuna käesolev hagi on esitatud
2. a, siis on hagi igal juhul aegunud. Kostjad leidsid ka, et hagejal oleks olnud võimalik esitada hagi võlgniku ühisvara jagamiseks varem ning taotleda kohtult ühisvara jagamise menetluse peatamist, kuni lahendatakse vara tagasivõitmise vaidlus. Kostjate arvates ei saa hagi esitamise õiguse tekkimist siduda täitemenetluses tagasivõidetud tehingu alusel kostjale I tagastatud kinnistu kohta kinnistusraamatu kande tegemisega. Kohus leidis, et kostjate seisukohad ei ole õiged.

§ 14

lg 2 teise lause kohaselt on vara jagamise hagi aegumistähtaeg üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Vara jagamise hagi esitamise eelduseks on täitemenetluse ebaõnnestumine võlgniku lahusvara arvel.

ei sätesta, mille alusel tuvastatakse, et täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus.

§-le 187 tugineda ei ole õige. Nimetatud paragrahvi lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Paragrahvi teise lõike alusel võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Nimetatud paragrahv ei sätesta täitemenetluse ebaõnnestumist. Eelkõige on nimetatud paragrahvi eesmärk võlausaldaja (sissenõudja) kaitse - tehingu tagasipööramine, mille võlgnik on teinud eesmärgiga vältida võla sissenõudmist sundtäitmise kaudu. Nimetatud paragrahvi lg 2 sätestab tagasivõitmise hagi esitamise eelduse ja selleks on sissenõudja nõude mittetäielik rahuldamine või sissenõudja eelduse, et ilma tagasivõitmise hagi esitamiseta ei vii sissenõude pööramine nõude täielikku rahuldamiseni.

näeb ette erinevaid võimalusi täitemenetluse läbiviimiseks ja nõude rahuldamiseks, sh ka sissenõudja õigust esitada hagi võlgniku vara tagasivõitmiseks täitemenetluse raames. Lähtudes proportsionaalsuse ja võlgniku sotsiaalse kaitse printsiibist täitemenetluse läbiviimisel tuleb esmalt rakendada niisuguseid meetmeid, mis kõige vähem kahjustavad võlgniku (nt olemasoleva vara arestimine), seejärel rakendada nö karmimaid meetmeid (nt vara tagasivõitmine) ning viimasena rakendada niisuguseid nö ekstreemsemaid meetmeid, mis võivad kahjustada ka võlgniku abikaasat, nagu abikaasade ühisvara jagamine. Kohus nõustus hagejaga, et täitemenetlust ei saa lugeda ebaõnnestunuks senikaua, kuni sissenõudja pole veel kasutanud kõiki seadusega talle ettenähtud õigusi ja võimalusi nõude täitmiseks. Üheks niisuguseks võimaluseks on ka võlgniku vara tagasivõitmine.

§ 14

lg 2 tuleb tõlgendada kooskõlas

peamise eesmärgiga ja sätete otstarbega.

eesmärk on võlausaldaja (sissenõudja) nõude rahuldamine ja seda võimalikult efektiivselt. Seega ei saanud

§ 14

lg-s 2 hagi esitamiseks antud tähtaja arvutamine alata enne kinnistu (registriosa nr XXXX) tagasivõitmist ja kostja I kinnistusraamatu registrisse omanikuna kandmist, s.o 25.02.2011. a. Vastavalt TsÜS § 135 lõikele 1 algas

§ 14lõikes 2 toodud aegumistähtaja kulgemine 26.02.2011. a. Ts

MS § 362 lg 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Hagiavaldus on kohtusse esitatud 23.02.

1. a, seega on hagi esitatud tähtaegselt ja kostjate taotlus hagi aegumise kohaldamiseks ei kuulu rahuldamisele. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Ü.V. ja A.V. esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu vaheotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kohaldada aegumist. Apellandid paluvad määrata 4 kindlaks menetluskulude jaotuse ja mõista vastustajalt välja apellantide menetluskulud mõlemas kohtuastmes. Apellatsioonkaebuse kohaselt nõustuvad apellandid kohtu seisukohaga, et täitemenetluse läbiviimisel tuleb esmalt kasutada võlgnikku vähem kahjustavaid meetmeid ning kõige viimaseks meetmeks on võlausaldaja nõude rahuldamine võlgniku ühisvara arvelt. Kohtu seisukoht hagi aegumistähtaja kulgemise alguse määratlemisel oleks õige juhul, kui täitemenetluses esitatud hagi vara tagasivõitmiseks oleks esitatud võlgniku lahusvara suhtes ning pärast tagasivõitmise hagi rahuldamist ning tagasivõidetud vara realiseerimist selgub, et võlausaldaja nõue ei ole täielikult rahuldatud ning võlgnikul on järel ainult ühisvara. Käesolevas asjas esitas sissenõudja hagi vara tagasivõitmiseks, mis kuulus võlgniku (apellant I) ühisvara hulka. Seega pidi juba vara tagasivõitmise hagi esitamise hetkeks olema selge, et võlgniku lahusvara arvel võlausaldaja nõude rahuldamine ei ole võimalik ning nõue tuleb rahuldada võlgniku ühisvara arvel. Järelikult oli juba vara tagasivõitmise ajaks täitemenetlus võlgniku nõude rahuldamiseks võlgniku (apellant I) lahusvara arvel ebaõnnestunud ning ühisvara jagamise hagi aegumise tähtaega kulgemine algab kõige hiljem vara tagasivõitmise hagi esitamise päeval ehk 18.03.
3. a. Eeltoodust tuleneb, et täitemenetlus võlgniku (apellant I) lahusvara arvel ebaõnnestus kõige hiljem 18.03.
4. a, kui vastustaja esitas kohtusse hagi apellandi I ja apellandi II poolt ühisvarasse kuuluva kinnisasja tagasivõitmiseks. Kuna käesolev hagi on esitatud 23.03.
5. a, siis on hagi ilmselgelt aegunud ning hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
6. AS Jetoil vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellantide kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole apellandid TsMS § 633 lg 3 nõudeid arvestades esile toonud, milles seisneb materiaalõiguse normi rikkumine; 2) on apellandid meelevaldselt tõlgendanud maakohtu seisukohti ja põhjendusi. Maakohus on õigesti leidnud, et

§ 187

ei sätesta täitemenetluse ebaõnnestumist ning et sellele paragrahvile ei saa tugineda. Vastustaja on endiselt seisukohal, et kuna

ei sätesta, mille alusel tuvastatakse täitemenetluse ebaõnnestumine, tuleb

§ 14

lg 2 tõlgendada kooskõlas

peamise eesmärgiga ning otstarbega. Vastustaja on seisukohal, et täitemenetlust ei saa automaatselt lugeda ebaõnnestunuks, kui täitmisavalduse esitamise hetkel puudub võlgnikul vara, millele saab pöörata sissenõuet. Vastustaja arvates saab täitemenetluse ebaõnnestunuks lugeda siis, kui TsÜS § 157 lg-s 1 ja § 159 lg-s 1 nimetatud tähtaja möödumisel jääb sissenõudja nõue täielikult või olulisel määral rahuldamata. Vastustaja arvates ei saanud seadusandja andes sissenõudjale õiguse esitada hagi võlgniku ühisvara jagamiseks, pidada silmas, et

§ 14

lg-s 2 sätestatud 1-aastane hagi esitamise aegumistähtaeg võib alata enne, kui sissenõudjal tekib võimalus seda õigust realiseerida; 3) ei ole kohtutäituril ja sissenõudjal pädevust omandisuhteid hinnata ning nad ei pruugi teada, et tegemist on ühisvaraga seni, kuni võlgnik ise või võlgniku abikaasa sellele tuginevad.

ei näe ette sissenõudja ega kohtutäituri kohustust tuvastada, kas vara, millele pööratakse sissenõue, on võlgniku ühisvara või lahusvara. Samuti ei pruugi sissenõudja teada, kas teine abikaasa annab nõusoleku ühisvara jagamiseks või keeldub nõusoleku andmisest. Vastustaja ei nõustu apellantide väitega, et vastustajal oleks võimalik esitada hagi võlgniku ühisvara jagamiseks vara tagasivõitmise hagi esitamisel või üldse enne vara tagasivõitmise vaidluse lahendamist. Vastustaja arvates ei ole mõistlik oodata sissenõudjalt võlgniku 5 ühisvara jagamise hagi esitamist igaks juhuks, kui ei ole teada, kas on üldse vara, mida jagada. Seega ei saanud vastustaja esitada hagi apellantide ühisvara jagamiseks enne apellandi I kinnistu (registriosa nr XXXX) kinnistusraamatu registrisse omanikuna kandmist ning

§ 14

lg-s 2 antud tähtaja arvutamine ei saanud alata enne kinnistu (registriosa nr XXXX) tagasivõitmist ja apellandi I kinnistusraamatu registrisse omanikuna kandmist; 4) kuna apellandid on juba 04.07.

1. a võõrandanud kinnistu (registriosa nr XXXX) ning saanud selle eest tasu, siis vastustaja hagi apellantide ühisvara (sisuliselt sama kinnistu nr XXXX) jagamiseks rahuldamise korral ei või apellandi II huvid olla rikutud. Apellandid ei toonud esile põhjendusi, kas ja mis moodi nende õigused ja huvid oleksid rikutud; 5) kui apellantide taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldatakse ning vastustaja hagi jäetakse rahuldamata, viib see selleni, et apellant II esitab hagi nimetatud kinnistu arestist vabastamiseks ning selle hagi rahuldamise korral tekkib apellandil I järjekordselt võimalus hoiduda täitemenetlusest kõrvale ning mõlemal apellantidel tekib võimalus taaskord teenida sama kinnistu müügi pealt. Vastustaja arvates võib antud juhtumil apellantide tuginemine aegumisele olla vastuolus hea usu põhimõttega; 6) palub vastustaja kohtul hinnata ka aegumise peatumise asjaolusid. Vastustaja on korduvalt pöördunud apellandi II poole pakkumisega lahendada tekkinud probleem kohtuväliselt. Apellantide esindaja teavitas vastustajat apellandi II lõplikust keeldumisest 20.06.
2. a. Seega on vastavalt TsÜS §-le 167 aegumine peatunud alates 14.03.
3. a kuni 20.06.
4. a. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu vaheotsuse muutmiseks ega tühistamiseks.
6. Õige ei ole apellantide väide, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigusnormi, kui leidis, et hageja nõue ei ole aegunud. Apellantide arvates on hageja nõue aegumise tõttu aegunud ja hagi tuleb sel alusel jätta rahuldamata.
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei korda neid käesolevas otsuses. 9.

§ 14

lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Asja materjalides puudub abikaasasid täitmiseks kohustav täitedokument ja A.V. võlgniku abikaasana ei ole sissenõude pööramiseks ühisvarale nõusolekut andnud. Ringkonnakohus leiab, et enne 25.02.2011. a, kui Ü. V. kanti taas kinnistusraamatusse omanikuna, ei olnud täidetud eeldused

§ 14

lg 2 alusel hagi esitamiseks, kuna abikaasadele ei kuulunud vara millele sissenõude pööramist hageja soovis. Õige ei ole apellantide seisukoht, et hageja oleks pidanud esitama koheselt

§ 14lg 2 alusel hagi.

Apellantide arvamus, et hageja pidi arvestama, et võlgnik võõrandas ühisvara, et vara tagasivõitmise hagi rahuldatakse, ja et pärast vara omandiõiguse muudatuse tegemist võlgniku abikaasa keeldub sellele täitemenetluses sissenõude pööramiseks nõusoleku andmisest, ei põhine täitemenetluse seadustiku normidel. Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus õigesti, et hagi esitamise ajaks ei olnud möödunud üks aasta ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. 6 10. Ringkonnakohus ei märgi käesolevas otsuses kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 5 menetluskulude jaotust, kuna asja arutamine jätkub maakohtus. Menetluskulude jaotus nähakse ette lõppotsuses. Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks 7 Andra Pärsimägi