Obsah (6)

§ 436§ 136§ 147§ 651§ 367§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-10-57483 T

) § 232 lg-t

1. Maakohus ei andnud hinnangut aktile nr 1, aktile nr 2 ja muudetud aktile nr
2. Aktidest nr 1 ja 2 ning muudetud aktist nr 2 tuleneb, et kostja poolt oli vastu võetud järgmised tööd: fassaadi katmine vahtpolüstüreeniga 755 m2 + 40 m2, vahtpolüstüreeni armeerimine 755 m2, krohvimine 130 m2, tuletõkketsoonide eraldamine lamellvillaga 158 jm, aknaliiteprofiilide ja nurgavõrkude paigaldamine, veeplekkide paigaldamine akendele. Aktidest nr 1 ja 2 tulenevalt kuulub tasumisele kokku 278 162,80 krooni. Seega arvete nr 27, 28 ja kreeditarve arve nr 28 alusel kuulub väljamõistmisele 278 162,80 krooni. Maakohus aga leidis, et hagejal oli õigus saada tegelikult tehtud ja akteeritud tööde eest. Samas jättis maakohus osaliselt arvestamata akteeritud tööde mahu ja oma algatusel muutis poolte vahel sõlmitud lepingut ruutmeetri maksumuse osas. Lepingu järgi ruutmeetri hind on 670 krooni. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et tulenevalt kokkulepitud ruutmeetrihinnast oli hagejal novembris 2008 õigus kostjalt saada 130 m2 krohvitud pinna eest 60 060 krooni ja 625 m2 soojustatud ja armeeritud pinna eest 247 500 krooni. Ainult soojustuse paigaldamine moodustab esitatud tõendite kohaselt keskmiselt 48 % kogu töö hinnast. Maakohtu järeldusest tuleneb, et hageja krohvis 130 m2, soojustas ja armeeris 625 m2, mis ei vasta tõele. Tegelikult aktidest nr 1 ja 2 tulenevalt soojustas ja armeeris hageja 755 m2, millest krohvis 130 m
3. Krohvimine ei ole võimalik, kui sein ei ole soojustatud ja armeeritud. Maakohus asus ekslikult seisukohale, et krohviti soojustamata ja armeerimata seinad 130 m2 ulatuses; 2) on maakohus põhjendamatult vähendas viiviseid. Hageja on seisukohal, et aluseid viivise vähendamiseks ei olnud. Kostja taotlus viivise vähendamiseks oli põhjendamata. Kostja ei esitanud tõendeid, et ta ei ole võimeline viivist tasuma, tal puudub vara viivise tasumiseks või puudub äritegevus. Poolte vahel on kirjalik kokkulepe viivise määra kohta ja seda ei saa paljasõnalise taotluse alusel muuta. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-05 asunud seisukohale, et kostja peaks suutma tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Vastupidine on tõendamiskoormis üksnes viivise nõudmise korral põhivõlast suuremas ulatuses; 3) on maakohus tasaarvestuse tegemisel arvestanud ebausaldusväärse tõendiga, milleks on tunnistaja M.S. ütlused. Hageja esitas maakohtule M.S. peetud kirjavahetuse, millest tulenevalt on M.S. poolt antud ütlused vastuolus tegeliku olukorraga. M.S. väitis, et Snorgel puudus kostja ees võlgnevus. Hageja esitatud kirjavahetusest M.S. nähtub, et hageja saatis kostjale muudetud akti koos muudetud arvega. Teises kirjas tahab kostja saada samale kirjale vastusena juba kreeditarvet. Kolmandas kirjas saatis kostja tunnistaja M.S. le hoiatuse, kuna 624 923,50 7 krooni oli endiselt tasumata. Kirja lõpust võib välja lugeda, et saadetud sai muudetud akt hetkeseisuga. Järelikult aktsepteeris kostja muudetud akti nr
4. Neljandas kirjas saatis tunnistaja M.S. hagejale kirjavahetuse AS-i Swedbank esindajaga selle kohta, nagu oleks esitatud arved tasutud. Sellest tulenevalt tunnistaja M.S. ütlused ei ole usaldusväärsed ja neid tuli jätta arvestamata; 4) on hageja esitanud nõude tasu saamiseks tellingute rendi eest. Kokku on hageja esitanud kostja vastu tellingute rendist tuleneva nõude summas 26 204,85 krooni (1 674,80 eurot). Kostja on tellingute rendi eest väljastatud arve nr 29 tasunud. Arved nr 30, 31, 32 tuleb kostjal tasuda täies ulatuses. Arvete esitamine on põhjendatud ja tulenes sellest, et objektil puudus katus ja vihmavesi tungis läbi soojustuse, mille tõttu edasine töö oli võimatu. Töö jätkamine oli võimalik pärast katuse veekindlaks muutmist. Selle kohta on toimunud kirjavahetus kostjaga, kes andis oma nõusoleku täiendavate kulude hüvitamiseks. Kostja tasus arve nr 29, millega kinnitas valmisolekut hüvitada kulu seoses tellingute rendiga.
5. OÜ Konvento Ehituse esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
6. septembri 2011 tühistamist osas, milles maakohus rahuldas hagi ja uue otsuse tegemist, millega hagi jäetakse rahuldamata. OÜ Konvento Ehituse palub jätta menetluskulud OÜ Everton Ehitus kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti jätnud tuvastamata hagejapoolsed lepingu rikkumised. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et hoone fassaadil tuvastatud puuduste eest ei vastuta mitte hageja vaid kostja. Hageja on töövõtulepingu p-s 4.4 kinnitanud, et ta on tööde alal asjatundja ning ta omab vastavaid kogemusi, mis on lepingu täitmiseks vajalikud, ja teadmisi, mis ehitusettevõtjal seaduse kohaselt olema peavad. Lepingu p-i 4.5 kohaselt kinnitas hageja, et ta on piisavalt tutvunud ehitusobjekti olemasoleva olukorraga ja projektdokumentatsiooniga ning talle on kättesaadavad olnud kõik andmed, millega ta on pidanud vajalikuks tutvuda ning vastustaja on kinnitanud, et kõik nimetatud andmed on piisavad lepingus sätestatud tööde nõuetekohaseks teostamiseks. Seega on hageja ise kinnitanud, et katuse puudumine objektil ei takista hagejal nõuetekohaste fassaaditööde tegemist. Seega ei oma hageja hilisemad väited katuse puudumisest ja selle mõjust tema poolt tehtud töödele tähendust. Olukorras, kus hageja asus hilisemalt väitma, et katuse puudumine sai tööde tegemisel või nende säilimisel takistuseks, on tegemist hageja enda riskiga, mille ta lepingust tulenevalt võttis. Seega on ebaõige maakohtu järeldus nagu oleks tööde säilimise tagamise kohustuse rikkumisest tulenevat riski kandnud kostja ja mitte hageja. Töövõtulepingu p-de 6.1.1, 6.1.2, 6.1.12 järgi võttis hageja endale kohustuse tagada, et tema poolt teostatud tööd säiliksid ka siis, kui objekt jääb pikemaks ajaks sellisesse seisu nagu ta oli siis, kui hageja selle üle vaatas ning asus töid tegema. Hageja ei taganud tema poolt teostatud tööde säilimist. Kostja on esitanud asjas tõendid, mille kohaselt tuli hageja poolt teostatud tööd uuesti teha ning selle üle puudub ka vaidlus. Seda on kinnitanud ka tunnistajad M.S. ja A.R. , kes on muuhulgas tunnistanud ka seda, et armeerimistööd ei olnud hageja poolt teostatud kvaliteetselt ning, et armeerimistööd tuli ümber teha. Hageja on oma 01.08.2011 menetlusdokumendi p-is 4 kõnealuse kohustuse olemasolu ka ise tunnistanud. Samas ei ole hageja oma lepingulist kohustust täitnud. Hageja tunnistas ise oma 01.08.2011 seisukohtade p-is 4, et ei olnud tagatud vihmavee mitte sattumine soojustuse ja müüritise vahele. Hageja väitis oma 01.08.2011 seisukohtade p-is 4, et objektil tööde jätkamiseks tuli lõpetada katusetööd ning paigaldada parapeti plekk. Kostja esitas 19.08.2011 OÜ K.K.M. Plekksepatööd asjatundja arvamuse, mille kohaselt on parapeti plekki võimalik paigaldada alles siis, kui fassaaditööd on valmis. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hageja ei lõpetanud kunagi fassaaditöid ega taganud ka tehtud tööde säilimist. Seega ei olnud võimalik parapeti plekki paigaldada. Eeltoodu tõendab veelgi kostja alternatiivset seisukohta, et hageja tingis ise oma kohustuste rikkumisega vajaduse tööd ümber teha. 8 Maakohus on jätnud analüüsimata kostja viited töövõtulepingu p-dele 14.1 ja 14.3, mille kohaselt oli hageja kohustatud esitama kostjale koos teostatud tööde aktiga kaasneva dokumentatsiooni ja üle andma täitedokumentatsiooni. Asjas ei ole vaidlust, et hageja kõnealuseid kohustusi ei täitnud. Teostusjooniste ja täitedokumentatsiooni üleandmine on olulise tähendusega, kuna selle abil saab ehitusjärelevalve ning hilisemalt Päästeamet kontrollida teostatud tööde ulatust, koosseisu ja fassaaditööde nõuetelevastavust. Samuti ei ole ilma nõuetekohase dokumentatsioonita võimalik objekti tellijale üle anda. Olukorras, kus hageja vastavat dokumentatsiooni ei esitanud ning fassaad oli osaliselt krohvitud, ei olnud ehitusjärelevalvel ja Päästeametil võimalik järelevalvet teostada ning vajalikke kooskõlastusi saada, et anda majale kasutusluba. Ka viidatud hageja poolne rikkumine tingis vajaduse tööd uuesti teha. Eeltoodut on kinnitanud ka tunnistaja M.S. ; 2) on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostjal on võlgnevus hageja ees. Maakohus, jättes arvestamata Gresardi OÜ ja S.V.K. Viimistlus OÜ hinnapakkumised, on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, mis on omakorda viinud ebaõige kohtulahendi tegemisele. Maakohus ei ole selgitanud, millisel õiguslikul alusel ta ei arvesta Gresardi OÜ S.V.K. ja Viimistlus OÜ hinnapakkumistega. Samuti maakohus ei selgitanud, miks ei ole kõnealused tõendid väidetavalt kooskõlas teiste asjas esitatud tõenditega. Maakohus on esile toonud vaid OÜ Auricu hinnapakkumise, kuid ei ole selgitanud, milles seisneb viidatud tõendite omavaheline vastuolu. Gresardi OÜ ja S.V.K. Viimistlus OÜ hinnapakkumise ning OÜ Auricu hinnapakkumise vahele jääb arvestatav ajaline distants, millises vahemikus toimus ka ehitushindade oluline muutumine seoses majanduskriisiga. Maakohtus oli vaidluse all just nimelt 2008 septembris kehtinud tööde turuhinnad. Nimetatud tõendite arvestamata jätmine tingib ka maakohtu otsuses esitatud arvutuskäigu sisulise ebaõigsuse. Samuti on maakohus eeltooduga seoses põhjendamatult arvestamata jätnud apellandi poolt 17.06.2011 menetlusdokumendi alapunktis 4 tehtud tasaarvestuse. Kostja on korduvalt väljendanud seisukohta, et käesolevas asjas esitatud hinnapakkumistes toodud tööde hinnad kehtivad nõuetekohaselt lõpetatud ja üle antud töödele. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud ka hageja poolt teostatud tööde mahu. Maakohus on leidnud, et vastavalt hageja poolt esitatud aktile 2 on hageja armeerinud ja krohvinud sama pinna. Järgnevalt tuvastas maakohus, et krohvitud oli 130 m
7. Seejärel leidis maakohus aga üllatuslikult, et hageja oli armeerinud 755 m2, tuginedes kostja poolt esitatud tõenditele selle kohta, et mh ka hageja poolt paigaldatud armeering tuli maha võtta ja uuesti teha. Ning lõpuks leidis maakohus, et armeeritud on sootuks 625 m
8. Maakohtu seisukohad on vastuolulised – ühelt poolt leidis maakohus, et armeeritud on sama suur osa, kui oli krohvitud, s.o 130 m
9. Seejärel asus maakohus üllatuslikule ja vastuolulisele seisukohale, et armeeritud osa oli siiski märgatavalt suurem. Ühestki asjas esitatud tõendist ei tulene, et hageja oleks armeerinud kogu esimese püstaku, s.o 755 m2 või ka 625 m
10. Vastupidi, asjas on esitatud tõendid, mis tõendavad, et hageja ei olnud armeerinud selliseid pindasid nagu leidis kohus. Nii on kostja oma 21.02.2011 menetlusdokumendi lisas 3 esitanud tõendi selle kohta, et hageja ise on teinud veel 20.04.2009 hinnapakkumise, millest nähtub üheselt, et esimene püstak vajas veel täiendavat armeerimist. Tõendite hindamise nõuete rikkumine on tinginud olukorra, kus maakohtu poolt arvutuskäik on ebaõige, kuna maakohus on ebaõigesti määratlenud armeeritud pinna. Maakohtu otsusest ei selgu, millised on lähteandmed, millele toetudes on maakohus asunud teiste äriühingute hinnapakkumisi hageja algse 19.09.2009 hinnapakkumisega võrdlema, s.o milline on kohtu meelest koguhind, millest kohus on asunud konkreetsete tööde protsentuaalset maksumust arvutama. Maakohus on oma otsuses märkinud, et hinnapakkumises märgitud aknaklosside tegemist ei ole ei akteeritud ega ka tõendatud. Samas ei selgu maakohtu otsusest, kas maakohus on oma arvutuskäigus aknaklosside maksumuse välja jätnud. Samuti ei selgu maakohtu otsuses, kas maakohus on arvestanud kostja 25.05.2011 menetlusdokumendi p-s 1.4 esitatud seisukohtadega objekti ruutmeetri hinna maksumusest. Maakohtu otsusest ei selgu, kas ning millises osas on kohus arvestanud tunnistaja M.S. ütlusi selles kohta, et aknaplekkida kalle oli 9 vale ning vesi voolas sisse, millest tulenevalt tuli ka aknaplekid kui ebakvaliteetselt teostatud töö uuesti teha. Maakohtu otsusest ei selgu, kas kohus on viidatud asjaoluga edasise arvutuskäigu lähtehinna määratlemisel arvestanud. Lähtudes eeltoodust ei ole kohtuotsuses esitatud arvutuskäik sisuliselt jälgitav – pole selge, millised on kohtu poolt arvestatud lähteandmed ning kuidas kujunevad lõpptulemused. Kostja leiab, et sellega on maakohus rikkunud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet (

§ 436

lg 1); 3) on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et kostja tasaarvestusavaldus töödega viivitamise eest ei kuulu rahuldamisele. Kostja leiab, et tema tasaarvestusavaldus on õiguspärane. Kostja on oma 25.05.2011 menetlusdokumendi p-des 3.1 ja 3.3 esitanud täiendava leppetrahvi nõude ning teinud ka täiendava tasaarvestusavalduse. Maakohus on asunud põhjendamatule seisukohale, nagu oleks hagejal tekkinud õiguslik alus tööd kostja võlgnevuse tõttu peatada. Alternatiivselt kostja leiab, et isegi kui oleks võimalik väita, et hagejal oli õigus tööde peatamiseks, on kostja nõue hageja vastu siiski õiguspärane ja tasaarvestusavaldus põhjendatud. Tuginedes töövõtulepingu p-dele 10.4 ja 8.3 peab kostjal olema nõue hageja vastu vähemalt selle ajani, kui hageja keeldus oma kohustuse täimisest; 4) on maakohtu otsus vastuoluline. Maakohus on oma otsuse põhjendavas osas märkinud, et kostjalt tuleb viiviseid välja mõista maakohtu otsuse tegemise seisuga. Maakohus on otsuse teinud 15.09.

1. Viidatud kuupäevale on maakohus viidanud ka oma otsuse põhjendavas osas. Samas on maakohtu otsuse resolutsiooni p-is 4 märgitud, et viivist tuleb hageja kasuks välja mõista kuni 15.11.
2. Seega on selgusetu, millise kuupäevani on maakohus kostjalt viivist välja mõistnud. Maakohus on oma otsuse resolutsiooni p-is 7 mõistnud kostjalt välja viiviseid seaduses sätestatud määras alates 16.09.
3. Täiendav vastuolu esineb ka maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 7 ja otsuse põhjendavas osas leheküljel 7 märgitud seadusejärgse viivisemäära vahel. Nimelt viitab maakohus otsuse resolutsioonis, et seadusejärgne viivisemäär on 8,25% aastas, kuid otsuse põhjendavas osas leiab kohus, et seadusejärgne viivisemäär on 8% aastas. Maakohus on jätnud oma otsuse resolutsioonis tähelepanuta tema enda otsuse põhjendavas osas märgitud tasaarvestuse mõju viivisenõudele, mille tulemusena otsustas maakohus otsuse põhjendavas osas, et kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga summas 604,97 eurot. Vaatamata kohtuotsuse põhjendavas osas esitatud viivisearvestusele ning hageja viivisenõude suuruse määratlemisele, on maakohus eeltoodut oma otsuse resolutsiooni p-is 4 ignoreerinud ning leidnud, et kostjalt tuleb hageja kasuks siiski välja mõista viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga summas 2 051,31 eurot. Maakohtu otsus on vastuoluline ning seda ei oleks võimalik ka täita, kuna kohtu otsuse resolutsioon ning otsuse põhjendav osa ei ole kooskõlas. Maakohtul puudub õigus mõista kostjalt oma otsuse resolutsioonis välja suuremat summat, kui see, mille kohus on lugenud põhjendatuks oma otsuse põhjendavas osas; 5) on maakohus ebaõigesti kohaldanud ehitusseadust. Maakohus on eksinud ehitusseaduse ja töövõtulepingu kohaldamisel, leides, et soojustus- ja viimistlustööd ei ole ehitustööd ning hageja ei vajanud nende tööde tegemiseks MTR registreeringut. Ehitusseadus ei tunne eraldi viimistlusja soojustustööde mõistet. Kostja leiab, et tööd, mida hageja pidi lepingu alusel objektil tegema, on käsitletavad ehitise püstitamisena EhS § 2 lg 6 mõttes ning sellest tulenevalt oli hagejal vajalik MTR registreering, mis tal aga puudus. Maakohtu käsitlus, et hageja ei tegelenud ehitusega ning sellest tulenevalt ei vajanud ka registreeringut, on ebaõige ka seetõttu, et hageja kohustuseks oli muuhulgas ka soojustuse ja tuletõkete jms paigaldus, mis vaieldamatult on äärmiselt olulised tööd elumaja ehitamisel. Soojustus- ja tuletõkketööd peavad olema ehitustööd ehitusseaduse mõttes ning vajavad seega MTR registreeringut; 6) on maakohus väljunud nõude piiridest. Hageja on kohtult taotlenud, et kohus mõistaks kostjalt välja viiviseid kindla protsendina aastas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Olukorras, kus maakohus on oma otsuses jätnud sätestamata, et hageja viivisenõue ei saa ületada põhinõuet, on maakohus väljunud hageja poolt esitatud nõude 10 raamidest. Sisuliselt saaks maakohtu otsuse kohaselt nõuda kostjalt viiviseid suuremas ulatuses, kui seda on põhinõue. Maakohus on väljunud hageja nõude piiridest ja rahuldanud hageja viivisenõude suuremas ulatuses, kui hageja ise seda kohtult taotlenud on.
4. OÜ Everton Ehitus vaidleb OÜ Konvento Ehituse apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole hageja töövõtulepingut rikkunud. Kostja viited töölepingu p-dele 6.1.12, 6.1.1, 6.1.2 on alusetud. Kostja püüab töövõtulepingu p-de 6.1.12, 6.1.1, 6.1.2 tähendust muuta. Hageja pöördus oma algatusel asjatundja Gert Hirv ja Endo Sefer poole küsimusega, kas 18 kuud seisnud armeeritud soojustusele võib kanda krohvi. Asjatundja arvamuse kohaselt oleks tööde jätkamiseks vaja lõpetada katusetööd ja paigaldada parapeti plekk. See välistaks vihmavee sattumise soojustuse ja armeerkihi vahele. Kui vihmavesi on juba sattunud, siis tuleb armeerkiht eemaldada ja ei ole välistatud, et tuleb eemaldada ja soojustus. Hageja tegi tööd kvaliteetselt ja täies mahus ja kostja tegi 18 kuu pärast tööd uuesti mitte ebakvaliteetse töö tõttu, vaid seetõttu, et soojustussüsteem on müüritisel seisnud ilma, et oleks tagatud vihmavee sattumine soojustuse ja müüritise vahele ja selline olukord on olnud rohkem kui aasta. Samuti tunnistaja A.R. ei ole väitnud seda, et hageja poolt teostatud armeerimistööd olid ebakvaliteetsed. Hageja ei ole töövõtulepingut rikkunud ja ei pidanud dokumentatsiooni esitama. Dokumentatsiooni esitamine toimub, kui tööd on valmis. Käesolevas asjas toimus tööde vastuvõtmine ja selle eest tasumine etapiliselt vastavalt lepingu p-le 8.
5. Kostja võttis tööd vastu ja ei ole esitanud pretensioone. Järelikult ei saa enam viidata asjaolule, et dokumentatsioon jäi esitamata. Kostja rikkus lepingut seeläbi, et ta ei tasunud tehtud ja akteeritud tööde eest. Töövõtulepingu p 8.4 sätestab, et kui tellija ei finantseeri töövõtjat, on töövõtjal õigus koheselt leping ühepoolselt lõpetada või tööd seisata kuni arve laekumiseni; 2) on maakohus põhjendatult jätnud arvestamata Gresardi OÜ ja S.V.K. Viimistlus OÜ hinnapakkumised. Gresardi OÜ hinnapakkumisest nähtub, et objekti ruutmeetri hind on 615 krooni ning S.V.K. Viimistlus OÜ hinnapakkumisest nähtub, et objekti ruutmeetri hind on 640 krooni. Soojustuse ruutmeetri hind on vastavalt 160 krooni ja 155 krooni. Hageja palus jätta hinnapakkumised tähelepanuta, sest hinnapakkumistega tutvumisel tekkis kahtlus, et need on tehtud sama isiku poolt. Hinnapakkumised sisaldavad palju vasturääkivusi. Mõlemas pakkumises esinevad sarnased vead viitavad dokumendi ebausaldusväärsusele; 3) ei nõustu hageja kostja väitega, et poolikult teostatud tööde eest ei saa küsida lõpetatud tööde hinda. Hageja ja kostja poolt kinnitatud aktide nr 1 ja 2 alusel kuulub tasumisele kokku 278 162,80 krooni. Seega kuulub arvete nr 27, 28 ja kreeditarve arvele nr 28 alusel väljamõistmisele 278 162,80 krooni. Tööde akteerimine toimus vastavalt lepingule etapiliselt ja sõltumata sellest, kas sein on lõpuni krohvitud või mitte. Akteeriti töid, mis olid teostatud. Aktides on fikseeritud tööde maht ja hind; 4) jättis maakohus uurimata ja arvestamata aktid nr 1-2 ja muudetud akti nr
6. Aktidest nr 1 ja 2 tuleneb, et kostja võttis vastu järgmised tööd - fassaadi katmine vahtpolüstüreeniga 755 m2 + 40 m2; vahtpolüstüreeni armeerimine 755 m2; krohvimine 130 m2; tuletõkketsoonide eraldamine lamellvillaga 158 jm; aknaliiteprofiilide ja nurgavõrkude paigaldamine; veeplekkide paigaldamine akendele. Aktide 1 ja 2 järgi kuulub tasumisele kokku 278 162,80 krooni. Seega arvete nr 27, 28 ja kreeditarve arvele nr 28 alusel kuulub väljamõistmisele 278 162,80 krooni. Maakohus leidis, et hagejal oli õigus saada tasu tegelikult tehtud ja akteeritud tööde eest. Samas jättis maakohus arusaamatutel põhjustel osaliselt arvestamata akteeritud tööde mahu ja oma algatusel muutis poolte vahel sõlmitud lepingut ruutmeetri maksumuse osas. Lepingu järgi on ruutmeetri hind 670 krooni ja sellest ei saa kõrvale kalduda. 11 Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et tulenevalt kokkulepitud ruutmeetrihinnast oli hagejal novembris 2008 õigus kostjalt saada 130 m2 krohvitud pinna eest 60 060 krooni ja 625 m2 soojustatud ja armeeritud pinna eest 247 500 krooni. Ainult soojustuse paigaldamine moodustab keskmiselt 48 % kogu töö hinnast. Maakohtu seisukohast võib ekslikult järeldada, et hageja krohvis 130 m2, soojustas ja armeeris 625 m2, mis aga ei vasta tõele. Aktidest nr 1 ja 2 tulenevalt soojustas ja armeeris hageja 755 m2, millest krohvis 130 m
7. Krohvimine ei ole võimalik, kui sein ei ole soojustatud ja armeeritud. Seega tulenevalt akteeritud tööde mahust ei ole kostja ja maakohtu seisukohad õiged; 5) on maakohus põhjendamatult vähendanud viiviseid. Kostja taotlus viivise vähendamiseks oli põhjendamata. Poolte vahel on kirjalik kokkulepe viivise määra kohta ja seda ei saa ainult paljasõnalise taotluse alusel muuta; 6) on maakohus õigesti kohaldanud ehitusseadust. Hageja on arvamusel, et ehitusseadusest lähtudes ei ole ehitamine ja viimistlemine sama tähendusega. Soojustamine, krohvimine, värvimine on viimistlustööd, millele ei laiene EhS § 41 lg 1 p-d 1 ja
9. OÜ Konvento Ehituse vaidleb OÜ Everton Ehitus apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole maakohus akti nr 1 ja nr 2 hinnates rikkunud menetlusõigust. Maakohus on kõnealuseid akte analüüsinud ning leidnud, et need ei kajasta õigesti hageja poolt teostatud tööde mahtu. Hageja on oma apellatsioonkaebuses vaidlustanud kohtu järelduse nagu võlgneks hageja kostjale 150 465,35 krooni. Maakohus on oma otsuses märkinud, et OÜ-l Everton Ehitus on õigus tehtud tööde eest saada 307 506 krooni + 11 520 krooni + käibemaks, millest tuleb lahutada OÜ-u Konvento Ehitus poolt tasutud 226 049,05 krooni. Asjaolu, et maakohus on ekslikult leidnud, et kostja võlgneb hagejale eelviidatud tehte tulemusena 150 465,35 krooni, kinnitab kostja poolt apellatsioonkaebuses esiletoodule fakt, et maakohtu poolt nõude aluseks olev summa 307 506 krooni + 11 520 krooni + käibemaks, on kordades suurem, kui hageja vastav nõue maakohtus. Nii on hageja oma hagis märkinud, et tema kohustuse täitmise nõue kostja vastu on 304 367,65 krooni. Hageja apellatsioonkaebusest nähtub, et hageja kohustuse täitmise nõue on sootuks 278 162 krooni; 2) on maakohus õigesti vähendanud viiviseid. Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05, ei ole asjakohane, kuna see käsitleb tsiviilkoodeksi regulatsiooni. Antud juhul on maakohus õigesti analüüsinud VÕS § 113 lg-t 8 ja VÕS § 162 lg-t 1 ning jõudnud õigele järeldusele, et arvestades kohustuse täitmise ulatust, hageja nõude põhjendatust, viivise nõude esitamise aega ning asjaolusid ja hageja õigustatud huvi, kuulub hageja viivisenõude määr vähendamisele seaduses sätestatud viivise määrani; 3) jäävad arusaamatuks hageja väited tunnistaja M.S. ebausaldusväärsusest. Hageja väidete alusel võib järeldada, et hageja kahtleb tunnistaja usaldusväärsuses, kuna viimane olevat eitanud kolmanda äriühingu (Snorge OÜ) võlgnevust hageja ees. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes hageja eeltoodut väidab. Tunnistaja M.S. ütlustest eeltoodu ei tulene. Vastupidi, tunnistaja märkis, et Snorge OÜ-l võis tekkida võlgnevus hageja eest. Samas juhtis tunnistaja tähelepanu ka sellele, et ta ei mäleta dokumentide liikumist. Ebausaldusväärsed on just hageja poolt kutsutud tunnistajad. Nii nähtub 31.05.2011 kohtuistungi protokollist, et hageja tunnistaja A.R. ei teadnud isegi aastat, mil ta väidetavalt objektil töötas, väites, et ta tegi objektil tööd 2007 (vaidlusaluseid töid teostati objekt tegelikkuses 2008). Hageja teine tunnistaja E.E. väitis esmalt, et ta töötas objektil 2009, kuid parandas ennast pärast seda, 12 kui hageja esindaja oli tunnistajale õige aastaarvu ette öelnud. Samuti väitis tunnistaja E.E. , et töötas objektil tasuta, mis samuti ei ole usaldusväärne; 4) ei kuulu rahuldamisele hageja nõue tellingute rendi eest. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja juhatuse liikme allkiri dokumendil (hageja kiri kostjale) ei ole võrdsustatav kokkuleppega töövõtulepingu muutmiseks. Maakohus on õigesti märkinud, et tasu tellingute eest sisaldus juba hinnapakkumises. Kostja on maakohtu menetluses korduvalt selgitanud, et viidatud allkiri dokumendil oli antud üksnes selleks, et kinnitada dokumendi kättesaamist. Ühelgi juhul ei saa asuda seisukohale, et kostja oleks nõustunud hageja poolt alusetult esitatud täiendavaid arveid tasuma; 5) vaidlustas hageja oma apellatsioonkaebuses tema kasuks välja mõistetud viivisemäära, leides, et viivised kuuluvad tema kasuks väljamõistmisele lepingus sätestatud määras. Ringkonnakohtus nõuab hageja viivise väljamõistmist ühekordse summana. Hageja ei ole nõudnud viivist kuni põhikohustuse täitmiseni. Kostja on seisukohal, et vaidlustades viivisemäära, kuid nõudes viiviseid ühekordse summana, on hageja sisuliselt loobunud viiviste nõudmisest kuni põhikohustuse täitmiseni ning maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viiviseid seaduses sätestatud määras kuni põhikohustuse täitmiseni. Alternatiivselt on kostja seisukohal, et ringkonnakohus ei saa mõista kostjalt hageja kasuks välja viiviseid kuni kostja poolt põhikohustuse täitmiseni suuremas määras, kui seda on seaduses sätestatud määr; 6) on OÜ Everton Ehitus apellatsioonkaebus võetud menetlusse ebaõigesti, kuna hageja ei ole tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu seaduses sätestatud määras.

§ 136

lg 4 kohaselt otsuse vaidlustamise korral kõrvalnõuete osas võetakse otsuse tegemiseni arvestatud kõrvalnõuded kaebuse hinna määramisel arvesse täies ulatuses, sõltumata sellest, kas otsus vaidlustatakse ka põhinõude osas. Arvestades OÜ Everton Ehitus põhinõuet ja kõrvalnõuet, on käesoleva tsiviilasja hind 23 041,41 eurot, millelt riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 2 556,46 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu summas 1 917,34 eurot. Seega ei ole hageja oma apellatsioonkaebuselt tasunud nõutavas määras riigilõivu. Lähtudes

§ 147

lg-st 3, kui hageja ei tasu nõutavas ulatuses riigilõivu, saab ringkonnakohus hageja nõude läbi vaadata vaid ulatuses, millelt on riigilõiv tasutud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Everton Ehitus apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja OÜ Konvento Ehituse apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu vaidlustatud otsuse resolutsiooni punktid 4 ja 7 ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab välja OÜ-lt Konvento Ehituse OÜ-u Everton Ehitus kasuks viivise alates 02.11.2008 kuni 17.11.2010 summas 2 850,64 eurot ning alates 17.11.2010 kuni 03.01.2011 viivise 15 % aastas põhivõlalt 9 616,49 eurot ja alates 03.01.2011 kuni tasaarvestatud põhivõla 7 614,29 eurot täieliku tasumiseni viivise 15 % aastas, kuid mitte rohkem kui põhivõla ulatuses.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebustes ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles jäeti rahuldamata hageja nõue kostja vastu nn sissenõudekulu 40 000 krooni väljamõistmiseks ning ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustamata osas.

1. OÜ Everton Ehitus apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust ühekordselt väljamõistetud viivise suuruse osas ning kuni põhivõla tasumiseni tasumisele kuuluva viivise määra osas. 13 9.
2. Maakohus on õigesti vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et kuna hageja lahkumisel objektilt ei teostatud tööde ülevaatust ja akteerimist, siis tuleb hageja poolt teostatud tööde maht, milliste eest tal on õigus nõuda kostjalt tasumist, kindlaks tehas asja olevate tõendite alusel. Hageja on esitanud tema poolt teostatud tööde mahu tõendamiseks akti nr 1 (I kd tl 19) ja selle alusel väljastatud arve nr 27 (I kd tl 18), akti nr 2 (I kd tl 28) ja selle muudatuse (I kd tl 106) ning arve nr 28 (I kd tl 20) ja kreeditarve nr 28 (I kd tl 22). Kostja on hageja nõudele vastu vaielnud ning väitnud, et aktile nr 1 ja aktile nr 2 kirjutati alla seetõttu, et hageja soovis neid esitada krediidiasutusele, kuid tegelikult aktides märgitud mahus töid ei ole hageja poolt tehtud ning kostja ei ole ka nimetatud töid vastu võtnud. Kostja väidet tõendab Snorge OÜ 20.10.2008 teade kostjale (I kd tl 71), millest nähtub vajadus akteerida järgmised etapid ette. Samuti tunnistaja M.S. ütluste (I kd tl 130-131) kohaselt „Ehitust finantseeris pank, 20% ulatuses Nordeks Arendus. Fassaadi materjalid maksime Konventoile ette aktide alusel, pank aktsepteeris selliseid akte.“ Ringkonnakohus leiab, et lisaks Snorge OÜ 20.10.2008 teatele ja tunnistaja M.S. ütlustele on kostja vastuväide tõendatud ka hageja enda käitumisega, mille kohaselt ta on hakanud muutma akti nr 2, s.o hageja on ise möönnud, et aktis nr 2 märgitud töid ei olnud selle allkirjastamise ajal tehtud. Seega on õige maakohtu seisukoht, et hageja poolt objektil tehtud töid ei ole võimalik kindlaks teha ainuüksi kostja poolt allkirjastatud aktide nr 1 ja nr 2 alusel. Töövõtulepingu p-i 8.
3. kohaselt esimese etapi soojustusmaterjali maksumus tasutakse ettemaksuna, milleks on vahtpolüstüreeni maksumus. Ülejäänud summad tasutakse vastavalt alltöövõtja vajadustele teostatud tööde mahus. Tellija tasub vastavasisulise arve 7 päeva jooksul. Töövõtulepingu viidatud punkt ei määra tehtud tööde eest tasumise tähtaega ning enne arve esitamist tegelikult valmis olevate tööde mahtu, hageja võis esitada arveid „vastavalt alltöövõtja vajadustele teostatud tööde mahus“. Nähtuvalt asja materjalidest on hageja esitanud arve nr 22 lepingu p-i 8.2 alusel ettemaksu saamiseks ja on saanud 74 835,60 krooni ettemaksu. Maakohus on õigesti arvestanud nimetatud summa I püstaku tööde maksumuse hulka. Vaidlust ei ole, et hoone I püstaku pindala oli 755 m
4. Vastavalt töövõtulepingu lisaks olevale hinnapakkumisele oli ühe ruutmeetri fassaadipinna soojustamise, viimistlemise, aknaplekkide paigaldamise ja tellingute kasutamise hind ilma käibemaksuta 600 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et tööd I püstakul jäid lõpetamata. Nimetatud asjaolu on muu hulgas tõendatud hageja uue 20.04.2009 hinnapakkumisega nr 148 (I kd tl 68, 69), mille kohaselt tuleb lõpetada korterelamul 755 m2 ulatuses fassaaditöid, mille hinnaks on 165 kr/m2 ning teha kogu soojustus- ja viimistlustöö teisel ning kolmandal püstakul, kusjuures hinnapakkumine on 490 kr/m
5. Tegelikult tegi kõik tööd 2010 suvel valmis OÜ Auricu hinnaga 440 kr/m
6. Siinkohal on maakohus õigesti hinnanud OÜ Auricu hinnapakkumist ning ringkonnakohus ei korda vastavaid põhjendusi. Maakohus on õigesti jätnud hageja poolt teostatud tööde mahu kindlaksmääramisel arvestamata Gresardi OÜ hinnapakkumisega ja S.V.K. Viimistlus OÜ hinnapakkumisega ning Tekla Partnerid OÜ hinnapakkumist ja Decol Ehitus OÜ hinnapakkumist arvestanud niivõrd, kuivõrd see oli võimalik arvestades teisi asjas olevaid tõendeid. Ka eelnimetatud osas ei korda ringkonnakohus maakohtu põhjendusi. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et tulenevalt töövõtulepingus kokkulepitud ruutmeetrihinnast oli hagejal õigus novembris 2008 kostjalt saada 130 m2 krohvitud pinna eest 60 060 krooni, 625 m2 soojustatud ja armeeritud pinna eest 247 500 krooni ning 402 soojustuse paigaldamise eest 11 520 krooni, kokku 319 080 krooni, koos käibemaksuga on summa 376 514,40 krooni. Ebaõige on hageja väide, et lepingu järgi oli ruutmeetri hind 670 krooni. 14 Töövõtulepingu lisaks oleva hinnapakkumise kohaselt oli poolte kokkuleppel ruutmeetri hinnaks 600 krooni. Nähtuvalt asja materjalidest on kostja tasunud arve nr 22 alusel ettemaksu 74 835,60 krooni, arve nr 27 alusel 130 000 krooni ja arve nr 29 alusel 21 213,45 krooni, kokku on tasunud hageja kostjale teostatud tööde eest 226 049,05 krooni. Arvestades tegelikult tasumisele kuuluvat summat, on kostja võlgnevus hageja ees 150 465,35 krooni (376 514,40 – 226 049,05 =150 465,35), s.o 9 616,49 eurot. Tehes tasaarvestuse kostja leppetrahvinõudega summas 31 327,58 krooni, tuleb kostjal välja mõista hageja kasuks 119 137,77 krooni, s.o 7 614,29 eurot. 9.
7. Ebaõige on hageja väide, et kostja, tasudes arve nr 29, kinnitas valmisolekut hüvitada kulud seoses tellingute rendiga. Töövõtulepingu p-i 6.2.
8. kohaselt on töövõtjal õigus „nõuda Lepingu hinna muutmist või täiendavate kulude hüvitamist lisaks Lepingu esialgsele hinnale juhul, kui Töö maht suureneb ja mahu suurenemine on dokumentaalselt tõestatud ning Tellija poolt heaks kiidetud. Hind muutub ainult Töö mahu muutuse või vastavate lisatööde otseste kulude võrra; hinna muutmine toimub tingimusel, et Töövõtja on muudatuse vajadust põhjendanud ja muudatuse kohta on vormistatud kahepoolne kirjalik kokkulepe ühe nädala jooksul arvates vastava aluse ilmnemisest.“ Maakohus on õigesti leidnud, et ainuüksi kostja juhatuse liikme M. Movitsa allkiri arvel nr 29 (I kd tl 23) ei ole võrdsustatav töövõtulepingu p-is 6.2.
9. sätestatud lepingu muutmise kohta sõlmitud kahepoolse kirjaliku kokkuleppega. Hageja hinnapakkumises sisaldusid kas tellingud, nende montaaž ja demontaaž (I kd tl 63) ning seetõttu on kostja õigustatult keeldunud hageja poolt esitatud arvete nr 30, 31 ja 32 (I kd tl 24-26) summas 26 204,85 krooni (1 674,80 eurot) tasumisest. 9.
10. Hageja on esitanud nõude välja mõista kostjalt viivis kuni 17.11.2010 ühekordse summana ning alates 17.11.2010 viivis 15% aastas põhinõude summast kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Vastava viivise arvestuse on hageja esitanud I kd tl 28 ja 29.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega lähtuvalt hageja nõudest tuleb viivis kuni 17.11.2010 välja mõista kindla summana ning edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Ringkonnakohtu arvates on õige hageja väide, et maakohus põhjendamatult vähendas viiviste määra. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 8 viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Nähtuvalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p-ist 10.

1. juhul, kui tellija viivitab lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade maksmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivise tasumist 15% tähtajaks tasumata summalt aastas. 15 Kostja vastuväite kohaselt tuleb viivise suurust vähendada, sest ta on hagejale viimase poolt teostatud tööde eest suures osas tasunud. Lähtuvalt VÕS § 162 lg-st 1 sätestatust, peab eelkõige olema viivis ebamõistlikult suur ja alles seejärel on võimalik seda seaduses sätestatud tingimustel vähendada. Antud juhul poolte vahel kokkulepitud viivise määr 15% tähtajaks tasumata summalt aastas ei ole ebamõistlikult suur. Samuti ei ole kostja esile toonud selliseid asjaolusid, mis oleksid aluseks viivise vähendamisele. Maakohus on vaidlustatud otsuses leidnud, et arve nr 27 tuleb tasuda täies ulatuses, s.o arve nr 27 osas ei saaks asuda seisukohale, et kostja on suures ulatuses oma kohustuse täitnud. Arve nr 28 alusel ei ole kostja tasunud, osaliselt jättis ta tasumata õigustatult, osaliselt oli tal kohustus arve tasuda. Lähtudes eeltoodust ei ole alust väita, et kostja täitis oma kohustuse suuremas ulatuses. Maakohus on ebaõigesti võtnud viivise vähendamisel arvesse asjaolu, et hageja esitas viivise nõude alles Kreedix OÜ kaudu oktoobris
2. Viivise nõue iseenesest ei sõltu sellest, millal see esitati. Viivise nõude aluseks on siiski kohustuse mitteõigeaegne täitmine ja rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral peab võlgnik olema teadlik sellest, et võlausaldaja võib talt nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Lähtudes eeltoodust tuleb kostja välja mõista hageja kasuks viivis kuni 17.11.2010 kindla summana ja ning alates 17.11.2010 viivis 15% aastas põhinõude summast kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. VÕS § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kostja on ise leidnud, et tasaarvestatav leppetrahvi nõue summas 31 327,58 krooni on tal alates 03.01.2011 (I kd tl 57-58), maakohus ei ole vaidlustatud otsuses tuvastanud leppetrahvi nõudmise aluseks olnud kohustuse rikkumise aega. Seetõttu loeb ringkonnakohus ajaks, mil oli võimalik nõudeid tasaarvestada, 03.01.
3. Arvestades seda asjaolu, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks arve nr 27 järgi tasumisele kuuluva summa 106 000 krooni osas viivis perioodi 02.11.2008 kuni 17.11.2010 eest 31 503,20 krooni (I kd tl 28-29) ning arve nr 28 järgi tasumisele kuuluva summa 44 465,35 krooni osas viivis perioodi 28.11.2008 kuni 17.11.2010 eest 13 099,59 krooni (44 465,35-st 15%=6669,80:365=18,27x717=13 099,59). Kokku kuulub kostjalt kuni 17.11.2010 väljamõistmisele viivis summas 44 602,79 krooni, s.o 2 850,64 eurot. Ajavahemiku 17.11.2010 kuni 03.01.2011 eest tuleb arvestada viivist põhinõudelt 150 465,35 krooni, s.o 9 619,49 eurot, ning alates 03.01.2011 kuni täitmiseni tasaarvestatud põhinõudelt 119 137,77 krooni, s.o 7 614,29 eurot. 9.
4. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt on maakohus ebaõigesti rahuldanud kostja tasaarvestusvastuväite summas 31 327,58 krooni. Oma väites on hageja tuginenud vaid asjaolule, et tema arvates on tunnistaja M.S. ütlused ebausaldusväärsed ning sellele seisukohale on hageja asunud võrreldes tunnistaja poolt kohtuistungil antud ütlusi ja muudetud akti nr 2 kohta peetud kirjavahetust. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt esitatud asjaolud ei anna asuda seisukohale, et tunnistaja M.S. ütlused on ebausaldusväärsed. Muid vastuväiteid tasaarvestusnõudele, sh vastuväidet, et leppetrahvi nõue ei ole esitatud mõistliku aja jooksul, hageja esitanud ei ole.
5. OÜ Konvento Ehituse apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 10.
6. Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata kostja tasaarvestusvastuväite seoses tema väidetava leppetrahvi nõudega hageja vastu seoses tööde tähtaegselt tegemata jätmisega ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Töövõtulepingu punkti 8.4 kohaselt „Kui Tellija ei finantseeri Töövõtjat vastavalt eeltoodud punktide alusel on Töövõtjal õigus koheselt leping ühepoolselt lõpetada või tööd seisata kuni 16 arve laekumiseni. Sellisel juhul tehakse Töövõtja nõusolekul lepingu lisana uued tööde teostamise ja finantseerimise graafikud.“ Antud juhul jättis kostja tasumata arved ning hageja on kasutanud töövõtulepingu punktist 8.
7. tulenevat õigust ja tööd objektil seisanud. Pooled ei ole teinud uusi tööde teostamise ja finantseerimise graafikuid. Alusetu on kostja väide, et tuginedes töövõtulepingu p-dele 10.4 ja 8.3 on tal nõue hageja vastu vähemalt selle ajani, kui hageja keeldus oma kohustuse täimisest. Hageja poolt lepingust tuleneva õiguse kasutamine ei ole käsitletav lepingu rikkumisena. Õige on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole tõendanud asjaolu, et hageja poolt 2008 teostatud tööd ei vastanud lepingu tingimustele. Hageja ei ole rikkunud töövõtulepingu punkte 4.
8. ja 4.
9. Viidatud lepingu punktide kaudu ei ole hageja kinnitanud, et katuse puudumine objektil ei takista tal nõuetekohaste fassaaditööde tegemist ning ta ei ole võtnud endale riske seoses katuse puudumisega. Hageja ei võtnud töövõtulepingu p-de 6.1.1, 6.1.2, 6.1.12 järgi endale kohustuse tagada, et tema poolt teostatud tööd säiliksid ka siis, kui objekt jääb pikemaks ajaks sellisesse seisu, nagu ta oli siis, kui hageja selle üle vaatas ning asus töid tegema. Kostja ei saanud eeldada, et hageja suudab tagada tema poolt teostatud tööde säilimise pikema aja vältel juhul, kui kostja ei lõpeta katuse ehitust. Maakohtu seisukoha kohaselt asja olevatest tõenditest (tunnistajate E.E. i, M.S. ja A.R. a ütlused – I kd tl 128, 130) ei saa teha järeldust hageja töö ebakvaliteetsuse kohta, sest peaaegu kaks aastat hiljem tehtud parandused ei olnud tingitud hageja töö ebakvaliteetsusest, vaid asjaolust, et kuigi hageja oli teatanud kostjale töö jätkamise võimatusest tingimustes, kus hoonel puudus katus, ei teinud kostja omalt poolt midagi selleks, et olukord normaliseerida. Ringkonnakohus nõustub selle maakohtu seisukohaga. Kostja väite kohaselt on maakohus jätnud analüüsimata kostja viited töövõtulepingu punktidele 14.1 ja 14.3, mille kohaselt oli hageja kohustatud esitama kostjale koos teostatud tööde aktiga kaasneva dokumentatsiooni ja üle andma täitedokumentatsiooni. Ringkonnakohus leiab, et kostja viited töövõtulepingu punktidele 14.
10. ja 14.
11. ei ole asjakohased, sest pooled on ei töid üle andnud ega vastu võtnud. Hageja seisatas töövõtulepingu punkti 8.
12. alusel tööd objektil. Maakohus on vaidlustatud otsuses analüüsinud töövõtulepingu punkti 6.1.
13. täitmist ning leidnud, et tulenevalt töövõtulepingu punktides 6.1.
14. ja 10.
15. kokkulepitust on kostjal õigus nõuda tasaarvestuse tegemist 31 327,58 krooni ulatuses, s.o kohus on andnud hinnangu selle kohta, et hageja ei andnud üle kostjale vajalikke teostusjooniseid, kaetud tööde akte ja muud täitedokumentatsiooni etapiliselt. 10.
16. Maakohus on õigesti leidnud, et kostjal on võlgnevus hageja ees. Vastavad põhjendused on esitatud käesoleva otsuse punktis 9.
17. ning ringkonnakohus ei korda neid. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et pooled leppisid ruutmeetri hinna kokku töövõtulepingus (sõlmitud 25.09.2008) ning seetõttu on arusaamatu kostja väide, et maakohtus olid vaidluse all 2008 septembris kehtinud tööde turuhinnad. Ebaõige on kostja väide, et maakohtu otsusest ei selgu, kas maakohus on oma arvutuskäigus aknakosside maksumuse välja jätnud. Lähtuvalt hageja hinnapakkumisest oli aknakosside maksumus 70 krooni jm ning maakohtu otsuses ei ole seda arvestatud. Maakohtu otsuses esitatud arvutuskäik võlgnevuse suuruse kohta on jälgitav ning kostja vastupidine väide on alusetu. 10.
18. Hageja poolt esitatud viivisenõude osas on ringkonnakohus seisukoha võtnud käesoleva otsuse punktis 9.
19. ning seetõttu ei korda siinkohal viivise väljamõistmisega seonduvat. Iseenesest õige on kostja väide, et maakohus on väljunud nõude piiridest sellega, et mõistis kostjalt välja viivised kindla protsendina aastas kuni põhinõude täitmiseni, kuid jättis märkimata, et mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Ringkonnakohus kõrvaldab selle vastuolu. 17 10.
20. Maakohus on õigesti kohaldanud ehitusseaduse § 2 lg-t 6 ja § 41 lg 1 p-de 1 ja 2 ning kostja vastupidine seisukoht on alusetu. 10.
21. Kuna hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse vaid osaliselt (viivise osas) ja kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus

§ 163lg 1 alusel menetluskulud apellatsiooniastmes poolte endi kanda.

Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 18 Viivi Tomson